Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv7

Eelnev Arhiiv 6

Üldise arutelu arhiiv 7 3. aprill 2007

Järgnev Arhiiv 8

Toimeta mall jne. jällegi

Inglise Vikipeedias pakuti "cleanup backlog" vähendamiseks välja selline süsteem: en:Wikipedia:Cleanup process/Cleanup sorting proposal. Põhimõte on see, et cleanup (ehk siin artiklite toimetamine) võiks olla ära jaotatud erinevate vikiprojektide vahel, või natuke lihtsamalt - ära jaotatud teemadeks. Üks suur monoliitne kategooria (mis sest, et kuude kaupa sorteeritud) ei meelita eriti kedagi ligi neid artikleid toimetama, ning samas tuleb tihti teha nii vormilist toimetamist kui ka sisulist - teksti tuleb ümber kirjutada. Kui aga samas oleks toimetamine eraldi kategooriates üldise teema järgi, saaks vastava teema huviline toimetada oma kategoorias olevaid artikleid. Kui toimetaja on teemast huvitatud, siis peaks isegi tüütu vormiline toimetamine minema hõlpsamalt.

Halb külg on muidugi see, et siis peab keegi hakkama neid artikleid teema järgi sorteerima. Peep 2. aprill 2006, kell 14.50 (UTC)

Mul on ettepanek teha eraldi mallid keelelise ning vormilise toimetamise ja sisulise toimetamise jaoks. Teemadeks jaotada on mõtet ainult viimast. Arvan aga, et viimaseid ei ole meil praegu nii palju, et neid tasuks sorteerima hakata. Andres 2. aprill 2006, kell 15.03 (UTC)

Ma tahtsin välja tuua seda, et ka vormiline toimetamine läheks lihtsamalt, kui seda teeb keegi, kes on artikli teemast huvitatud. Peep 2. aprill 2006, kell 15.14 (UTC)

Uputus

Praegu tundub küll, et Vikipeediasse lisatava materjali hulk on nii suur, et toimetajad ei jõua seda läbi töötada. Mida teha, et saada juurde häid kaastöölisi, kes suudaksid artikleid toimetada? Andres 16. mai 2006, kell 17.58 (UTC)

Ma ei usu, et on eriti palju inimesi, kes ilma selle eest tasu saamata viitsiksid teha toimetajatööd. Kõige lihtsam on ilmselt lasta asjadel omasoodu kujuneda ja loota, et iga artikkel kunagi kellegi poolt mingil määral ikka ära toimetatakse. Teine variant oleks vormistamata, kuid mingit iva omavate kirjutiste autoritele soovitada Vikipeedia reeglite omandamist ning sisutute, segase või mööda sisuga artiklite autoritele uttu tõmbamist. See viimane vist ei lähe küll Sinu põhimõtetega kokku. Mina aga mõtlen, et kui Vikipeedia kvaliteet jätkuvalt langeb, muutub ta haritud inimeste seas aina vähem atraktiivsemaks ning toimetajate lisandumist on raskem loota. mulle tundub, et hetkel on Vikipeedias aktiivseid toimetajaid vähem kui aasta või pool tagasi. Siim 17. mai 2006, kell 20.10 (UTC)

Võib-olla ma pean oma põhimõtteid muutma. Mul on lihtsalt selline kartus, et inimeste äraajamine tekitab sellise olukorra, kus uttu tõmbavad korralikku tööd tegevad, kuid enesekriitilised inimesed, alles jäävad aga enesekriitikata inimesed, kes ei pruugi head tööd teha. Igatahes artikli keskmine kvaliteet minu meelest järjest langeb. See on muidugi põhimõtteliselt tõsi, et iga teema juurde tuleb ükskord ka järgmine huviline, kes artiklit parandab. Andres 17. mai 2006, kell 20.20 (UTC)

Ah jaa, põhimõtted on pigem Vikipeedia üldised põhimõtted kui minu põhimõtted. Andres 17. mai 2006, kell 20.23 (UTC)

Õigupoolest ei olegi ju asi selles, et teha toimetajatööd, vaid lihtsalt konkreetse valdkonna artiklite täiustamises. Kui hakkad seda tegema, siis toimetama pead nii või teisiti. Andres 17. mai 2006, kell 20.25 (UTC)

Mis see siis on, mis haritud inimesi peletab? Keskmise taseme madalus? Andres 17. mai 2006, kell 20.25 (UTC)

Just see. --Lulu 17. mai 2006, kell 22.27 (UTC)

Kas keskmise taseme tõstmine oleks kuidagi võimalik? Andres 18. mai 2006, kell 01.10 (UTC)

äkki peaks olema ennem, kui inimene oma uue töö redigeerimise lõpetab ja avalikustab, mingi meeldetuletus, kus on kirjas levinumad vead, mida kirjutamisel tehakse ja käsk üle kontrollida, kas ta neid vigu teinud pole. Muidugi oleks eriti moodne, kui need levinud vead saaks vastavalt kasutajale ette manada. Seda kõike eeldusel, et halbade artiklite tegemine on seotud teadmatusega, mitte pahatahtlikkusega. --Kinks 18. mai 2006, kell 06.38 (UTC)

Sellise asja võiks teha eraldi leheküljele. Arvan, et redaktoriboksi juurde pole seda hea panna, sest see kuhjab redaktoriboksi üle. Hullem lugu on see, et paljud vead on sellised, mille tegemise vältimist on raske ära õppida, sest need tulenevad hariduse ja intelligentsuse puudujäägist. Andres 18. mai 2006, kell 06.46 (UTC)

