Vikipeedia:GLAM/Poola-Eesti suhted/2

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lugu 1   Lugu 2   Lugu 3   Lugu 4   Lugu 5   Lugu 6   Lugu 7   Lugu 8   Lugu 9   Lugu 10    

Eesti tudengid Poolas Korp! Wäinla näitel[muuda lähteteksti]

Pärast Vabadussõja lõppu vajas noor Eesti riik hädasti tipptasemel insenere, arhitekte ja paljusid teisi tehnikateadmistega spetsialiste, et ehitada üles oma riik ning taastada sealjuures ka sõjas kannatada saanud maanteed, sillad ja tööstus. Kuigi 1918. aastal alustas Eestis tööd küll Tallinna Tehnikum, oli see siiski alguses siiski selgelt väljakujunemata ja paljudel sealsetel õppejõududel puudus õpetamiskogemus, mistõttu vaatasid paljud tehnikahuvilised eestlased välisülikoolide poole. Üheks populaarsemaks taoliseks sihtkohaks sai oma läheduse, tunnustatud õppejõudude ja soodsa majandusliku olukorra tõttu Danzigi vabalinnas asuv ja tänaseni tegutsev Gdański Tehnikaülikool, kus juba 1921. aastal õppis üle 30 eestlase.

Wäinla Gdańskis koos poolakatega

1924. aastal asutasid Gdańskis õppinud eestlased üliõpilasselts Wäinla, mille eesmärk oli koondada Gdańskis õppivaid eestlasi, et siduda välismaal õppivaid eesti üliõpilasi rahvuslikus vaimus ning samas arendada ka noorte kõlbelist käitumist, sest iga eestlane oli välismaal justkui oma riigi saadik. Mõne aasta pärast sai aga seltsist korporatsioon ja selle tegevus laienes ka teistesse Kesk-Euroopa suurlinnadesse, kuna Wäinla pakutavad väärtused olid sobivad ka teistes välisülikoolides õppivatele eestlastele. Gdański kõrval olid aktiivsemateks Brnos, Varssavis ja Viinis õppinud eestlased, kes igasse eelmainitud linna ka Wäinla koondised rajasid, samas leidus maailmasõdade vahelisel perioodil korporatsiooni liikmeid veel ka paljudes teistes Euroopa ülikoolides.

1929. aasta Vabariigi aastapäeva pidustustest osavõtjad aukonsul Witold Kukowski mõisas

Olgu põhjuseks Landeswehri sõja kaotamine, Eesti Vabariigi maareform, kus paljude baltisakslaste mõisad ja maad riigistati, või lihtsalt esimese maailmasõja poliitilised järellained, kuid sakslaste suhtumine eestlastesse jäi tollel ajal küllaltki jahedaks. Ometi õppis lisaks sakslastele Gdańskis ka märgatav arv poolakaid, moodustades juba siis umbes viiendiku kogu õpilaskonnast, kelle suhtumine eestlastesse oli sedavõrd soojem. Juba 1926. aastal loodi kartell-leping (lihtsalt öeldes sõprusleping) poola korporatsiooni Z.A.G. Wisłaga, kelle ridadesse kuulus näiteks ka lühikest aega Poola peaministri ametit kandnud Leopold Skulski. Tihe läbikäimine toimus ka teiste Gdański üliõpilasorganisatsioonide korp! Helania ja korp! Roseviaga. Eesti Vabariigi aastapäevi tähistati koos poola sõpradega ühiselt aukonsul Witold Kukowski mõisas Orłowos Sopoti lähedal, kuhu olid lisaks eesti ja poola üliõpilaskonnale oodatud ka kohapealsed diplomaadid. Ühiseid üritusi toimus muidugi aasta jooksul rohkem kui korra, sealhulgas tähistati aastapäevi, korraldati balle ning veedeti lihtsalt koos vaba aega, mis tagas paljude eestlaste ja poolakate vahelise sõpruse edasikestmise ka pärast ülikooliõpinguid.

1935. aastal Vabariigi aastapäeva tähistamine koos eesti ja poola sõpradega Varssavi koondises

Kui Gdańskis õppisid tudengid saksa keeles, siis Varssavis toimus õppetöö eranditult poola keeles, mis oli paljudele eestlastele erinevalt saksa keelest esialgu küllaltki arusaamatu. Nii pidid sealsed eesti tudengid lisaks erialastele teadmistele õppima kiiresti selgeks ka poola keele. Poola keele õppimist toetas aga suuresti kohalik seltskondlik tegevus. Tudengid elasid koos üliõpilaselamutes, kus korraldati mõistagi pidusid. Pidudel tutvusid eestlased lähemalt poola akadeemilise perega ning kiirelt sai selgeks, kui olulisel kohal oli tantsuoskus poola akadeemilises ringkonnas. Ka Varssavis tähistati suurelt Eesti Vabariigi aastapäeva, nimelt korraldati saatkonnas pidulik vastuvõtt. Lisaks Z.A.G. Wisła sõpradele, said Varssavis õppinud korp! Wäinla liikmed hästi läbi ka korp! Aquilonia liikmetega. Koos poolakatega peeti Varssavis näiteks referaadi- ja õlleõhtuid, külastati erinevaid losse, parke, muuseume ja kirikuid ning muidugi praktiseeriti oma poola keele oskust. 1939. aasta sügisel katkesid aga eestlaste õpingud Poolas, sest algas teine maailmasõda.

Kasutatud materjalid[muuda lähteteksti]

  • Eesti Korporatsioonide Liit 50. Toronto, 1966.
  • Välis Eesti Korp! Wäinla 1924–1979. Toronto, 1980.