Vikipeedia:Ideepank

Allikas: Vikipeedia

Ideepank on koht, kuhu igaüks võib lisada ideid, mida vikipedistid võiks ellu viia, et aidata Vikipeedial täita oma missiooni.

Siia kirjutatavad mõtted ei pea olema lõpuni läbitöötatud, idee autor ei pea oma mõtet tingimata ise teostama. Küll oleks kena, kui oma ideedele alla kirjutataks.

Ideed on siin, nagu on. Ideepanga seisukohast pole oluline, kas mingit ideed on võimalik/otstarbekas/tasuv teostada. See ei ole koht ideede kritiseerimiseks. Teostamatu idee võib kellelegi teisele anda inspiratsiooni teostava idee tekkimiseks. Vaata ka Ajurünnak (en:Brainstorming).

Üritused, mida võiks korraldada[muuda lähteteksti]

Konverentsid, messid ja muud üritused, kus võiks osaleda[muuda lähteteksti]

Organisatsioonid, ettevõtted jt, kellega koostööd teha[muuda lähteteksti]

Võimalused, kuidas saada Vikipeediasse suurt hulka materjali korraga (nt arhiiv annetab hulga pilte)[muuda lähteteksti]

  • äkki annaks kokkuleppele saada mõne ajalehega, et annetaksid andmebaasis olevaid pilte (näiteks just surnud inimestest). Oop Selle elluviimine (või siis luhtunud katse) on mul plaanitud juba üsna lähedasse tulevikku. Ivo 7. juuni 2011, kell 14:18 (EEST)[vasta]
Nojah, vaata, sinu jutt oli, et toimetuses peaks keegi loendama Wikipediast võetud pilte jne, et midagi bartertehingu sarnast tekitada. Seda ei hakka kyll keegi tegema, pealegi pole MTY-l õigust Wikipedia eest rääkida, seega isegi mitte moraalset õigust Wikipedia fotodele. Pigem tuleb loota lihtsalt heale tahtele. --Oop 7. juuni 2011, kell 16:49 (EEST)[vasta]

Millistes kanalites ja kuidas reklaamida Vikipeediat, sõsarprojekte, MTÜ-d[muuda lähteteksti]

Eesti haldusüksuste artiklite arendamine[muuda lähteteksti]

  • Otsida kaastöölisi Eesti paikadest rääkivate artiklite arendamiseks ning reklaamida seda välja nõnda, et otsime vähemalt ühte inimest iga omavalitsuse juurest. Püüda nõnda luua üle-Eestilist võrgustikku inimestest, kes tegelevad kohalike artiklite/piltidega. Ivo 7. juuni 2011, kell 14:18 (EEST)[vasta]
  • Koostöös noortekeskustega korjata materjali (nii teksti kui ka pilte) erinevate Eesti paikade kohta. Ivo 7. juuni 2011, kell 14:18 (EEST)[vasta]
  • Taani maakirikutes panin tähele vaimulike nimekirju koos teenimise aastatega, alates Lutheri pöördest kuni kaasajani. Lõuna-Eesti jaoks saaks andmeid raamatust "Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918 Böhlau Verlag. Köln 1977. Kui õige tähistaks "Maarjamaa-800" sel viisil, et lisaks iga kiriku artikli juurde seal teeninud jutlustajate nimekirja. See annaks ehk praegu veel tegutsevatele kogudustele idee seada oma kirikuhoonetesse üles seal teeninud vaimulike nimekirja. Tulevikus, siis kui kirikus enam teenistusi ei toimu, aitaks nimekiri alles hoida hoone vaimulikku aurat. Minu nimekaim Juhan Tallinnast ongi selles suunas juba tegutsenud.

Juhan Tartumaalt

Fondid, programmid ja muud allikad, kust taotleda raha[muuda lähteteksti]

Vikipeedia ja hõimurahvad[muuda lähteteksti]

Vikipeediat võiks kuidagi siduda Hõimurahvaste Programmiga. Mitmed, kui mitte kõik HP prioriteedid on Vikipeediaga pärist hästi ühilduvad. Sealhulgas: aidata kaasa ­uurali põlisrahvaste keelte kasutussfääri laiendamisele,­ uurali põlisrahvaste kultuuride suurema avatuse saavutamisele ning kultuuri- ja muude kontaktide mitmekesistamisel jt. Läbi Vikipeedia peaks neid punkte teostada saama küll. Kuid siis võiks vaadata laiemas perspektiivis, mõelda ka sugulasrahvastele vene poolele. Vb saaks HP kaudu teha midagi ka näiteks võrukeelse Vikipeedia heaks.

