Karl Gottlob Hoffmann
Karl Gottlob Hoffmann (ka Carl Gottlob Hoffmann, Karl Gottlob Hofmann ja Carl Gottlob Hofmann; 2. märts/13. märts 1767 Laubani kreis – 30. jaanuar/11. veebruar 1814 Paistu) oli Eesti vaimulik.
Ta sündis Laubani kreisis Kerzdorfis (Laubani lähedal, praegue haldusjaotuse ja nimede korral Lubańi maakonnas, Alam-Sileesia vojevoodkonnas, Poolas. Ta käis aastatel 1778–1786 Laubanis (praegu Lubań) koolis. Aastatel 1786–1791 (immatrikuleeriti 2. mail 1786) õppis ta usuteadust Leipzigi Ülikoolis. Pärast ülikooli lõpetamist töötas ta koduõpetajana Liivimaal. Aastatel 1796–1801 töötas ta koolis konrektorina (praeguses mõttes õppealajuhatajana). Ordineeriti 10. juulil/21. juulil 1798 õpetajaks.
Ta oli aastatel 1798–1801 Tartu Jaani koguduse abiõpetaja. Aastatel 1801–1814 oli ta Paistu Maarja koguduse õpetaja; lisaks oli ta aastatel 1813–1814 Viljandi praostkonna praost[1].
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema poeg Ernst Reinhold Hofmann oli baltisaksa geoloog ja mineraloog ning professor Kiievi ja Peterburi ülikoolis.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Böhlau Verlag Köln, Wien 1977