Kindlasti aitaks artiklite üldist taset ning ka stiili ühtlustada kui oleksid kindlad struktuuritoimetajad ning keeletoimetajad. Väikese rühma sees saab põhimõtetes ja reeglites lihtsalt kokku leppida ning neid reegleid jälgida. Põhimõtted saab inimene selgeks ikka praktiseerides, aga ühe-kahe artikli kirjutamisega ei saa veel mingit kogemust.--Valju 18. mai 2006, kell 07.00 (UTC)

Meil ju on kindlad struktuuritoimetajad (viimasel ajal põhiliselt Metsavend, FlyingSaucer ja mina) ja keeletoimetajad (põhiliselt Taivo ja mina). On ka sisulisi toimetajaid (neid on rohkem, sealhulgas Mona ja üks anonüümne kasutaja). Probleem on aga selles, et toimetajaid on rohkem tarvis. Igaüks, kes tunneb, et ta põhimõtteliselt oskab, võib liituda. Ka toimetajad saavad ju üksteise tööd toimetada. Põhimõtted kujunevad ju üksteise töö jälgimisel ja vajaduse korral vaidlustes. Kui aga toimetajaid on vähe, siis nad ei jõua pealetulevat materjali ära toimetada. Praegu on tohutult toimetamata materjali. Suur osa sellest on toimetamismalliga märgistastud. Kui tahad teha toimetamistööd, siis vasata viimaste muudatuste algusest toimetamist vajavate artiklite kategooriaid ja hakka pihta. Minul on see häda, et kui ma mõne artikli toimetamise ette võtan, hakkan ma seda ühtlasi sisuliselt täiendama ja nii läheb ühe artikli peale nädal aega. Andres 18. mai 2006, kell 07.16 (UTC)

Teeks kindla lehe kus on Kirjas peale eelmist külastust lisatud artiklid.ma tunnen huvi sellise lehe vaatamise peale ja iga kindel kell vaataksid toimetajad(Kelle arvu tuleks järgjärgult suurendada) uued Lehed ära. Harri 18. mai 2006, kell 15.30 (UTC)

Uusi artikleid näeb erileheküljel Eri:Newpages. Peep 18. mai 2006, kell 16.15 (UTC)

Toimetajad vaatavad läbi kõik uued leheküljed ja ka vanade lehekülgede parandused, aga toimetada suuremat osa ei jõua. Andres 18. mai 2006, kell 20.53 (UTC)

Aga kus ma seda vaadata saan.aa ma panen endale ülesse. Harri 19. mai 2006, kell 15.30 (UTC)

Eri:Recentchanges. Andres 20. mai 2006, kell 01.55 (UTC)

Igal leheküljel on vasakul navigeerimiskastis nupp "Viimased muudatused", mille kaudu pääseb tollele leheküljele. Andres 20. mai 2006, kell 01.59 (UTC)

Vähem anonüümsust!

Yks mõte, ehk siis ka vastuseks kysimusele:

:::: Kas keskmise taseme tõstmine oleks kuidagi võimalik? Andres 18. mai 2006, kell 01.10 (UTC)

Kas poleks aeg hakata vähendama anonyymsust? Vikipeedia on muidugi vabatahtlik ja anarhiline ettevõtmine, kuid see ei peaks tähendama veel seda, et igayks võib seda lakkamatult sodida ja uputada. Igal registreeritud kasutajal on oma kasutaja lehekylg, kuhu iga viisakas inimene võiks märkida enda kohta tutvustavad andmed, nagu tsiviliseeritud maailmas kombeks: nimi, vanus, haridus jne. Muidugi ei saa seda kohustuslikuks teha ehk peale sundida, kuid head eeskuju näidates võiks see kombeks ehk soovituslikuks saada. Kuskil pole ju öeldud, et Vikipeedia peab olema anonyymne.

Kindlasti tõstaks see keskmist taset, sest omaenda nime avalikustamise puhul jääks sodimist tunduvalt vähemaks ja vastutus suureneks.

Ning kõigepealt võiksid eeskuju anda administraatorid. Vaadates ingliskeelset Wikipediat, näeb igayks, kuidas sealsed adminnid oma kasutajalehekylgi on vormistanud. Paljudel pildidki yleval, tööplaanid-projektid, elulugu, haridustee, teaduskraadid, mujal ilmunud artiklid jne.

Mida arvatakse? --Lulu 28. mai 2006, kell 03.44 (UTC)

Näiteks mina ei taha oma isikut avalikustada. Ja kui see on ainult soovitus, mitte nõue, siis ei ole sellest niikuinii kasu. Andres 28. mai 2006, kell 07.50 (UTC)

Arvan, et anonüümsuse lubamise poolt räägib vähemalt kaks asja: 1) paljud inimesed on nii häbelikud, et nad kardavad kriitikat isegi anonüümselt esinedes (rääkimata sellest, et anonüümselt sõimata saada on hõlpsamini talutav); 2) anonüümsuse puhul on vähem võimalust, et keegi hakkab oma isiku autoriteediga teisi kohutama. Andres 28. mai 2006, kell 07.55 (UTC)

Pildid Vikipeedias

Liitusin Vikipeedia kaastöölistega täna, 1. juulil. Olen tähele pannud, et pilte on üpris vähe. Tean, et ka neile on autoriõigused, kuid kuidas üldse olemasoleva artikli juurde pilti panna? ei oska ka enda loodud artiklile pilti panna. olen harjunud, et siis on kuskil selline pildiaadressi rida ja link "Browse", kuid ei leia siin:(