Mida saaks teha võrukeelse Vikipeedia heaks[muuda lähteteksti]

  • ...

Koostöö teiste Vikipeediatega[muuda lähteteksti]

  • Alustuseks Läti ja Soome, hiljem teistega: kysida neilt nimekirja nt 100 artiklist Läti kohta (kes on meie naabritest kõige halvemini kaetud nii Vikipeedias kui eestikeelses netis yldse), mis nende arvates Läti tutvustamiseks kõige olulisemad on (ajalugu, kultuur, poliitika jne). Selle alusel saaksime Eesti Vikisse tekitada väikese pesa, nii et yks valdkond vähemalt mingil minimaalsel määral kaetud oleks. Me ei saa teistele pinda käia, et nemad omakorda tingimata Eesti kohta samasugust nimekirja kysiks, aga ehk tahavad, mine tea. --Oop 5. juuni 2011, kell 10:38 (EEST)[vasta]
Ideed edasi arendades: kui 100 artikli nimekiri olemas, võiks minna Läti saatkonda, et kas tahate äkki võistlust toetada. Ave Maria 7. juuni 2011, kell 20:50 (EEST)[vasta]
  • Riikide-teemaliste artiklikirjutamisvõistluste korraldamine. Lähemal ajal plaanis Lõuna-Korea ja Ungari. See aitaks riikidesse puutuvaid artikleid oluliselt parandada. Tolles riigis aga peaks toimuma samasugune võistlus Eesti-teemaliste artiklite kirjutamises. Ivo 7. juuni 2011, kell 14:18 (EEST)[vasta]

MTÜ strateegia[muuda lähteteksti]

  • Kõigepealt panna paika väärtused (kas need tuleks tuletada WMFi poliitikast või korjata Eesti vikipedistidelt?), seejärel nende põhjal prioriteedid ning nende alusel omakorda järjestada toredad ideed - muidu pole ju võimalik teada, mis on meie jaoks oluline ja mis mitte. --Oop 5. juuni 2011, kell 22:20 (EEST) (Teele mõte)[vasta]
Mis mõttes?????? Kas see saab olema ainult MTÜ liikmetele????? :) --Mona 7. juuni 2011, kell 22:42 (EEST)[vasta]

Vikipeedia (jt) hariduses[muuda lähteteksti]

  • võtta ette üks kool korraga, "imbuda sisse", võita õpetajad enda poole, siis saab seda tuua edukaks näiteks meedias ja teistele koolidele. Waffa
  • koolis korraldada klassidevaheline artiklite kirjutamise võistlus mingis kindlas valdkonnas. Waffa
  • teha koostööd õpetajate täienduskoolituste korraldajatega. Oop → Olen püüdnud sellest Tiigirihüppes rääkida. Ivo 7. juuni 2011, kell 14:18 (EEST)[vasta]
  • ligineda õpetajatele ja direktoritele tutvuste kaudu. Waffa
  • tutvustada koolidele vikitarkvara, võimalust teha oma viki. pärast võimalik artikleid vikipeediasse kopeerida. Waffa
  • vikisaadikud ülikoolides, koolides. Adeliine 6. juuni 2011, kell 17:14 (EEST)[vasta]
  • Korraldada koolides esseekonkursse teemadel nt. “Milline peaks olema üks entsüklopeedia”, “Miks tasub panustada Vikipeediasse”, “Miks mulle meeldib/ei meeldi Vikipeedia” jne. Ivo 7. juuni 2011, kell 14:18 (EEST)[vasta]
  • Luua midagi täiendõppeprogrammi-laadset, mis pakuks noortele võimalusi Vikipeedia kaudu teatud oskusi omandada (infotöötlus, uurimistööde tegemine, tekstitoimetamine, kaartide koostamine, tõlkimine, jne.) ja pärast püüda neid kuidagi tunnustada. Ivo 7. juuni 2011, kell 14:18 (EEST)[vasta]
  • Vikitsitaatide arendamise võimalus koolide kirjandusõpetajate kaasamise abil. Kui tunnis tegeletakse ühe Eesti kirjanikuga ja tema loominguga, siis saab ju alati anda täiendavaks ülesandeks tema teostest parimate tsitaatide väljaotsimise. Nende seast oleks ju hõlbus tunnis nt. kümmekond parimat välja valida, mida pärast Vikitsitaatitesse kanda saaks. Ivo 7. juuni 2011, kell 14:18 (EEST)[vasta]
  • mõnele üliõpilasele võiks anda baka- või isegi magistritöö teemaks Eesti taimede (lindude, putukate, kalade jne) kategoriseerimine või sellega kuidagi seonduv. Nt kategooria:Eesti taimed võiks kategoriseerida sugukonniti, s.t Eesti ristõielised, Eesti kõrrelised jne--Estopedist1 (arutelu) 29. juuli 2015, kell 00:30 (EEST)[vasta]
  • Aidata ülikoolidel, et nad pakkuksid raamatukoguhoidjatele suunatud kursuseid Vikipeedia kohta. Ma pean silmas nii praktiliseid oskuseid (kuidas) kui ka taustaküsimused (copyright, miks, mida, mida mitte jne). Sest need asjad peaks minu meelest iga raamatukoguhoidja teadma. LucSaffre (arutelu) 25. märts 2016, kell 18:44 (EET)[vasta]

