Windows Vista

Allikas: Vikipeedia

Windows Vista on arvutitele mõeldud operatsioonisüsteem, mille tootjaks ja arendajaks on Microsoft. Sihtgrupiks on personaalarvutid, kodu- ja tööarvutid, sülearvutid, tahvelarvutid ja meediakeskused. Enne väljastamist, 22. juulil 2005, oli Vista tuntud koodnime "Longhorn" järgi.[1] Toote arendamine lõpetati 8. novembril 2006. Vista lasti ülemaailmselt müüki 30. jaanuaril 2007[2] ning osta ja alla laadida sai seda ka Microsofti lehelt.[3] Windows Vista tuli 5 aastat peale oma eelkäijat, Windows XP-d, mis on pikim vahe kahe populaarse Microsoft Windowsi operatsioonisüsteemi vahel. Peale Vistat tuli Windows 7, mis muutus suurfirmadele kättesaadavaks 22. juulil 2009 ja kolm kuud hiljem, 22. oktoobril 2009, ka tavakasutajatele. XP ja 7-ga võrreldes on Vista täielik läbikukkumine.

Windows Vista sisaldas palju muutusi ja uusi omadusi, mille hulgas on uuendatud graafiline kasutajaliides, uus visuaalne stiil "Aero" ning ümber kujundatud otsingusüsteem, multimeediatarvikud (sealhulgas Windows DVD Maker), võrgu, heli, printimise ja kuvari alamsüsteemid. Vista eesmärgiks oli parandada suhtlust koduvõrgus olevate arvutite vahel, kasutades selleks nn. peer-to-peer tehnoloogiat, et lihtsustada failide ja meedia jagamist arvutite ja muude seadmete vahel. Windows Vista sisaldab .Net Frameworki 3.0 versiooni.

Microsofti peamiseks ülesandeks Windows Vista puhul oli suurendada turvalisust Windows’i operatsioonisüsteemides.[4] Peamisteks Windows XP ja selle eelkäijate kritiseerimise põhjusteks olid nende suured puudujäägid turvalisuses ja avatus viirustele ja puhvrite üleuputamisele. Seda silmas pidades kuulutas Microsoft’i juht Bill Gates 2002. aasta alguses välja ettevõtte-sisese "Trustworthy Computing" ("Usaldusväärse Arvutikasutuse") algatuse, mille eesmärgiks oli suurendada turvalisust tarkvaraarenduses. Microsoft teatas, et prioriteediks on Windows XP ja Windows Server 2003 julgeoleku parandamine, mis tingis Windows Vista tootmise viibimise.[5]

Kuigi uued funktsioonid ja turvalisuse parandamine on saanud palju kiitvaid kommentaare, on Windows Vista ajakirjanduses pälvinud ka rohkesti kriitikat ja negatiivset tähelepanu. Selle põhjuseks on peamiselt operatsioonisüsteemi kõrged süsteeminõuded, kuid ka rangemad litsentsitingimused ning mitmete uute digitaalsete õiguste haldamise tehnoloogiate kasutuselevõtt, mille eesmärgiks on piirata digitaalse meedia kopeerimist ning samuti ühildumisvead Vista-eelse riist- ja tarkvaraga. Nende puuduste ja ka muude vigade tõttu sai Windows Vista leigema vastuvõtu osaliseks kui Windows XP.[6] Siiski oli Windows Vista 2009. aasta jaanuariks, kui maailmas oli 330 miljonit internetikasutajat, ületanud Microsofti kahe aasta lootused saavutada 200 miljonit kasutajat.[7][8] Windows 7 ilmumiseks oktoobris 2009 oli Windows Vista’l juba ligi 400 miljonit internetikasutajat. Sellega tõusis see teiseks kõige kasutatavamaks operatsioonisüsteemiks Internetis ligi 19% turuosaga. Vistat edestas vaid Windows XP, mille turuosa oli 63%.[9] 2010. aasta maiks oli Windows Vista hinnanguliselt saavutanud 15% kuni 26% turuosa.[10][11]

