Voldemar Pärtelpoeg

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Voldemar Pärtelpoeg (25. oktoober 1872 Kuremaa8. detsember 1955 Tartu) oli eesti trükkal, mitme trükikoja juhataja.

Ta sündis Palamuse kihelkonnas Kuremaa mõisas lossiteenija pojana. Vanemate elukohavahetuste tõttu elas lapsepõlves Võtikvere, Saduküla ja Põlgaste mõisas, kus tema isa pidas karjamehe ametit. Tema perekond kolis 1884. aastal Tartusse, kus Voldemar Pärtelpoeg õppis lühikest aega eesti ja saksa algkoolis, seejärel kaks aastat venekeelses 6-klassilises koolis.

Aastal 1887 sai temast Karl August Hermanni Postimehe trükikoja õpilane, kes viieaastase õppeaja järel 1892 tunnistati trükitöölise abiliseks, mille järel ta paar aastat Tartus "kirjaladujana" töötas.

Pärtelpoeg asus 1894. aastal elama Peterburi, kus töötas samuti trükikodades ja ajalehetoimetustes. 1896. aastast töötas ta saksakeelses ajalehes Sankt-Petersburger Herold, kus ta oli 18991914 kuulutuste osakonna juhataja (trükikoda suleti sõja puhkedes). Edasi asus ta juhatama Schraederi trükikoda Vassili saarel ja 1917. aastast osaühisuse Eesti trükikoda, olles samal ajal 17. riigitrükikojas korrektoriks.

Pärtelpoeg abiellus 1899. aastal Johanna Toomiga. Nende pojast Valter Pärtelpojast sai legendaarne Tartu Ülikooli anatoomiaõppejõud.

Pärtelpoeg opteerus 1920. aastal koos perekonnaga Eestisse. Tööle asus ta uuesti EKÜ Postimees trükikojas, kus oli aastatel 19231926 juhataja. Kolm järgmist aastat oli Pärtelpoeg Pärnus trükikoja Oma juhataja, misjärel uuesti Tartusse elama asus ja Gustav Rohti trükikoda juhatama hakkas – kuni selle natsionaliseerimiseni 1940. aastal. 1932. aastal registreeriti Voldemar Pärtelpoeg Tartu tööoskuse ametis "meistriks trükiladumise töö alal". Sõjajärgsetel aastatel oli ta kuni 80. eluaastani Postimehe/Edasi korrektor.

V. Pärtelpoeg oli ühiskondlikult aktiivne: Tartus Karskuse Sõbra kirjatoimetaja abi (1894), Peterburi Ustavuses kirjatoimetaja (1895–1896), 1905. aastast Peterburi saksa trükitööliste Esimese Abiandmise Kassa laekahoidja ja 1927. aastast kuulus ta Eesti Kirjanduse Seltsi liikmeskonda.

Peterburi aastatel tegi Voldemar Pärtelpoeg kaastööd kodumaa ajalehtedele: Eesti Postimehele kirjutas 1894. aastal kaks juhtkirja: saksa keelest eesti seltsides ja M. Veske unustatud hauast. 1895. aastal avaldas Lindas kirjutise "Karskus ja kirjandus", 1895.–1897. aastani saatis Eesti Postimehele sõnumeid ja kirjutisi Peterburi eestlaste tegevusest ja seltsielust.

Aastatel 1889–1894 saatis Pärtelpoeg seitsmel korral rahvaluulet Jakob Hurdale.

Voldemar Pärtelpoeg on maetud Tartu Raadi kalmistule.