Volt Europa
 | Artiklis puuduvad viited. (Mai 2021) |
 | See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2021) |
| Volt Europa | |
|---|---|
| Volt Europa | |
 | |
| Euroopa erakond | |
| Esimees |
Valerie Sternberg Reinier van Lanschot |
| Asutamine | 29. märts 2017 |
| Peakorter | Brüssel |
| Ideoloogia |
Euroopa föderalism Euroopa-meelsus sotsiaalliberalism progressivism |
| Europarlamendi fraktsioon | Rohelised/Euroopa Vabaliit |
| Kohti Euroopa Parlamendis | 1 |
| Koduleht | www.volteuropa.org |
Volt Europa (lühemalt ka Volt) on Euroopa-meelne ja euroföderalistlik poliitiline liikumine ja katusorganisatsioon tütarerakondadele mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis.
Volt asutati 29. märtsil 2017 ja selle liikmed kandideerisid 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistel kaheksas liikmesriigis ühise üleeuroopalise programmiga. Organisatsioonil on „üleeuroopaline lähenemine” teemadele nagu kliimamuutused, migratsioon, majanduslik ebavõrdsus, rahvusvahelised konfliktid, terrorism ja tehnoloogilise pöörde mõju tööturule.
2019. aasta Euroopa parlamendi valimistel kogus erakond Saksamaal 0,7% häältest ning sai ühe mandaadi, millega sai Damian Boeselager erakonna esimeseks Euroopa Parlamendi saadikuks. 2021. aasta Madalmaade parlamendivalimistel võitis partei kolm mandaati. Partei osales ka 2021. aasta Bulgaaria parlamendivalimistel valimisvastase liidu ISMV liikmena.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Volt Europa asutasid 29. märtsil 2017 Andrea Venzon, Colombe Cahen-Salvador ja Damian Boeselager. Samal päeval teatas Ühendkuningriik ametlikult oma kavatsusest Euroopa Liidust välja astuda Euroopa Liidu lepingu artikli 50 alusel. Nende endi sõnul oli Volti asutamine reaktsioon maailmas levivale populismile ja Brexitile. Venzonist sai asutav president, Boeselagerist asepresident ja Cahen-Salvadorist poliitikajuht.
Märtsis 2018 asutati esimene riigitasandi tütarerakond Saksamaal Hamburgis. Nüüdseks on Volt asutanud oma kohalikud meeskonnad EL-i liikmesriikides ning on mitmes riigis ametlikult registreeritud erakonnana. Suurima liikmeskonnaga tütarerakond on Madalmaades umbes 3000 liikmega, sellele järgneb Saksamaa umbes 2000 liikmega. Liikumise sõnul on neil tänaseks 8000-15 000 liiget enam kui 30 Euroopa riigis. Umbes 70% praegustest liikmetest väidab, et nad ei ole olnud poliitiliselt aktiivsed enne Voltiga liitumist.
27.-28. oktoobril 2018 toimus Amsterdamis Volt Europa üldkogu koosolek, kus kiideti heaks erakonna Amsterdami deklaratsioon, mis oli ka partei programm Euroopa Parlamendi valimistel. Partei oli varem kogunenud Berliinis, Bukarestis ja Pariisis.
22.-24. märtsil 2019 toimus Roomas Volt Europa esimene Euroopa kongress, kus esitleti partei kandidaate 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistel. Peaesinejate seas olid Paolo Gentiloni (endine Itaalia peaminister ja Itaalia Demokraatliku Partei esimees), Emma Bonino (Itaalia senaator ja endine Euroopa tervishoiu- ja toiduohutusvolinik), Enrico Giovannini (endine Itaalia minister), Marcella Panucci (endine Itaalia Tööstuse Konföderatsiooni peadirektor), Sandro Gozi (Euroopa Föderalistide Liidu president) ja Antonio Navarra (Vahemere Kliimamuutuste Keskuse president).
9. juunil 2019 otsustasid partei liikmed üleeuroopalisel hääletusel liituda Euroopa Parlamendis Roheliste/Euroopa Vabaliidu fraktsiooniga. Tulevikus loodab Volt luua oma Euroopa Parlamendis oma fraktsiooni, mille jaoks on vaja vähemalt 25 eurosaadikut vähemalt seitsmest erinevast liikmesriigist.
12.-13. oktoobril 2019 toimus Sofias Volt Europa üldkogu koosolek, kus valiti Volt Europale uus juhatus. Liikumine valis oma kaaspresidentideks endise Volt Deutschlandi esimehe Valerie Sternbergi, endise Volt Nederlandi europarlamendi valimiste esinumbri Reinier van Lanschoti. Laekuriks valiti Volt Luxembourgi endine europarlamendi kandidaat Julia Pitterman. Valitud juhatusse kuuluvad veel Konrad Ritter, Eileen O'Sullivan, Bruno Sánchez-Andrade Nuño, Sofia Gentiloni Silveri, Joel Boehme and Cornelia-Florina German.