Windows Vista arendus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Microsoft alustas Windows Vista’ga, sel ajal koodnimega "Longhorn", tööd 2001. aasta mais, viis kuud enne Windows XP ilmumist.[12] See pidi algselt välja tulema 2003. aasta lõpuks, Windows XP ja Blackcomb’i, mis oli kompanii järgmine plaanitud operatsioonisüsteem, vahel. Longhorn’i ilmumist lükati mitu korda edasi. Samuti suunati paljud Microsoft’i arendajad uuele ülesandele, milleks oli tugevdada Windows XP ja Windows Server 2003 turvalisust.[5] Seistes silmitsi jätkuvate viivituste ja muredega tuleviku ees, teatas Microsoft 27. augustil 2004. aastal, et on oma plaane muutnud. Algupärane Longhorn, mis põhines Windows XP lähtekoodil, jäeti kõrvale ja Longhorn’i arendus algas uuesti, seekord Windows Server 2003 Service Pack 1 koodibaasil ning võttes kasutusele vaid need omadused, mis olid mõeldud reaalsele operatsioonisüsteemile. Mõned varem väljakuulutatud funktsioonid, nagu WinFS, eemaldati või lükati edasi ja lisati uus tarkvaraarendusmetoodika "Security Development Lifecycle" ("Turvalise Arenduse Elutsükkel"), et püüda lahendada turvaprobleeme Windows’i koodibaasiga, mis on programmeeritud C, C++ ja Assembly’ga.

Pärast seda, kui Longhorn 2005. aasta juulis Windows Vista’ks nimetati, algas enneolematu beeta-testimise programm, mis kaasas sadu tuhandeid vabatahtlikke ja kompaniisid. 2005. aasta septembris hakkas Microsoft regulaarselt väljastama Community Technology Previews’id (CTP) beeta-testijatele. Esimene väljastati 2005. aasta Microsoft Professional Developers’i konverentsil, järgnevalt väljastati see ka beeta-testijatele ja Microsoft Developer Network tellijatele. Kõik järgnevad arendusjärgud sisaldasid enamikke lõpp-tootele mõeldud funktsioone, kui ka mitmeid muudatusi kasutajaliideses, mis põhines suuresti beeta-testijatelt saadud tagasisidel. Windows Vista’t peeti täielikult lõpetatuks, kui 26. veebruaril 2006. aastal ilmus "February CTP" ("Veebruari CTP") ning aeg, mis jäi selle arendusjärgu ja lõpliku versiooni ilmumise vahele, pühendati toote stabiilsuse, töövõimekuse, rakenduste ja draiverite ühilduvuse tagamiseks ning dokumentatsioonile. Mai lõpus avaldatud Beta 2 oli esimeseks arendusjärguks, mis tehti Microsoft's Customer Preview programmi poolt üldsusele kättesaadavaks. Seda laeti alla üle viie miljoni inimese poolt. Järgmised "release candidate"-id avaldati septembris ja oktoobris ning mõlemad olid mõeldud suurele kasutajaskonnale.[13]

Kuigi Microsoft lootis Vista algselt tarbijatele laialdaselt kättesaadavaks muuta 2006. aasta jõuludeks, teatati 2006. aasta märtsis, et ilmumisaeg lükati edasi 2007. aasta jaanuarini. See oli vajalik, et anda riist- ja tarkvarafirmadele, millest sõltusid Microsoft’i seadmedraiverid, aega valmistuda. Microsoft teatas 8. novembril 2006. aastal, et Windows Vista arendus on lõppenud.[14] Windows Vista läks Microsoft’ile maksma ligi 6 miljardit dollarit.[15]

Turvalisus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Windows Vista puhul oli peamiseks prioriteediks turvalisuse suurendamine, millele aitas kaasa Microsoft’i "Trustworthy Computing" ("Usaldusväärse Arvutikasutuse") algatus. Selle eesmärgiks oli tõsta avalikkuse usaldust oma toodetesse ja selle mõjusid on näha paljudes uutes turvalisus- ja ohutusuuendustes.

User Account Control ehk UAC (kasutajakonto kontroll) on arvatavasti kõige olulisem ja märgatavam turvalisus- ja ohutusuuendus. UAC on turvalisustehnoloogia, mis teeb inimestele võimalikuks kasutada oma arvutit väheste privileegidega, et vaikimisi peatada kahjulikku nuhkvara tegemast omaniku teadmata arvutis muudatusi. See oli eelnevate Windows’i versioonide puhul sageli raskendatud, sest eelnevad “piiratud” kasutajakontod osutusid liialt piiratuks ja ühildamatuks enamiku rakendusprogrammide tarkvaraga, samuti ei lubanud need isegi mõningaid põhilisi operatsioone, nagu näiteks kalendri vaatamist olekualal. Kui sooritada Windows Vista’s mõni tegevus, mis nõuab administraatoriõigusi (näiteks tarkvara paigaldamine või eemaldamine või kogu süsteemi mõjutavate seadete muutmine), küsitakse kasutajalt esiteks administraatori nime ja parooli. Sel juhul, kui kasutaja juba omab andministraatoriõigusi, küsitakse siiski kinnitust antud tegevuse sooritamiseks. Tavalised tegevused, nagu programmidega töötamine, printimine ning Interneti kasutamine, ei nõua UAC nõusolekut. UAC küsib nõusolekut "turvalise töölaua" režiimis, mis tähendab, et ülejäänud ekraan on tuhm ning aktiivne on vaid autoriseerimise aken. “Turvalise töölaua” eesmärgiks on vältida valele teele juhtivate programmide käivitamist ja juhtida kasutaja tähelepanu sellele, mida ta teeb.

