Vikipeedia:GLAM/Poola-Eesti suhted/7

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lugu 1   Lugu 2   Lugu 3   Lugu 4   Lugu 5   Lugu 6   Lugu 7   Lugu 8   Lugu 9   Lugu 10    

Poola-Eesti kultuurisidemed[muuda lähteteksti]

Sõdadevahelisel ajal tegutsesid nii Poolas kui Eestis vastastikused sõprusühingud. Poola-Eesti sõprusühingu liikmed külastasid Eestit septembris 1933 ja mais 1934. Teisest külaskäigust tegi Eesti Kultuurfilm oma esimese nädalakroonika.

Üheks oluliseks Poola ja Eesti kultuurisidemete edendajaks sõdadevahelisel perioodil oli Jerzy Kapliński, Jaan Kaplinski isa. Ta oli Tartu Ülikoolis poola keele ja kirjanduse lektor, organiseeris Eesti-Poola seltsi ning edendas poola kirjanduse tõlkimist eesti keelde. Kapliński korraldas ettekandeid poola kirjanike kohta ja kirjutas tõlkeraamatutele eessõnasid, tema sulest avaldati ajakirjanduses (sh ajakirjas Looming) poola kirjandust tutvustavaid artikleid.

Kutse Juliusz Kaden-Bandrowski külaskäigu auks korraldatud koosviibimisele (Tartu Linnamuuseum)

Märtsis 1930 külastas Eesti kirjandusnädala raames Tallinna ja Tartut “Poola tänapäeva suurim kirjanik” (Päevaleht, 2. märts 1930) Juliusz Kaden-Bandrowski. Kaden-Bandrowski tutvustas Eesti publikule tolleaegse Poola kirjanduse olukorda. Ta uskus, et kirjandus on Poola “kõige rahvalikumaks kunstiks” ja et kõige kõrgemal järjel on lavakunst.

Ka Nõukogude ajal ei jäänud kultuurisidemed Poola ja Eesti vahel soiku. 1958. aastal asutati Välismaaga Sõpruse ja Kultuurisidemete Arendamise Eesti Ühing (VSKAEÜ), mille eesmärk oli sõprussidemete loomine ja arendamine sarnaste ühingutega teistes idabloki riikides ja ka mujal. 1975 asutati selles Nõukogude-Poola Sõprusühingu Eesti osakond.

Pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist on Eesti ja Poola kultuurisidemed olnud väga tihedad. 1992. aasta juulis sõlmisid Eesti ja Poola valitsused koostöölepingu eesmärgiga tihendada sidemeid kultuuri ja teaduse valdkonnas. Poolas on alates 1993. aastast taas tegutsenud Poola-Eesti Sõprusühing, mis koondab Eesti vastu huvi tundvaid inimesi ning korraldab kultuuri- ja majandusüritusi.

Poola ja Eesti kultuurikoostöö on eriti tihe olnud muusika valdkonnas. Alates 1997. aastast korraldatakse Eesti ja Poola koostöös rahvusvahelist Chopini konkurssi noortele pianistidele. Tegu on rahvusvaheliselt tunnustatud kõrgetasemelise konkursiga: 2018. aastal osales sellel 53 noort pianisti 15 riigist. Eesti heliloojatest on Poolas kõrghariduse omandanud näiteks Jüri Reinvere (Varssavi Chopini-nimelises Muusikaakadeemias). 2018. aasta novembris sai Arvo Pärt Poolas kaks kõrget tunnustust: Poola Vabariigi kõrgeima kultuuripreemia kuldmedali Gloria Artis ja Chopini Muusikakõrgkooli audoktori tiitli.

Vastastikku tõlgitakse ka üksteise ilukirjandust. Poola keelde on tõlgitud teiste seas A. H. Tammsaare, Jaan Krossi ja Mati Undi loomingut. Peamine poola keelest tõlkija Eestis on Hendrik Lindepuu, kes 2019. aastal Krakówis pälvis Poola olulisima ja prestiižseima tõlkeauhinna Transatlantyk Award. Ta on tõlkinud eesti keelde teiste seas Marcin Świetlicki, Olga Tokarczuki ja Sławomir Mrożeki teoseid. Anna Michalczuk on tõlkinud poola keelde Eesti lastekirjandust, näiteks Andrus KivirähkiOskar ja asjad”.

2001. aasta 15. märtsil registreeriti Poolas ühendus Pro Estonia, mille eesmärgiks on kokku tuua Eesti vastu huvi tundvad inimesed. Ühingu loomist alustati küll juba varem ning selle üldine vorm ja eesmärgid said paika oktoobris 2000, kui selle nimel tegid koostööd Varssavi Ülikooli etnoloogia ja kultuuriantropoloogia osakonna üliõpilased ja osakonna lõpetanud ning Eesti Suursaatkond Varssavis. Pro Estonia eesmärgiks on propageerida Eestit ja arendada Eesti ja Poola vahelist koostööd. Selleks viiakse läbi kultuuriüritusi, avaldatakse väljaandeid, organiseeritakse fotonäitusi, filmifestivale jms.

Kasutatud materjalid[muuda lähteteksti]