Muud ideed[muuda lähteteksti]

  • Autoriõiguste märgendite ja litsentside eesti keelde tõlkimine. Ahsoous
  • Hoogtöö abilehekülgede kallal. Ivo
  • Õppematerjal (brošüürina trükitud ja/või PDF-ina netis üleval) algajale - lihtsalt ja selgelt, puust ja punaseks, piltidega varustatud, samm-sammult juhised - mis on vikipeedia, kuidas sealt infot leida, kuidas luua artiklit, kuidas vormindada, kuidas lisada pilti jne. Adeliine 4. juuni 2011, kell 21:21 (EEST)[vasta]
  • Yks hoogtöökoht peaks olema artikkel Eesti kui kõige kasutatavam. --Oop 5. juuni 2011, kell 22:20 (EEST) (Andrese mõte)[vasta]
  • luua nn kolleegium, kus saaks ka arutada teemadel mis on oluline ja mis mitte nii väga, kes klassifitseeruvad igal juhul entsüklopeediasse ja kelle puhul see pole päris selge jne. -- Ahsoous 6. juuni 2011, kell 00:09 (EEST)[vasta]
Ajaloo ja töörühma puhul sai mingeid esialgseid mõtteid kirja pandud. Kes soovib, see võib täiendada ja arvustada: Kasutaja:Athanasius Soter/Ajalooasjade korrastamisest Athanasius Soter 19. juuli 2011, kell 22:02 (EEST)[vasta]
  • Projekt “10” – kutsuda inimesi üles tegema kasvõi ainult 10 väikest muudatust Vikipeedias (sest sellise tagasihoidliku panusega saaksid kõik hakkama). Seejuures rõhuda mitte niiväga uute artiklite loomisele, vaid olemasolevate täiendamise ja toimetamise vajadusele. Hoolikalt läbimõeldud meediakampaaniaga annaks kindlasti kaasata vähemalt mõnisada inimest ja selle toimel võiks toimuda ju mitmeid tuhandeid muudatusi. Ivo 7. juuni 2011, kell 14:18 (EEST)[vasta]
  • Koguda kokku Vikipeedia alast kirjandust ja muuta see vabalt kättesaadavaks. Ivo 7. juuni 2011, kell 14:18 (EEST)[vasta]
Kas maailmas leidub siis eestikeelset vikipeedia-alast kirjandust? Taivo 7. juuni 2011, kell 15:14 (EEST)[vasta]
Ingliskeelset jms leidub. Ning võõrkeelteoskus siin nõnda halb ka pole. See ongi kusjuures üks põhjuseid, mis on raske eestikeelsesse Vikipeediasse inimesi juurde leida – paljud kasutavad ainult ingliskeelset. Ivo 7. juuni 2011, kell 15:27 (EEST)[vasta]
  • Leida mõni Tallinna toitlustusasutus, mis nõustuks eestikeelse Vikipeedia arendamist toetama. Seal siis regulaarselt kord kuus koos käia (sest selle tegevusega tuleks jätkata) ja maja kulul endal kõhtu täita. Ivo 7. juuni 2011, kell 14:18 (EEST)[vasta]
Miks toitlustusasutus seda tegema peaks? Mis kasu ta sellest saaks? Taivo 7. juuni 2011, kell 15:14 (EEST)[vasta]
On küll toitlustausasutusi, mis toetavad mingeid organisatsioone. Ning põhjus lihtne – reklaam. Ivo 7. juuni 2011, kell 15:27 (EEST)[vasta]
  • Ka Vikisõnastik peaks olema MTÜ huviorbiidis. Seda peaks kuidagi tutvustama ja selle koostamist propageerima. Keelehuvilisi inimesi peaks olemas olema, võiks teha mingi tutvustusürituse. Mina igatahes lööksin kaasa. Andres (arutelu) 7. juuni 2016, kell 18:14 (EEST)[vasta]