Esmalt tuleb pilt Vikipeedia serverisse üles laadida. Seda saad teha vasaku ekraaniääre menüüst punkti alt "Faili üleslaadimine". Seejärel saad pildile viidata artiklist [[Pilt:pildinimi.jpg]]. Vaata ka Kuidas lehte redigeerida, piltide osa.--Boy 2. juuli 2006, kell 08.05 (UTC)

Troiski-Sergi artikli juurde oli võimalik panna pilt. Aga: hea pilt oli panoraam ja kuna panoraam vajaks suuremat ruumi siis oleks hea panna ta horisontaali ja kogu ruumi ulatuses, et oleks parem vaadeldavus. Siit probleem: kuna kasutan 19" laiekraani siis kasutaksin automaalselt maksimaalset ekraani ruumi, teades aga, et mitte kõik ei kasuta sellist monitori, siis milline oleks mõistlik suurus sellistel puhkudel? Tervitustega--Peaaru 24. märts 2007, kell 10:16 (UTC)

Riiginimede muutus

Tänastes uudistes räägitakse, et keelenormeerijad on muutnud mõningate riikide põhinimesid: nüüd on need "Elevandiluurannik", "Birma" ja "Roheneemesaared". Endised kujud jäävad kasutusele diplomaatilises suhtluses. Andres 8. juuli 2006, kell 11.24 (UTC)

Eesti vikiprojekt inglise vikis

Inglise vikis on avatud en:Wikipedia:Wikiproject Estonia. Keda huvitab, lööge kaasa. Andres 1. august 2006, kell 21.41 (UTC)

Andrese personaalküsimus

Kas ma peaksin muutma viisi, kuidas ma Vikipeedias tegutsen? Andres 6. august 2006, kell 00:13 (UTC)

Alati annab asju teha paremini või ajada paremal viisil. Nt on inglise keelses Wikipedias minu arvates palju vähem "valvamist" artiklite järele. Pea iga et.wiki teise artikli diskussioon sisaldab mõnda lakoonilist Andrese märkust. Märkused "essee" jms on asjatud ja subjektiivne hinnang ega puutu vähimalgi määral artikli sisusse. Miks ei või artikkel olla esseelaadne kui see on adekvaatne? Samuti püüad ennast liiga palju kehtestada. Sul ei saa olla adekvaatseid teadmisi igast valdkonnast, artikli korrigeerimise "nõudmine", et need viidaks vastavusse sinu enda teadmistega, see on ju lapsik. Vaieldamatult oled ära teinud Wikis suure töö kuid see ei tähenda, et enese juures seda ei peaks tegema.

Alati tuleb elus ette, et just me ise muutume ühel hetkel kõigele sellele, millesse oleme andnud meeletu panuse, ootamatuks komistuskiviks. Sinu küsimus on ilmselge kinnitus, et tunnetad vajadust arengu järele. Süsteem mida administreerid võib olla arenenud kaugemale ja suuremaks sinu hetke kompetentsist ja potentsiaalist. Võib olla peaksid loobuma kõigi teemade monitoorimisest ja keskenduma neile kus oled kompetentsem? Väga heade oma ala teadmistega inimesi võib kohutada sinu survestav käitumine, kuna nende jaoks on Wiki ainult nende erialane või uurimuslik teadmine, konkreetse artikli näol, nad ei näe ja ei peagi nägema või mõistma Wiki missiooni või stiilinõudeid.

Wiki enda üleskutse ütleb, et asuge aga kohe kirjutama ja artikleid täiendama. Sul aga on kombeks kohe peale paari esimest rida artikli kohta märkusi teha. Tuleb hoopis jälgida, kas autor jättis artikli nurka või alles viimistleb seda. Esimesed read võivad tekkida kõigest seetõttu, et keegi nägi teema puudumist, mitte tema soovist ebakompetentset infot avaldada. Kaastöölisi peaks igati innustama artikleid kohendama ja täiustama, muutma neid selgemaks ja informatiivsemaks ning siduma viidetega. Praegune töökorraldus seda aga ilmselgelt ei tee.

Minu soovitus, vähem isiklikku ja rohkem süsteemset. Soovitan, võta aega maha ja näiteks lugeda läbi Peter R. Scholtes-i raamat Juhi käsiraamat – Kuidas motiveerida meeskonda ja jõuda parima tulemuseni. Isiklikku arengut ei saa Wiki arendamise kõrval jätta unarusse. Kõik me stagneerume kui ei tegele süstemaatiliselt enese arendamisega. - 209.9.228.194

---

Kirjutan ka oma arvamuse, et senine arutelu ei jääks liiga ühekülgseks. Aukartustäratav on see aeg, mida leiad Vikipeediaga tegelemiseks ning arvan, et suuresti selletõttu, et siin on olnud keegi, kes pidevalt "Viimaseid muudatusi" teeb on ka teistel episoodilisematel autoritel olnud jälle indu tagasi tulla. Siiski on IP-kasutaja (?David?) välja toonud paar rõhuasetust, mis ka mulle on silma jäänud. Arvan, et aiman millest need tulevad, aga kui Sa juba arvamust küsisid loodan, et kommentaaridest on Sulle ja kogu Vikipeediale kasu:

1) toimeta/vikinda märge lühikestes artiklites vs. artikli toimetamine/vikindamine - sageli oleks lihtsam artikkel antud mahu juures korda teha - parandada komavead jms, mitte märkida toimetamiseks - jah, kõike ei jõua, aga mis siis - lugeja, kes märkab koma- või täheviga võib selle ise parandada. Põhjendus, et artikkel vajab toimetamist kuna paljust oleks veel rääkida ei ole minu jaoks veenev.