Symantec Corporation’i poolt läbi viidud test tõestas UAC tõhusust. Symantec kasutas üle 2000 aktiivse pahavara (malware) mudeli, milles sisaldusid tagauksed (backdoors), keylogger’id (keylogers), rootkit’id (rootkits), mass meiler’id, trooja hobused (trojan horse), nuhkvarad (spyware), lisandvarad (adware) ja palju muud. Kõik nendest käivitati eraldiseisva Windows Vista installatsiooni käigus tavalise kasutaja poolt. UAC-l õnnestus edukalt blokeerida üle 50% igast võimalikust ohust, välja arvatud rootkit’id. Umbes 5% pahavarast õnnestus pääseda UAC poolt tehtud restart’ist.

Väljaanded[muuda | redigeeri lähteteksti]

Windows Vista on saadaval kuues erinevas versioonis.[16] Need väljaanded võib jagada kahe sihtturu – tavatarbija ja äri – vahel. Tavatarbija jaoks on kolm väljalaset majanduslikult arenenud maadele. Windows Vista Starter Edition on mõeldud netbook'idele ning väikestele personaalarvutitele. Windows Vista Home Basic on mõeldud eelarvetundlikutele kasutajatele ning on saadaval vaid kasvavateö turgudel. Windows Vista Home Premium katab suurema osa tarbijaturust, ning sisaldab rakendusi multimeedia loomiseks ja kasutamiseks. Windows Vista Home Basic ja Home Premium ei saa ühineda Windowsi Serveri domeeniga. Ärilahendusteks on kolm väljalaset. Windows Vista Business on spetsiaalselt kavandatud väikeste ja keskmise suurusega äride jaoks, samas kui Windows Vista Enterprise on saadaval ainult klientidele, kes osalevad Microsoft-i Software Assurance programmis. Windows Vista Ultimate sisaldab täielikku võimalustevalikut nii tarbija kui ka äri väljalasetest ning peale selle ka Windows Ultimate Extras, olles suunatud entusiastidele.

Kõik Windows Vista väljalasked peale Windows Vista Starter-i toetavad nii 32-bitiseid (x86) kui ka 64-bitiseid (x86-64) protsessori arhitektuure.

Euroopa Liidus on samuti saadaval ka Home Basic N ja Business N. Need väljalasked tulevad ilma Windows Media Player-ta EL-i Microsoft-i vastaste sanktsioonide tõttu.

Visuaalsed stiilid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Windows Vistal on neli erinevat visuaalset stiili.[17][18]

Windows Aero
Vista peamine visuaalne stiil, Windows Aero, on ehitatud uuel töölaua koostamise mootoril (Desktop Windows Manager (DWM)) (töölauaakna haldur). Windows Aero tutvustab 3D graafikatoetust (Windows Flip 3D), poolläbipaistvaid efekte (klaas, (glass)), reaalaja pisipilte, aknaanimatsioone ja muid visuaalseid efekte, mis on mõeldud põhi- ja tippklassi videokaartidele. Selle võimaluse kasutamiseks on iga avatud akna sisu paigutatud videomällu, et lihtsustada takistusteta liikumist Windowsi aknas. Sellest tingituna on Windows Aero’l palju kõrgemad süsteeminõuded kui tema eelkäijatel. Minimaalseks nõudeks on 128 MB graafilist mälu, sõltuvalt sellest, millist resolutsiooni inimene kasutab.[19] Windows Aero ning ka Windows Flip 3D ei ole kaasas Starter ja Home Basic' väljaandega.
Windows Vista Standard (Windows Vista standardne)
Windows Vista Standard on Windows Aero variatsioon "klaas"efektideta, aknaanimatsioonideta ja ilma teiste arenenud graafiliste efektideta, nagu Windows Flip 3D.[20] Nagu Windows Aero, kasutab see Desktop Windows Manager-i ja on üldiselt samade nõuetega kui Aero. See visuaalne stiil on kaasas Home Basic väljaandega kui "odav" asendus Windows Aerole.
Windows Vista Basic (Windows Vista tavaline)
Windows Vista Basic sarnaneb Windows XP visuaalsele stiilile nimega Luna, kuid sellele on lisatud animatsioonid, leitavad näiteks progressiribal. See ei kasuta töötamiseks Desktop Windows Manager’i, seega ei oma ka läbipaistvat või poolläbipaistvat stiili, akende animatsioone, Windows Flip 3D-d või mistahes teisi funktsioone, mida pakub DWM. Vista Basic režiim ei vaja kuvadraiverite töötamiseks uut Windowsi Ekraani draiverite mudelit (WDDM) ja on sarnaste videokaardi nõuetega nagu Windows XP. See on kõige sobilikum neile, kelle videokaart ei võimalda Windows Aero jooksutamist.[21]
Windows Standard (Windows’i standardne stiil)
Windowsi standardne ehk klassikaline stiil on sarnane Windows 2000-le ja Microsoft Windows Serveri operatsioonisüsteemidele. See ei kasuta töötamiseks Desktop Windows Manager’i ega nõua WDDM draivereid. Nagu varasemad Windows’i versioonid, on ka sellel stiilil värviskeemi tugi, mis on värvisätete kollektsioon. Windows Vista’l on kuus erinevat värviskeemi: neli kõrge kontrastiga värviskeemid, teised on vaikimisi värviskeemid Windows 95-st/Windows 98-st ja Windows 2000-st/Windows ME-st.[20]