[Kahtlemata üks perspektiivikamaid valdkondi, mis on piiritu ja aja kokkuhoiu mõttes parim ----Bioneer1 10. juuli 2011, kell 13:11 (EEST)][vasta]

  • Võiks luua niisuguse roboti, mis inimesed ise loenditesse lisab. Kahju on vaadata, kui metsikult palju selle peale aega raisatakse. Võib-olla tasuks pöörduda tehnikakõrgkoolide poole? --kanakukk 15. juuni 2011, kell 20:40 (EEST).[vasta]
Ettepaneku edasiarendus: likvideeriks loendid üldse ära ja jätaks ainult kategooriad :) Ivo 15. juuni 2011, kell 21:08 (EEST)[vasta]
Arendame siis veel edasi: likvideeriks hoopis kategooriad. Niikuinii on viimasel ajal tekkimas iga artikli jaoks omaette kategooria. --Epp 15. juuni 2011, kell 21:14 (EEST)[vasta]
Aga kaotaks artiklid kah ära? Siis saab probleemidest lõplikult lahti :) Ivo 15. juuni 2011, kell 21:24 (EEST)[vasta]
Praegu soovitaks pigem loenditele rõhuda. Kui meie robotite süsteem oluliselt tugevneb, siis saaks hõlpsamalt tegelda kategooriatega. Samas isegi siis on ilmselt loendid ülevaatlikumad--Bioneer1 10. juuli 2011, kell 13:21 (EEST)[vasta]
Kuidas teistes vikides on loendite ja kategooriate suhted lahendatud?:
Nii palju kui mina aru saan olid inglise vikis loendid esialgu selleks, et lotleda olulised artiklid, millest kohe järjest artilid tuleks teha. Samuti polnud esialgu kategooriate süsteemi ja artiklite endi vahel oli esialgu väga vähe linke ning loendite kaudu olid artiklid üleüldse leitavad. Nii et see väide, mida siin aeg-ajalt senimaani kohtab, et kõik artiklid peavad esilehe ja loendite kaudu kättesaadavad olema, ei vasta enam tõele. Mõni siselink peaks igasse artiklisse viima küll, aga mitte tingimata loendist.
Nüüd nenditakse inglise vikis, et kategooriad ja loendid peaks lihtsalt sõbralikult üksteist täiendama ning kummalgi on oma head ja vead. Eks olda emma-kumma või mõlemaga harjutud. (Loenditega küll katavad pooljuhuslikult vaid osa artiklitest ja erilist süsteemi ei moodusta, aga neile, kes teavad, millised loendid on olemas, võivad nad siiski kategooriatest ülevaatlikumad olla.) Mis puutub ühe artikliga kategooriatesse, siis eks nii kategooriate süsteemi kui ka loendeid saa koostada vähem ja rohkem mõtekamatel alustel.
Veel arvan, et kellegi käest ei peaks nõudma resoluutselt, et ta oma artiklid ise loenditesse kannaks. (Nii nagu kategooriate puhul, las tegelevad sellega need, kes samuseid kasulikuks peavad.) 88.196.241.249 19. juuli 2011, kell 23:31 (EEST)[vasta]

Commonskat lisada roboti abil[muuda lähteteksti]

cswiki's on selline bot, mis suudab lisada nt kategooriatele commonskat'i. Ilmselt lähtub ta sellest, kas Wikidatas on vastavad seosed loodud. Võiks ka meil kasutada, vt [1]--Bioneer1 (arutelu) 9. oktoober 2014, kell 14:28 (EEST)[vasta]