2) Pikad arutelud vs. viidetega põhjendatud parandused artiklites. - vaidlustega konsensuseni jõudmisel jääb alati see tunne, et "kes kelle nüüd surnuks rääkis" - mina näiteks ei jaksa pikki ja halvasti liigendatud arutelusid jälgida. Ka siin on muidugi põhjendus, et ei jõua kõike teha - aga arvan, et aruteluks kulutatud aega kasutades annaks päris palju korda saata - redigeerimissõdu meil eriti pole, vast ei teki ka.

Kokkuvõtvalt. Sind ei pea jätkuma kõikjale - arvan, et Su suurendatud sisuline panus usu-, ajaloo ja filosoofiateemalistes artiklites annaks Vikipeediale palju juurde. Haldamisabi saad teistelt administraatoritelt. --Boy 7. august 2006, kell 08:53 (UTC)

---

annan ühe algaja märkuse ka lisaks. esialgu tundus jah, et mis te kõik vingute mu kallal, ma ju tahan ka ainult head. nüüdseks on juba see staadium, et ootan igasugu kommentaare, millele siis kas vastata või vajalikud muudatused sisse viia. aga teised administraatorid võiksid jah ehk rohkem tuge pakkuda Andresele. avjoska 7. august 2006, kell 09:14 (UTC)

Aitäh kommentaaride eest! Ma tahaksin eelkõige teada, kas minu tegevuses on midagi sellist, mis inimesi häirib, ärritab, solvab, peletab jne. Andres 7. august 2006, kell 12:06 (UTC)

Arvan, et otseselt mitte, kuid uued tulijad võivad minu teises punktis toodud lähenemisest "kohkuda" ja seda isikliku antipaatia või norimisena tõlgendada.--Boy 7. august 2006, kell 15:03 (UTC)

Ma kaldun samuti arvama, et just uusi tulijaid võivad Su kommentaarid üles ässitada. mitmel arutelulehel ehk "ülesässitatud uus" just sellepärast teemaga isiklikule pinnale kipub kalduma.

See probleem on teisteski vikides üleval ja selle tulemusel sündind ka leht en:Wikipedia:Please do not bite the newcomers... et äkki võiks meilgi siin miskit sarnast olla? /Andres vaata, panid praegu siin vahepeal ühele mu alustatud aga veel mitte lõpetatud tükikesele juurde märkuse toimeta, kui nüüd aus olla siis toimetada pole seal esialgu suurt miskit, sest tekst ise on kirjutamata ja tabel osaliselt täitmata, kuna otsin selle jaoks täiendusi... õige oleks seal kasutada minu poolt küll märkust pooleli aga teisest küljest võiks äkki toimeta märkuse asemel lisada hoopis täienda... see viimane on aga kahjuks nelja tuule poole lennand. Minul pole sellest sooja ega külma, samas aga uustulnukad võivad selliste asjakeste peale ärrituda... mis seal salata, isegi olen lisanud taolisi märkusi ja eks me kõik ilmselt aeg-ajalt teeme seda ja nüüd sõltub inimesest, kui paks nahk tal on/ - Ahsoous 27. september 2006, kell 11:47 (UTC)

Vaatasin Su teist analoogilist artiklit ja oletasin küll, et Sa teed ka sissejuhatuse, aga ei teadnud, kui kauaks see tegemata jääb. Sissejuhatuse puudumine on tõsine puudus, mille puhul minu meelest toimetamismärge on asjakohane. Täiendamismärkest olen loobunud, ja lihtsalt täiendamise pärast poleks sekkunud. Kuidas talitada uustulnukate puhul, ma ei tea. Kõige parem oleks püüda kontakti saada, aga alati ei jõua. Teisest küljest, mõni solvub just sellest, et temaga kontakteerutakse. Andres 27. september 2006, kell 13:40 (UTC)

Antud juhul mina tean väga hästi, et asi oli ja on ka nüüd suht poolik, alati saab täiendada ja parandada, aga kahjuks uustulnukad ei pruugi sellest ju aru saada :( - igaljuhul jah eestikeelse vikipeedia kallal võib nuriseda, et siit paljusid asju ei leia (ja polegi mõtet otsida) - tegijaid ju vähevõitu, aga asi paistab siiski jõudumööda arenevat ja suure panuse sellesse oled just sina andnud (pea 30% kogu siinsest materjalist on ju sinu looming!) igaljuhul jõudu ja jaksu edaspidigi - Ahsoous 27. september 2006, kell 14:13 (UTC)

Aitäh tunnustuse eest! See, et 30% materjalist on minu looming, on kindlasti liialdus, sest panust ei saa mõõta paranduste arvu järgi.

Ütlen igaks juhuks, et ma ei lisa ammu enam mingeid märkusi pelgalt selle pärast, et artiklit tuleks täiendada. Minu meelest on toimetamismärkus vajalik ka selleks, et iga lugeja teaks, et artikkel vajab toimetamist.

