Biksēja mõis
.jpg)
Biksēja mõis (saksa keeles Wilkenpahlen) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Smiltene kihelkonnas. Praegu asub mõisasüda Lätis Smiltene piirkonnas Blome vallas Biksējas.
Mõisa juures kasvav Biksēja künnapuu on looduskaitse all.[1]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
1549. aastal ostis Heinrich Buxhöwden vendadelt George ja Bartolomäus Grundeisidelt Roze mõisa ja Palsmane mõisa. Tema pojad ostsid 1536. aastal sellele lisaks veel maatüki Smiltene kihelkonnas, mille Johann endale jättis. Sellest kujuneski Biksēja mõis. Hiljem ostis ta sellele lisaks Nicolaus Schwarzile kuulunud kõrtsi koos selle ümber olnud adramaa suuruse maatükiga ja veel ühe Vietinghoffile kuulunud kõrtsi. Sigismund III kinnistas need alad 1593. aastal mõisana tema pojale Nicolausele. 1625. aastal kuulus mõis Wilhelm Buxhoewdenile ja tema Poola poole hoidvale vennale. Sel põhjusel kuulutas Gustav Adolf mõisa 1631. aastal Wilhelmi ainuomandiks. Nicolaus Buxhöwdeni ja tema lese Charlotte Magdalene surma järel päris mõisa Nicolause vennatütar Catharina Elisabeth. See oli abielus kapten Otto Carl von Witteniga. 1751. aastal ostis mõisa Heinrich Friedric von Bergholtz. 1768. aastal päris mõisa tema lesk. 1780. aastal kuulus see assessor von Tiesenhausenile, 1787. aastal müüs aga Carl Gustav Brinckmann mõisa 10 000 taalri eest Anna Elisabeth Weißmannile. Temalt omandas selle parun Carl Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg (1779–1826), kes selle siis 1813. aastal pantis 80 000 rubla eest Samuel Strauchile. See pärandas pandiõigused oma tütrele Anna Elisabeth Königile. See loovutas need 1819. aastal omakorda 16 500 rubla eest Alexander von Wrangelile.[2]
1850. aastal müüs vahepeal mõisa pärisomanikuks saanud Alexander selle 18 000 rubla eest Nicolaus von Transehele. 1860. aastal pärisid selle tema lesk Charlotte, pojad Nicolai ja Victor ning tütred Constance Pahlen, Johanne von Vietinghoff, Marie von Brümmer ja Charlotte von Hansen; 18 000 rubla eest sai Victor mõisa ainuomanikuks. 1871. aastal päris mõisa tema tütar Charlotte Elisabeth Helene von Reußler.[3]
Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]
Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal kolm adramaad, sellele allus 69 mees- ja 75 naishinge.[4]
1641. aastal oli mõisa suurus üks adramaa, aastail 1688 ja 1734 oli selle suurus 2 ja 1/2 adramaad. 1758. aastal kuulus mõisale kolm adramaad, 1823. aastal oli adramaid 1 ja 3/4.[5] Sama palju adramaid kuulus mõisale ka 1832. aastal, 1881. aastal oli neid aga 1 ja 6/80, lisaks allus mõisale 1 ja 68/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.[6]
1920. aastal, mil mõisad likvideeriti, kuulus Biksēja mõisale 278 hektarit maad.[7]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Hagemeister, Heinrich von. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, lk 270-279.
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 407-408.
- ↑ Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 275.
- ↑ Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 274.
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 401.
- ↑ Latviešu konversācijas vārdnīca. II. sējums. Rīga : Anša Gulbja izdevniecība. 2603. sleja.
Kirik: Smiltene Maarja kirik
Mõisad: Bānūži mõis | Biksēja mõis | Blome mõis | Cērtene mõis | Ikšele mõis | Jaunbilska mõis | Pāpiņase mõis | Rauda mõis | Smiltene kirikumõis | Smiltene mõis | Zeltiņi mõis | Vecbilska mõis