Tundlad

Allikas: Vikipeedia
Seenekübara allküljel olev hooghänd. Tundlad on hästi näha.

Tundlad (antennae; ainsuses tundel, antenna) on lülijalgsete keha kõige esimesele segmendile (pea osa) kinnituvad paarilised jätked. Nad talitlevad peamiselt kompimise ja haistmise elunditena.

Enamiku lülijalgsete tundlad on üheharulised (sealhulgas kõikidel putukatel), vähilaadsetel on tundlad kaheharulised, ja tundlad puuduvad lõugtundlaste (Chelicherata) ja tõukjalaliste (Protura) rühmade esindajatel.

Tundlad koosnevad enamasti kolmest osast: peale kinnituvast aluslülist, pöördlülist ja harilikult mitmelülilisest tundlapiust.

Putukate tundlatüübid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Niitjas (filiform) tundel moodustub segmentidest, mis on kogu tundla ulatuses enam-vähem ühe suurused. See on tundla põhistruktuur, millest on palju erinevaid modifikatsioone. Niitjad tundlad on esindatud paljudes putukarühmades, nagu kiililised, tirtslased, ritsiklased, mardikalised ja täilised.[1]
  • Helmesjas (moniliform) tundel koosneb ümaratest segmentidest ja näeb välja nagu pärlite jada. Esineb paljudel mardikalistel.[1]
  • Saagjas (serrate) tundel moodustub segmentidest, mis on üksteise suhtes ühele poole nurga all. Paljudel mardikalistel, näiteks naksurlastel ja tulilastel.[1][2]
  • Kamjas (pectinate) tundel koosneb segmentidest, mis on ühe külje pealt pikenenud. Esineb näiteks pidevkehalistel ja mardikalistel. Kamjad tundlad on kohastumus keemiliste signaalide vastuvõtmiseks õhust. Kasutatakse toidu või vee olemasolu hindamiseks, partneri leidmiseks ja vaenlaste tuvastamiseks.[1][2]
  • Nuijas (clavate) tundel moodustub segmentidest, mis laienevad tipu suunas. Esineb näiteks liblikalistel ja mardikalistel.[1]
  • Nupuga (capitate) tundla viimased segmendid on laienenud. Esineb näiteks mardikalistel.[3]
  • Lameljal (lamellate) ja lehvikulaadsel (flabellate) tundlal on segmendid lamenenud ja lehtjad, asetsedes üksteise peal ning meenutavad lehviku volte. Esineb mardikalistel.[3]
  • Põlvjas (geniculate) tundel on keskelt kõverdunud. Esineb sipelglastel ja mardikalistel.[1]
  • Sulgja (plumose) tundla segmentidel on palju peeneid harusid, mis annavad sellele sulge meenutava välimuse. Esineb paljudel kahetiivalistel.[1]
  • Harjaskarvaga (aristate) tundel on kukru-laadne, külgneva harjasega. Esineb kahetiivalistel.[4]


Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 Insect antennae www.amentsoc.org Kasutatud 03.09.2016 (inglise)
  2. 2,0 2,1 2,2 Putukate välisehitus. Pea www.zbi.ee Kasutatud 03.09.2016
  3. 3,0 3,1 Antenna, antennae, antennomere bugguide.net Kasutatud 03.09.2016 (inglise)
  4. Types of Antennae projects.ncsu.edu Kasutatud 03.09.2016 (inglise)