Mine sisu juurde

Votiiv

Allikas: Vikipeedia
Kuldplekist silmakujutis antiikajast
Imettegev Jumalaema ikoon Tricherusa ("Kolmekäeline"), millele lisatud hõbedast kolmas käsi on votiivkink imelise paranemise puhul. Hilandari klooster, Áthos, 8.–14. sajand
Ristimägi Leedus on palverännukoht, kuhu katoliku palverändurid on põlvkondade jooksul toonud riste ja krutsifikse, samuti neitsi Maarja kujusid ja roosikrantse

Votiiv ehk votiivand, votiivkink või pühendkink, kristluses ka ex voto[1], oli tänu või tõotuse märgina jumalale annetatud ese, sageli kunstipärase töötlusega või väärismaterjalist väike plastiline taies[2].

Sõna on tuletatud keskaja ladina verbist vovere ('ülistama'). Votiivand kujutab endast sümboolset ohvrit, mis peab andma tunnistust ja olema mälestuseks üleloomuliku väe toimimisest. Tavaliselt annetati votiive mingist hädast pääsemise puhul ja esemeid jäeti pühadesse kohtadesse, nagu templitesse või kirikutesse.

Votiivkinkide annetamise komme oli tuntud juba antiikajal ning see levis edasi kristlusesse ja on tänapäevani kasutusel, eriti katoliku kirikus. Pühendkingid on tuntud lisaks kristlusele ka teistes usundites – judaismis, budismis ja džainismis – ning paljudes põlisreligioonides.

Votiiv võib olla maalitud pilt või plastiline teos, näiteks paranenud kehaosa kujutis vahast või väärismetallist. Eriti barokiajal oli kombeks lasta maalida votiivpilte või -tahvleid, millel seisis tekst ex voto ('tõotuse põhjal') ja mis kujutasid annetaja imelist pääsemist mõnest hädaolukorrast. Votiivkink võib olla ka vahast erilise kujundusega või pühendusega küünal. Ka Ruhnu puukiriku laes rippuvad laevamudelid on votiivkingid[3][4].

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]