Riistvara nõuded[muuda | redigeeri lähteteksti]

Arvuteid, mis on võimelised Windows Vista’t jooksutama, nimetatakse Vista Capable’ideks või Vista Premium Ready’deks.[22] Vista Capable personaalarvuti (PC) on võimeline töötama kõigi Windows Vista versioonidega, kuigi mõned erilised uuendused või tippklassi graafikavalikud võivad nõuda paremat või täiendatud riistvara. Vista Premium Ready personaalarvuti on võimeline jooksutama Vista tippklassi omadusi.[23]

Windows Vista Basic ja Classic liidesed töötavad praktiliselt iga graafilise riistvaraga, mis toetab Windows XP-d või 2000-t, enamik arutelusid Vista graafikanõuete puhul keerlevad Windows Aero kasutajaliidese ümber. Windows Vista Beta 2 puhul on kinnitatud NVIDIA GeForce 6 seeria ja uuemate, ATI Radeon 9500 ja uuemate, Intel'i GMA 950 ja uuemate integreeritud graafikate ning käputäie VIA kiibistike ja S3 Graafika iseseisvate kiibistike toimimine. Kuigi algselt toetatud, eemaldati GeForce FX 5 tugi uuematest NVIDIA draiveritest. Viimane NVIDIA draiver, mis toetas GeForce FX seeriat Vistal, oli 96.85[24][25] Microsoft pakub vahendit nimega Windows Vista Upgrade Advisor[23], mis aitab Window XP ja Vista kasutajatel kindlaks teha, millist Windowsi versiooni on nende arvuti võimeline jooksutama.

Windows Vista nõuded arvutile[19]
Vista Capable Vista Premium Ready
Protsessor 800 MHz[26] 1 GHz1
Mälu 512 MB 1 GB
Graafikakaart DirectX 9.0 võimeline DirectX 9.0 võimeline ja WDDM 1.0 driveri tugi
Graafikamälu 32 MB 128 MB
Kõvakettamaht 20 GB 40 GB
Kõvaketta vaba ruumi 15 GB
Muud kettaseadmed DVD-ROM
  • ^ Kuigi Microsoft määrab protsessorile kindlad nõuded, on Vista’t võimalik installeerida ja jooksutada ka vanemate protsessoritega, nagu Intel Pentium II/III ja vanem Celeron ning AMD Athlon (K7 ja Thunderbird), K6/K6-II/K6-III ja AMD K5 koos või ilma SSE juhendiga. Vista ei tööta vanema versiooniga kui Pentium II (nagu Original Pentium, Pentium Pro või Pentium MMX), kuna vajab töötamiseks i686 (Intel) või RISC86 (AMD) võimekusega protsessorit.

Füüsilise mälu piirid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maksimaalsed piirid füüsilisele mälule (Physical memory)/(muutmälu), millega Windows Vista suudab toime tulla, olenevad Windows’i versioonist ja sellest, kas kasutatakse 32- või 64-bitist versiooni.[27] Järgnevas tabelis on vastavad suurused.