Koroonapandeemia tõttu jättis Volt ära oma 2020. aasta kevadel Lissabonis toimuma pidanud üldkogu ja korraldas üldkogu digitaalselt. See oli esimene üleeuroopaline poliitiline liikumine, mis korraldas avaliku üldkogu digitaalselt, sealhulgas hääletati ka programmi üle, mis kehtib aastani 2024.
Nimi[muuda | muuda lähteteksti]
Volt Europa moodustati samanimelise mittetulundusühinguna Luxembourgis, loobudes varasemast nimest Vox Europe, et vältida segaminiajamist sarnase nimega Hispaania paremäärmusliku erakonnaga. „Volt” valiti nimeks oma sarnasuse tõttu algse nimega ning sellega kaasnevast lisatähendusest, et kujundlikult tuuakse poliitikasse pinget, mille standardühik on teatavasti volt. Lisaks sellele on nii termin „volt” kui ka Euroopa maailmajao ladinakeelne nimi arusaadav kõigis Euroopa keeltes ning seetõttu pole vajadust Volt Europa nime erinevatesse keeltesse tõlkida, välja arvatud keeltesse, milles ei kasutata ladina tähestikku (näiteks bulgaaria keel ja kreeka keel).
Ideoloogia ja seisukohad[muuda | muuda lähteteksti]
Volt määratles ise 2018. aastal niinimetatud 5+1 tuumikväljakutset, mis on:
- 1. Tark riik – avalike teenuste digitaliseerimine
- 2. Majanduslik renessanss – segu ring-, rohe- ja sinimajanduse mudelitest
- 3. Sotsiaalne võrdsus – inimõigused ning võrdsed võimalused, kultuurierinevuste tolereerimine
- 4. Üleilmne tasakaal – kestliku ja vastutustundliku põllumajandus- ja kaubanduspoliitika juurutamine, kliimamuutuste ja rändekriisidega tegelemine, tööjõu liikumise ja arengukoostöö toetamine
- 5. Kodanike õigused – suurem võim kohalikule tasandile koos ühiskondliku vastutuse ja osalusdemokraatiaga
- +1 Euroopa reform – EL-i liikmesriikide föderaliseerimine, kuid suurem vastutus regioonidele ja linnadele.
Volt Europa majanduspoliitika toetab digiteerimist, investeerimist rohe- ja sinimajandusse, vaesuse ja ebavõrdsuse vastu võitlemist (ka Euroopa alampalga kehtestamisega), ühtsema Euroopa maksusüsteemi, averust majanduskasvu taastamiseks ja töötuse vähendamiseks. Volt toetab ka heaolupoliitikasse investeerimist, eriti hariduse ja tervishoiu valdkondades. Nende sotsiaalpoliitika on seksismivastane ja rassismivastane ning toetab seksuaalvähemuste õigusi.
Nad toetavad Euroopa Liidu laiaulatuslikku reformimist: rändeilmingute ühine haldamine, Euroopa Liidu ühine sõjavägi ja eurovõlakirjad. Volt on seisukohal, et pikas plaanis tuleb Euroopa Liidu ja NATO vaheline suhe üle vaadata.
Meediakajastuses on Volti kirjeldatud kui organisatsiooni, mis püüab kasvatada demokraatiat Euroopa Liidu tasandil. Nad rõhutavad vajadust ühtse Euroopa hääle järele, mida maailmas kuulataks. Samuti toetavad nad Euroopa föderatsiooni ideed koos tugeva Euroopa Parlamendiga, mille kaudu saaksid kodanikud Euroopa demokraatia keskmeks.
Volt erineb teistest Euroopa-meelsetest liikumistest nagu Euroopa Pulss ja Euroopa Föderalistis sellega, et püüavad osaleda parteipoliitikas Euroopa, kohalike ja riiklike valimiste kaudu läbi oma tütarorganisatsioonide EL-i liikmesriikides. Volti esimeseks suuremaks sihiks olid 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimised.
Rahastamine[muuda | muuda lähteteksti]
Partei kasutab enda rahastamiseks nii ühisrahastust kui ka otseseid annetusi. Partei avaldab enda sõnul oma kodulehel kõik annetused, mis on suuremad kui 3000 eurot, ja annetajad, kes annetavad sama ühe kalendriaasta jooksul rohkem kui eelnimetatud summa, 15 päeva jooksul pärast selle saabumist. Partei kodulehe andmetel on erakonna kaks suurimat annetajat olnud Avatud Ühiskonna Algatus Euroopas, mis on annetanud 19 191 eurot ning ärimees Christian Oldendorff, kes annetas 25 000 eurot (27. mail 2019).
9. mail 2021 teatas Volt, et nad kogusid kolm nädalat väldanud kampaaniaga 40 000 eurot selleks, et Volti professionaalsemaks muuta ning 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimisteks valmistuda.
Partei Saksamaa kodulehel on annetajate nimekiri natuke pikem. Nende seas on Christian Oldendorff, kes annetas 95 000 eurot, Claus von Loeper, kes annetas 20 000 eurot ning mõned annetajad veel, kes on annetanud 10 000 või 5000 eurot.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]