Allkirjata kommentaaridele allkirjad[muuda lähteteksti]

Kuskil vikis (v-o enwikis) jäi silma, et kui arutelulehes kirjutatakse kommentaar ja ei lisata oma allkirja, siis robot teeb seda automaatselt, lisades vastavatel juhtudel {{allkirjata}}-malli--Estopedist1 (arutelu) 15. aprill 2016, kell 18:18 (EEST)[vasta]

Töökorraldus[muuda lähteteksti]

Toimetajad[muuda lähteteksti]

  • Kui igayks teeb kõike, ei liigu me yheski konkreetses suunas kuigi kaugele. Abi oleks sellest, kui me leiaksime n-ö valdkonnatoimetajad: inimesed, kel pole kyll mingeid erilisi volitusi kedagi käskida või keelata, ent kes võtaksid enda peale yhe kindla valdkonna artiklite jälgimise ja kirjutamise, töö allikatega ning võimaluse korral ka uute kirjutajate leidmise. Nii oleks ka teistel võimalik konsulteerida ala paremini tundva inimesega ja lyngad saaksid kiiremini täidetud. --Oop 18. juuli 2011, kell 13:50 (EEST)[vasta]
Ka praegu saame konsulteerida oma eriala paremini tundvate inimestega. Ise teame küll, kes mida hästi tunneb. Ja valdkond – inglise vikipeedias on selleks portaalid. Meil on portaalid üksnes formaalselt, sisuliselt need ei toimi, kui muusika mingil määral maha arvata. Nii et valdkond oleks siis nagu portaal, ainult veelgi mitteametlikum. Ja eks neid valdkonnatoimetajaid mõni ole ka, Juhan ja Hardi ja Andrus Kallastu ja Athanasius Soter ... Ainult mitteametlikult, neile pole mingit kohustust kaela pandud. Mina ei taha endale valdkonda. Tahan kõigega tegeleda. Muidugi, kui keegi ise valdkonna tahab enda õlule võtta, lasku käia! Ainult kust leida keegi, kes seda teeks? Taivo 18. juuli 2011, kell 20:09 (EEST)[vasta]
Esiteks on see värbamismeetod: professionaalid on sageli nõus edendama omaenese valdkonda. Teiseks pole meil praegu piisavalt tegijaid, et portaale asustada. See tähendab, et palju kordi on mõnes valdkonnas usinasti pihta hakatud, aga yhel hetkel jääb töö pooleli ning seda ei jätka keegi. --Oop 19. juuli 2011, kell 01:04 (EEST)[vasta]
  • Hea oleks seegi, kui meil oleks yks fototoimetaja, kes vaataks artikleid läbi ja peaks arvet vajalike piltide yle, teeks osa neist ise ja ylejäänute tegemiseks räägiks n-ö korrespondentidega (nt yks inimene Tallinnas, yks Tartus, yks Pärnus, yks Narvas, yks Saaremaal...) - kogu Eestit ei jõua ju ise katta. Tema poole saaks pöörduda vikipedistid pilditellimustega, artiklites mainitud inimesed sooviga mõni pilt välja vahetada ja segastel asjaoludel Vikipeediasse sattunud fotode autorid sooviga need kustutada või lisada õige autor. Fototoimetaja võiks olla ka see inimene, kelle Vikipeedia saadaks olulistele yritustele ajakirjaniku akrediteeringuga. --Oop 18. juuli 2011, kell 13:50 (EEST)[vasta]
Avjoska on ju see fototoimetaja, kes käib olulistel üritustel kuulsusi pildistamas. MTÜ Eesti Vikipeedia võib talle vajaduse korral mingi volikirja ka välja kirjutada. Piltide tellimine on seni kasutajalehtedel palvete esitamise kaudu töötanud küll. Olemasolevate fotode vaatamisega, litsentside lisamise ja kustutamisega tegelevad ka mitu inimest, mina sealhulgas. Kuidagimoodi süsteem toimib. Mida fototoimetaja paremaks teeks? Maian Kärmas teatas, et talle ei meeldi enda artiklis olev pilt, üldise arutelu lehel, ja probleem lahenes. Miks praegune isevoolutee süsteem ei kõlba, kui kõik asjad ikkagi tehtud saavad? Taivo 18. juuli 2011, kell 20:09 (EEST)[vasta]
Kysimus ongi ju selles, et kõik asjad tehtud ei saa. Mine vaata soovitud piltide loendit. Isevoolutee tähendab, et igas valdkonnas jääb veel aastateks hulk täiesti elementaarseid artikleid, mida inimesed tarvitada ei saa. Samas oleks väikeste sihikindlate jõupingutustega võimalik luua eesti Vikipeediale kindlates valdkondades usaldusväärsus vähemalt mingil tasemel. Usaldusväärsusest on meil praegu tõsine puudus - ning see, tahame seda tunnistada või ei, on oluline argument nii Vikipeedia lugejaile kui ka potentsiaalsetele kaastöölistele; isegi neile, kes inglisvikit pidevalt kasutavad. --Oop 19. juuli 2011, kell 01:02 (EEST)[vasta]
  • Kui ydini aus olla, vajaksime ka graafikut, kes teeks keerulisemaid skeeme ja jooniseid. Kaartidega meil keegi aeg-ajalt ikka tegeleb, ent tihti oleks abi ka muust infograafikast. Yks pilt ja tuhat sõna, eks ole. --Oop 18. juuli 2011, kell 13:50 (EEST)[vasta]
  • Irve pakkus tänasel koosolekul välja Vikipeedia fotoklubi: see oleks seltskond fotohuvilisi, kelle listi saaks saata fototellimusi. --Oop 19. juuli 2011, kell 01:02 (EEST)[vasta]

