Henry I

Allikas: Vikipeedia
Henry I

Henry I (Beauclerc, sündinud 1068 või 1069, surnud 1. detsembril 1135) oli Inglismaa kuningas 11001135 ja Normandia hertsog (11051135).

Valitsusaeg[muuda | muuda lähteteksti]

William Vallutaja noorim poeg, Henry I sai Inglismaa kuningaks pärast oma vanema venna William II surma, kuulutades end kuningaks (2. augustil 1100) enne vanemat venda Robert Curthoset. Robert Curthose tungis Normandiast Inglismaale, kuid järgnenud võimuvõitluses kaotas Henry I ja pärast Tinchebrai lahingu (1106) kaotust Normandias, oli järgmised ja oma elu viimased 28 aastat vangistuses.

Henry I valitsusajal arnenes riigivalitsemine ja samuti kindlustas ta ka Inglismaa kuningriigi põhjapiiri, abielludes Šotimaa kuninga Edgari õe Edithiga.

Henry I ainus poeg ja pärija William hukkus 1120. aastal laevaõnnetuses ning ainus seaduslik pärijanna oli, Henry I surma järel (1135), Williami tütar Matilda, kes oli abielus (1114) Püha Rooma Keisririigi keisri (1106–1125) Heinrich V-ga. Võimalus, et trooni pärib mittemeessoost pärija, võimaldas võimu haarata Matilda tädipojal, William Vallutaja tütre Blois' krahvinna Adela pojal Stephenil.

Esimene abielu[muuda | muuda lähteteksti]

11. novembril 1100 abiellus Henry I Edithiga, kes oli Šotimaa kuninga Malcolm III tütar. Et vältida Normandia parunite viha, muutis Edith oma nime Matildaks. Henryl ja Matildal oli kolm last.

Teine abielu[muuda | muuda lähteteksti]

29. jaanuaril 1121 abiellus Henry Adelizaga, kuid sellest abielust lapsi ei sündinud.

Lapsed[muuda | muuda lähteteksti]

Matildaga saadud lapsed[muuda | muuda lähteteksti]

Abieluvälised lapsed[muuda | muuda lähteteksti]

Abieluväliselt sündis Henry I-le 20-25 last ning laste emade tuvastamine on äärmiselt raske, kuna tal oli äärmiselt palju armukesi. Kõigist Inglismaa monarhidest oli just temal enim sohilapsi.

Eelnev:
William II
Inglismaa kuningas
11001135
Järgnev:
Stephen
Normandia hertsog
11051135