Füüsilise mälu piirid Windows Vista versioonidele[27]
Versioon Piirid 32-bit Windowsile Piirid 64-bit Windowsile
Windows Vista Ultimate 4 GB 128 GB
Windows Vista Enterprise 4 GB 128 GB
Windows Vista Business 4 GB 128 GB
Windows Vista Home Premium 4 GB 16GB
Windows Vista Home Basic 4 GB 8GB
Windows Vista Starter 1 GB N/A

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Microsoft (22. juuli 2005). "Media Alert: Microsoft Unveils Official Name for "Longhorn" and Sets Date for First Beta Targeted at Developers and IT Professionals". Vaadatud 2.01.2007.
  2. "Microsoft Launches Windows Vista and the 2007 Office System to Consumers". PressCentre. Microsoft New Zealand (30. jaanuar 2007). Vaadatud 30.01.2007.
  3. "Windows Marketplace: Windows Vista Upgrade Editions: Get Started". Windows Marketplace. Microsoft (30. jaanuar 2007). Vaadatud 30.01.2007.
  4. Ricadela, Aaron (14. veebruar 2006). "Gates Says Security Is Job One For Vista". InformationWeek News. Vaadatud 13.08.2006.
  5. 5,0 5,1 Ricciuti, Mike (1. juuni 2004). "Microsoft: Longhorn beta unlikely this year". CNet News. Originaali arhiivikoopia seisuga 26.05.2012. Vaadatud 12.08.2006.
  6. Leopard drubs Vista in corporate satisfaction
  7. Thurrott, Paul (16. september 2006). "Allchin: 200 Million Windows Vista Users in 24 Months". WindowsITPro. Vaadatud 3.01.2009.
  8. "AMD 50x15—World Internet Usage". AMD (2. veebruar 2009). Originaali arhiivikoopia seisuga February 24, 2008. Vaadatud 1.11.2009.
  9. "W3Counter Global Web Stats:August 2009". W3Counter. Vaadatud March 9, 2010.
  10. "Operating system market share". Marketshare Hitslink. Vaadatud June 14, 2010.
  11. "Operating System Version Usage". StatOwl. Vaadatud June 14, 2010.
  12. Gallii, Peter (30. juuli 2001). "Pushing Forward". eWeek. Vaadatud 7.07.2006.
  13. Thurrott, Paul (5. november 2006). "Paul Thurrott's SuperSite for Windows: Road to Gold: The Long Road to Windows Vista Part 7: July 2006–Present". SuperSite for Windows. Vaadatud 25.12.2007.
  14. White, Nick (2006-11-08). "Windows Vista releases to manufacturing", Windows Vista team blog. Vaadatud 2006-11-08. 
  15. "Vista – a $6 Billion Dollars Operating System – The best billions Bill Gates has ever spent – Softpedia". News.softpedia.com. Vaadatud 2.10.2008.
  16. Microsoft Unveils Windows Vista Product Lineup. Microsoft News Center, Microsoft. Kasutatud 1.1.2011. (inglised)
  17. VedBrat, Kam. "Desktop And Presentation Impact On Hardware Design (Powerpoint presentation)". Microsoft. Vaadatud 1.09.2006.
  18. Oiaga, Marius (December 12, 2006). "Windows Vista Graphical User Interface(s) – Aero, Standard, Basic and Classic". Softpedia. Vaadatud 28.04.2009.
  19. 19,0 19,1 "Windows Vista Enterprise Hardware Planning Guidance". TechNet. Microsoft (2006). Vaadatud 26.10.2006.
  20. 20,0 20,1 Thurrott, Paul (August 25, 2008). "Windows Vista Feature Focus: Windows Vista Standard User Interface". SuperSite for Windows. Vaadatud 28.04.2009.
  21. Thurrott, Paul (August 25, 2008). "Windows Vista Feature Focus: Windows Vista Basic User Interface". SuperSite for Windows. Vaadatud 28.04.2009.
  22. "Microsoft and PC Manufacturers Make It Easier for Customers to Get Ready for Windows Vista". PressPass. Microsoft (18. mai 2006). Vaadatud 18.05.2006.
  23. 23,0 23,1 "Windows Vista Upgrade Advisor". Vaadatud 25.06.2006.
  24. "ForceWare Release 95". Nvidia.com. Vaadatud 2.10.2008.
  25. "MsBetas' List of Vista Ready GPUs". Originaali arhiivikoopia seisuga July 13, 2007. Vaadatud 30.07.2007.
  26. Windows Vista minimum supported system requirements "Windows Vista: Recommended System Requirements". Microsoft. Vaadatud 13.03.2008.
  27. 27,0 27,1 "What is the maximum amount of RAM the Windows operating system can handle?". Crucial. Vaadatud 26.06.2010.