Kas Sa pead silmas seda, et toimetamismärkus häirib uustulnukaid? Andres 27. september 2006, kell 14:20 (UTC)

Võib ära ehmatada küll. Teed artikli - loed nati aja pärast Aita seda artiklit toimetada, teed järgmise... loed taas... hakkad mõtlema, et üldse ei oska keelt või mis muu kamm on ja viskadki asja sinnapaika... - Ahsoous 27. september 2006, kell 14:28 (UTC)

Hästi. Aga mida Sa soovitad? Uustulnukate artiklitele toimetamismärkusi mitte panna? Need kohe ära toimetada? Aruteluleheküljel pikalt-laialt selgitada, milles asi on? Või midagi muud? Andres 27. september 2006, kell 14:45 (UTC)

Võta rahulikumalt. Sa ei ole jumal. Sa ei pea kõige kohta oma arvamust avaldama ega õiendama. --Lulu 26. september 2006, kell 20:55 (UTC)

Minul küll Andresele etteheiteid pole. Arvan, et tänu temale on meie Vikipeedia areng olnud muljetavaldav. Võrdluseks näiteks lätlaste Vikipeedias on veidi üle 5 tuhande artikli ning meist tunduvalt suurema rahvaarvuga leedukatel vaid veidi rohkem kui siin. Muidugi kui norida siis vigu leiaks, kuid keegi pole meist täiuslik ning norida saaks kõigiga. Lulule ütleks niipalju, et Andres teab ilmselt ka ise, et ta jumal pole ning lihtne arvamuseavaldus muudab paljudel juhtudel Vikipeedia tegemise põnevamaks, kui see muidu oleks. Probleem vist oli selles, et paar kirjutajat on väidetavalt Vikipeediast Andrese süül lahkunud. Võimalik, et see ongi tõsi, kuid küsigem endalt kui palju kasutajaid Andres oma ennastsalgava tööga on Vikipeediaga liitnud? Ma olen raudselt kindel, et summa on plusspoolel. Minu poolt igatahes jõudu ja jaksu edaspidiseks.--Animagi 26. september 2006, kell 21:20 (UTC)

kunagi keegi kirus Siimu /kirjutasin sellest tema lehelgi/ ja arvata on eks neid solvujaid ole ole teisigi ja ka teiste adminnide ning lihtkirjutajate kohta /siinkohal pean endale samuti tuhka pähe raputama... isegi nagu solvutud ;P... viimane isik kelle tegevus mind tõsiselt ärritama pani... nu ka siin lehel on tema personaalküsimusest juttu ;)/ ilmselt pikema aja möödudes saad isegi aru, et ega nad siis paha pärast vingu pigem ikka selleks, et asi parem saaks... kahjuks võib jah juhtuda, et uus tulija ehmatab ära ning seda me küll ei taha aga mis parata... /ei hakka siinkohal Andrese kohta arvamust avaldama, sest see asub juba kuskuil mujal... ei oska enam üles leida ;) / aga pigem kipub ühistööga nii olema et 1+1 annab tihti kokku natuke rohkem kui 2... ja kui nüüd aus olla, siis ilmselt enamik meist siinsetest püsivatest kaasaelajatest on selle töö käigus ikka ühte-teist uut teada saanud ja see teadmiste hulk kaalub imho kõik muu üles... - Ahsoous 26. september 2006, kell 22:10 (UTC)

Nüüd ma leidsin õige koha. "Andrese probleem" on täiesti teravalt olemas, st kui Andres aru ei saa siis suund või teemaarendus jääb meie wikipeediast välja, või võtab deformeerunud kuju. Asi puudutab muidugi ka seda miks siin pole (ja sellise suhtumisega ka ei tule) erialateadlasi. Ei ole ju mõtet hakata oma erila alusteadmisi arutluses seletama, selleks on ülikooliloengud. --Ats 9. jaanuar 2007, kell 23:30 (UTC)

Wikisource

Kas keegi eestikeelse Wikisource'iga ka tegeleb? Seal on kuidagi surnud seis. --Christopher Robin 9. august 2006, kell 13:20 (UTC)

WikedKentaur on sellega tegelnud. Andres 9. august 2006, kell 13:38 (UTC)

Panin sinna hiljuti paarkümmend uut teksti üles, kuid ei taipa neid sisukorda lisada. --Christopher Robin 9. august 2006, kell 13:39 (UTC)

Lisasin sealsesse redigeerimisjuhendisse viite vajalikule mallile. --WikedKentaur 12. august 2006, kell 07:08 (UTC)

Statistika andmed

Missugused andmed on täpsem ja sobivad parem: Eesti Statistika kodulehelt või valla (linna) oma andmed? Geonarva 16. august 2006, kell 20:08 (UTC)

Üldjuhul vist need, mis on uuemad. Statistikaameti avaldatud materjalid on vast usaldusväärsemad.--Boy 16. august 2006, kell 20:35 (UTC)

Jah, pigem Eesti Statistika omad. Need on esitatud kogu Eesti ulatuses ühtse metoodika alusel, andmed on kindlasti nö. kvaliteetsed. Valla koduleht on se's suhtes tase madalam. Kui valla leht ja EStatistika üksteisele vastu räägivad, tuleks eraldi uurida, millest vasturääkivus tekkinud, mida valla lehel täpselt mõeldud on.

