Blome mõis

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel on Smiltene kihelkonna Blome mõisast; Gulbene kihelkonna mõisa kohta vaata artiklit Blome mõis (Gulbene kihelkond) ja Liepupe kihelkonna mõisa kohta Blome mõis (Liepupe kihelkond).

Blome mõis 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 73
Blome mõisa häärber

Blome mõis (saksa keeles Blumenhof, varem Stammer) oli rüütlimõis, hiljem riigimõis Liivimaal Valga kreisis Smiltene kihelkonnas. Praegu asub mõisasüda Lätis Smiltene piirkonnas Blome vallas Blomes. Peahoone asub aadressil Dzirnavu iela 2.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisa omanikuks oli XIV sajandi lõpus Theodor von Rop ja aastal 1400 läänistas Riia peapiiskop Johann von Wallenrode selle oma vasallidele Stammeritele. Edasi ostis mõisa Heinrih Krüdener. Tänapäevase nime sai mõis pärast aastat 1428, mil selle omanikeks said vennad Blumid. Blumide valdusse jäi mõis aastani 1599. Seejärel andis Gustav Adolf mõisa Arel Lillia valdusse. Aastal 1620 kujunes mõis reduktsiooni käigus riigimõisaks.[1]

Mõisa juurde kuulus aastal 1640 veel valdus nimega Lasseburg. Kuningas Sigismund III andis selle aastal 1595 Jacob Wlasziborskyle. Tema pojad Nicolaus ja Jacob said veel lisaks samast kihelkonnast osa mõisast nimega Sterbeckershof, mis ka hiljem Blome mõisa koosseisu läks.[2]

Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 19 ja 3/4 adramaad, sellele allus 544 mees- ja 561 naishinge.[3]

Aastal 1641 oli mõisa suurus 10 adramaad, aastal 1688 oli selle suurus 18 adramaad. Aastal 1734 kuulus mõisale 17 ja 3/8 adramaad maad. Aastal 1758 kuulus mõisale 18 ja 1/8 adramaad, aastal 1823 oli adramaid 19 ja 1/14.[4] Aastal 1832 oli mõisal adramaid 19 ja 1/20, aastal 1881 allus mõisale 14 ja 20/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.[5]

Aastal 1920, mil mõisad likvideeriti, kuulus Blome mõisale 2021 hektarit maad.[6]

Karjamõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisa koosseisus oli aastal 1816 kaks karjamõisa: Jurken ja Stulbe.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 404-405.
  2. Hagemeister, Heinrich von. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, lk 277.
  3. Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 274.
  4. Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 274.
  5. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 401.
  6. Latviešu konversācijas vārdnīca. II. sējums. Rīga : Anša Gulbja izdevniecība. 2603. sleja.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Sakk, Ivar. Läti mõisad. Reisijuht. Tallinn: EVG Print, 2006. Lk 118.