Patrullid[muuda lähteteksti]

Inglisvikis on selline nähtus nagu patrullid: en:Wikipedia:Patrols. Inimesed teevad endale fiidid uutest lehekylgedest, mingist valdkonnast vms ning jälgivad oma muu tegevuse taustalt, mis seal toimub. Mõni käib lehed läbi ja parandab kirjavigu, mõni paigaldab viiteid, mõni kategoriseerib. Ehk tasuks yle võtta. Mulle tundub, et uute lehekylgede kontrollimisega keegi juba tegeleb. --Oop 12. august 2011, kell 11:23 (EEST)[vasta]

Abistav Käsi[muuda lähteteksti]

Ehk oleks mõistlik teha uute kasutajate abistamiseks ka en:Wikipedia:Help desk analoog? --Oop 12. august 2011, kell 11:23 (EEST)[vasta]

Värbamine[muuda lähteteksti]

  • Et Vikipeediat arendada, vajame ylevaadet, kes on Vikipeedia kaastöölised, kus nad asuvad ja mida oskavad. Selleks tuleb meil ennast kaardistada kahel viisil: valdkonnateadmistelt-oskustelt ja fyysiliselt asukohalt. --Oop 19. juuli 2011, kell 01:02 (EEST)[vasta]
  • Kui me sellise ylevaate saame, võime värvata uusi inimesi nii, et nad kataksid seni katmata valdkonnad ja piirkonnad. Nt kui meil Ruhnus kedagi pole, saame senikaua oma tutvusringkondi kammida, kuni mõne ruhnlase leiame. Jne. --Oop 19. juuli 2011, kell 01:02 (EEST)[vasta]
Värbamise juures on kõige olulisem see, miks inimene peaks Vikipeediale kaastööd tegema. Mis kasu inimene sellest saab? Kui see punkt jääb lahendamata, siis ei tule värvatuid kuskilt otsast. Taivo 19. juuli 2011, kell 14:19 (EEST)[vasta]
Mis kasu sina sellest saad? Enamasti on motivatsioon yks järgmistest: 1) ma kirjutan asjast, mis mulle korda läheb (eriala, kodukant, poliitilised või usulised vaated); 2) mulle meeldib olla hirmus tark; 3) mulle meeldib teha asju yhiskonna hyvanguks ja ennast õilsana tunda; 4) mulle meeldib nohikute seltskond. Mul näiteks on kõik neli. --Oop 19. juuli 2011, kell 20:57 (EEST)[vasta]
Muuseas, leidsin hiljuti kaks hobifotograafi, kes olid kaastöö tegemisest ysna huvitatud. Motivatsioon? Tuhanded vaatajad, au ja kuulsus. --Oop 12. august 2011, kell 11:03 (EEST)[vasta]

Eesti Vabariik 100[muuda lähteteksti]