Kas mõne vallaga on probleem? - Urmas 16. august 2006, kell 20:40 (UTC)

Mul on niisugune kogemus, et rahvaloenduse andmed külade kohta on mujal erinevad sellest, mis Statistikaameti lehel on. Muide, kas tuleb vaadata alaliste elanike arvu? Andres 16. august 2006, kell 20:47 (UTC)

Olen märganud, et vahest lähevad valla elanike arvu andmed Statistikaameti ja valla kodulehel lahku, kuigi andmete kuupäev on sama. Ei mäleta, mis valdadega tegu oli. Võib-olla tuleb vahe sellest, kas inimene reaalselt elab seal või omab ainult sissekirjutust. Koha peal teatakse ju täpselt, kuidas asjad on. --Metsavend 16. august 2006, kell 20:49 (UTC)

Näiteks Kuressaarel Eesti Statistika andmetel rahvaarv on 14 919, aga linna kodulehel on 15 230. Kellel on õigus? Geonarva 17. august 2006, kell 19:52 (UTC)

Ei tea, kellel on õigus, aga mina usaldaksin pigem Statistikaameti andmeid. Muidugi võib tekstis ära tuua ka mõlemad. Andres 17. august 2006, kell 19:55 (UTC)

Kuressaare linna lehel on rahvaarvu juures kenasti märge, et tegemist on rahvastikuregistrisse kantutega. See arv on enam-vähem õige, kuid mitte täiesti – me ju ei pea elama seal, kuhu elukoht registreeritud.

Statistikaamet kasutab (nagu metoodika alt välja lugesin; loodan, et õigesti) baasina rahvaloenduse andmeid (täpseim elanike arv üldse – kajastab reaalset, tegelikku elanike arvu; loendus käib elukohtade järgi). Kuid rahvaarv loenduste vahelise aja kohta arvutatakse sündimus-, suremus- ja muid kordajaid kasutades. Nende metoodika lehelt võib välja lugeda, et nad ei arvesta rändenäitajaid, mistõttu nt Kuressaare puhul ei peaks linna elanike arvus kajastuma sinna linna ümber asunud või sealt lahkunud.

Ühesõnaga – kumbki numbritest pole täpne, mõlemal on puudusi. Esitaksin nad mõlemad. Üldiselt võiks eelistuse ja esituse järjekord olla: rahvaloendus, rahvastikuregister, statistikaamet, muud allikad. - Urmas 18. august 2006, kell 07:33 (UTC)

Botid segavad

Kas ei saaks viimaste muudatuste juurde teha bottide peitmise võimaluse? Vikisõnaraamatus see on. Andres 16. august 2006, kell 20:51 (UTC)

Vaikimisi ongi botid peidetud. Vikisõnaraamatus on lisatud bottide näitamise võimalus (võin siiagi lisada). Sind häirivad botid on botilipuga korrektselt märgistamata ja tegelikult on see vist vikipeedia viisakusreeglitega vastuolus. Vaata kas saad ligi lehele: Eri:Userrights, tavaline administraator ei saa. See on koht mille kaudu kasutaja botiks kuulutamine käima peaks. Kui bürokraat ka seda teha ei saa, siis tuleb pöörduda stjuuardite poole... Kahjuks ütleb Eri:Listusers stjuuardite arvuks null... kui see midagi tähendab. --Ker 17. august 2006, kell 17:07 (UTC)

Selgub, et mul on võimalus botte märgistada. Märgistasin kaks praegu aktiivset botti, kuid viimased muudatused näitavad neid endiselt. Peale selle, koos viimati märgitutega on bottide arv 5, st kolm tükki olid varem märgistatud. stjuuardeid meil tõesti ei ole.

Nii et peaks uurima, miks viimased muudatused botte ei peida. Andres 17. august 2006, kell 17:44 (UTC)

Toimib siiski. Need muudatused, mida siiski näidatakse, on teostatud olukorras, kus kasutajal boti staatust veel ei olnud. --Ker 17. august 2006, kell 18:41 (UTC)

Aitäh! Aga kas Sa paneksid ka võimaluse botte vajaduse korral näha? Andres 17. august 2006, kell 19:12 (UTC)

Kliki lingil botide järel ja siis on need näha

Ker, need muudatused mis tegid ei ole intuitiivsed mõista kui lugeda Viimaste muudatuste lehte. lingi nimi peaks ikka olema see mida ta teeb mitte see mis olukord lehel on. Lihtsam on mõista "näita roboteid" ja siis klikkides lingil tulevad need nähtavale, praegune "roboteid näidatakse" tekkitab rohkem segadust kui aitab kasutajal mõista olukorda --TarmoK 17. august 2006, kell 19:27 (UTC)

Minu meelest just olukorda mõista võimaldab see väga hästi. Iseasi, et see, kuidas olukorda muuta, tuleb endal nuputada. Ma ei näe selles siiski kuigi suurt probleemi, sest esiteks selgub asi lihtsa katsetamise järel, ja teiseks on neid funktsioone tarvis ikkagi ainult viimaste muudatuste jälgijatele, kellel saab asi ühest korrat selgeks. Üks võimalus on panna juurde link lehele, kus selgitatakse, kuidas näitamise režiimu muuta. Teine võimalus oleks teha nii, et panna kõrvale kiri "muuda". Võib muidugi teha ka nii, nagu Tarmo pakub;. "näita"/"ära näita" või "peida". Sellel on puuduseks see, et olemasolevat olukorda kirjeldatakse ainult kaudselt. Andres 17. august 2006, kell 19:44 (UTC)

eks kogukond otsustab, ma tegin alustuseks oma peakuju järgi. --Ker 17. august 2006, kell 19:47 (UTC)

grant to from local

Miks sehuke sõnadekombinatsioon? Asi nimelt selles, et oma isiklikus arvutis MediaWiki tarkvara baasil teksti redigeerides hakkasin nii salvestada üritades kui eelvaadet tahtes saama nimelt järgmist veateadet (Error 500): Internal Server Error. The server encountered an internal error or misconfiguration and was unable to complete your request. Tükk aega läks enne kui vea üles leidsin ja pahanduse põhjustasid nimelt need sõnad. Kusjuures nad ei olnud lauses ka mitte järjestikku. Kas keegi on veel millegi taolisega kokku puutunud ja kuhu võiks teatada või mida ette võtta et miskit sarnast ootamatut jama ei juhtuks? (muide ega seda siin serveris selliste sõnadega korrata ei õnnestu - hea seegi) - Ahsoous 16. august 2006, kell 21:50 (UTC)

mingi mysqli õnnetus. mis versiooni mediawikist kasutad? küllap on uuemates parandatud, aga vearaporteid saad esitada siin: <http://bugzilla.wikipedia.org/index.cgi>. --Ker 17. august 2006, kell 16:53 (UTC)

praktiliselt kasutan viimast buildi... aga eks siin ilmselt miski kala mysql-is tekib - Ahsoous 18. august 2006, kell 06:27 (UTC)

Muutus statistikalehel

Statistikalehel on link Vikipeedia:Administraatorid muutunud ingliskeelseks. Tuleks tagasi muuta. --Mona 17. august 2006, kell 10:37 (UTC)

sain vist korda - Ahsoous 17. august 2006, kell 15:21 (UTC)

Kategooria:Kirjandusteosed vs Kategooria:Raamatud

Meil on siin tekkinud kaks mulle tundub, et samaväärset kategooriat Kategooria:Kirjandusteosed ja Kategooria:Raamatud. Kuidas toimida? Mida võtta ja mida jätta? --Mona 26. august 2006, kell 18:05 (UTC)

Kõik raamatud ei ole kirjandusteosed. Ja kõik kirjandusteosed ei pruugi olla raamatud. --Lulu 27. august 2006, kell 09:43 (UTC)

Mis tähendab, et igal konkreetsel juhul toleb kategoriseerida vastavalt artikli sisule. --Lulu 27. august 2006, kell 09:46 (UTC)

"Otsi"-mootori viga ?

Ma ei tea kas ma esmakordselt selle vea tuvastasin, kuid see vajab mainimist. Nimelt, kui vikipeedias otsingusse kirjutada isiku nime kellest pole artiklit veel valmis, on võimatu leida mingitki infot kui nimi ei ole nominatiivis (nimetavas käändes). Näiteks kui otsida Carl Zindt'i, siis otsingumootor nimetavas käändes Carl Zindt ei leia, küll aga Carl Zindti leiab; on imelik, et programm ei suuda tuvastada otsingusse mingeid väärtuseid, kui tegelikult on vikis sellest ikkagi mainitud, iseasi ainult mis käändes. Ehk on tegu hoopis mingi lokaalveaga, mitte üldise nn bugiga --Dj Capricorn 3. september 2006, kell 21:08 (UTC)

Noh, samasugune "viga" on ka Google'il. Andres 3. september 2006, kell 22:22 (UTC)

Viga on eesti keele iseärasuses. Otsimootorid otsivad terviksõnu. Enamikes keeltes on see terviksõna alati yhesuguse kujuga. Eesti keeles aga lisanduvad käändelõpud. Kõige tavalisem kääne eestikeelse teksti sees ongi omastav. Eestikeelseid sõnu või nimesid otsides tulebki otsida vähemalt kaks korda: algul nimetavas käändes, seejärel omastavas. --Lulu 3. september 2006, kell 22:29 (UTC)

Käändelõpud pole mingi eesti keele iseärasus, ma pigem ei oska nimetada ühtegi keelt kus poleks käändelõppe. Erandiks on inglise keel ühe lõputa ning teise lõpuga käändega --Valju 4. september 2006, kell 20:38 (UTC)

Tõlked teistest wiki-projektidest

tekkis selline küsimus, et kas on lubatud mõne artikli parandamisel nt wikipedia.org-ist teksti lihtsalt ümber tõlkida? nagu aru sain, on wikipedias olev info avalikuks kasutamiseks?... olen vägagi newbie, nii et sorry, kui loll küsimus.

Jah, ikka võib. Ei ole loll kysimus. --Lulu 5. september 2006, kell 13:59 (UTC)

Horisont viitab meile

Horisont nr 5, 2006, lk 2 viitab meie artiklile Planeet kui kohale, kust võib leida planeedi definitsiooni. Andres 15. september 2006, kell 08:03 (UTC)

Leidsin planeedi definitsiooni kuu vanast postimehest. [1]

Definitsioon ise on järgmine: .Eilsest (25 augustist 2006) võib planeedi nime kanda ümber Päikese tiirlev taevakeha, mille mass on piisav, tekitamaks keha ligilähedaselt ümmarguseks vormivat gravitatsiooni, ja mis on puhastanud oma orbiidi ümbruse.

Arvan, et see definitsioon ei ole pärit Vikipeediast. Andres 26. september 2006, kell 19:41 (UTC)

Jep. Ajasin enne midagi segamini. --Animagi 26. september 2006, kell 20:36 (UTC)

Aegumistähtaeg

Blokeeringu aegumistähtaeg on 1 month: lähem tärmin

Kas sellist tüüpi lauseid ei saaks veidi teisiti sõnastada. Aegumistähtaeg eeldab kellaaega ja kuupäeva, aga mitte kestvust. Täpsem on öelda, et blokeeringu pikkus on 1 kuu. --Valju 16. september 2006, kell 07:01 (UTC)

Lingid teistesse wikidesse

Kas piisab, kui panna artikli juurde link ühte võõrkeelsesse wikisse (jutt siis samateemalisest artiklist), kas sel juhul tekivad teised lingid sinna automaatselt juurde? Või tuleb kõik käsitsi panna? Tiina357 16. september 2006, kell 13:30 (UTC)

Kui paned lingi ingliskeelsele (või ka mõnele muule) artiklile ning sinna omakorda lingi eestikeelsele artiklile, siis varem või hiljem tulevad teised lingid järele. Soovitan kopeerida inglise vikist lingid teistele vikidele. Aga tuleks hoolega kontrollida, kas vastavus on olemas, sest kui pole täpset vastavust, siis hakkab tulema robotitelt valesid linke. Sellisel juhul tuleks ka teistes vikides linke korrigeerida ning jätta ainult täpsed vastavused. Selline häda meil juba on seadusekuulutajaga. Kui seadusemees ei ole seadusekuulutaja, siis tuleks inglise vikilink ära jätta. Andres 16. september 2006, kell 14:15 (UTC)

Kas me teeme midagi valesti?

Palun lugege Kasutaja:193.40.5.245 avaldust. Kas me teeme midagi valesti? Andres 23. september 2006, kell 20:23 (UTC)

Ma arvan, et kasutajale ei meeldinud, kui ma tema kirjutises (heas) need rasvaselt muudetud sõnad tegin tavalisteks, võib-olla on kasutajal mingid omad sissekujunenud tavad, mida ma ei tea, kuid mis võivad head olla. Üldiselt proovin edaspidi maksimaalselt neutraalseks jääda. --Dj Capricorn 23. september 2006, kell 20:51 (UTC)

See ning minu parandused ja selgitus olid nähtavasti viimane tilk karikas. Küsimus on põhimõtteline: kas me teeme midagi valesti ning peaksime oma hoiakuid ja tegutsemisviisi muutma? Andres 23. september 2006, kell 21:09 (UTC)

Kasutaja Kasutaja:193.40.5.245 selgitus peaks olema arusaadav: Ilmselt olen alusetult pidanud artikleid enda "omadeks." Vikipeedias pole ykski artikkel kellegi "oma". Siiski, tahaksin teada, millisest artiklist jutt käib. Selle kohta pole siin veel viidet. --Lulu 23. september 2006, kell 21:35 (UTC)

Wilhelm Reich. Kasutaja peab silmas ka paljusid teisi artikleid, mida on muudetud või millele on lisatud toimetamismärge või mida on aruteluleheküljel kommenteeritud. Andres 23. september 2006, kell 21:46 (UTC)

Jajah, nägin juba ja tutvusin ka arutelulehekyljega. Arvan, et antud kasutaja puhul ei olnud midagi valesti tehtud. Igayks peaks aru saama, et Vikipeedia tegemine on kollektiivne töö. --Lulu 23. september 2006, kell 22:09 (UTC)

Olgu muld talle kerge.--Animagi 26. september 2006, kell 21:53 (UTC)

Andrese selge küsimuse peale on selge vastus: JAH ME TEEME MIDAGI VÄGA VALESTI!!! JA SEE ON SIINE VARJATUD VÕIMUVÕITLUS, MIDA TEOSTAVAD ADMINISTRAATORID. Näiteks see viimane kirjutaja (siin minu peal) - ilgub teise inimese üle keda ta ei tunnegi! MITTE AINULT KULTUURITUS VAID WIKIST HAKKAB SAAMA DELFI PELDIKUSEIN. Kõik erialaspetsialistid irisetakse välja. Seega Andres prooblem on selles, et hakkame delfistuma ja sina peaksid midagi selle vastu ette võtma (kusjuures see nurgapeal olev "Allikas:Vikipeedia" võiks maha võtta, see on kohatu) --Ats 9. jaanuar 2007, kell 23:47 (UTC)

Probo Koala

Hi. As explained in this french article theire is in Padilski harbour a famous ship called Probo Koala. This ship is responsible for many deaths by rejecting toxic components in Ivory Coast for a few weeks. It is currently blocked into the harbour by the estonien goverment. I just wanted to ask if someone living in Padilski have the ability to take a few pictures of this ship, it would be great ! Best regards. Kelson 29. september 2006, kell 13:37 (UTC)

Toimetamismärge

Minu silmis on toimetamismärke eesmärgid järgmised: anda lugejale märku, et Vikipeedia ei ole artikli vormistusega rahul ega arva, et artikkel peabki nii välja nägema; julgustada lugejat need vead, mis ta leiab, ise parandama; olla toimetajale orientiiriks (kui keegi, kes tahab toimetada, näeb seda märget, siis ta teab vigu otsida; samuti kaasneb sellega kategooria, mille järgi saab toimetamist vajavaid artikleid otsida).

Võib-olla need eesmärgid või osa neist ei ole taotlemisväärsed või saab neid eesmärke taotleda kuidagi teisiti. Kas kellelgi on kommentaare? Andres 29. september 2006, kell 15:40 (UTC)

Seda malli tuleb muuta. "Aita seda artiklit toimetada" ei ole hea, sest see võib solvata ja ongi solvanud paljusid artiklite kirjutajaid: nagu ei saaks ta ise hakkama ning vajaks teiste abi. Seda on juba korduvalt juhtunud. Inimene hakkab heast tahtest midagi kirjutama ning varsti ilmub selline appikarje tema artikli juurde. Palju parem oleks neutraalsem sõnastus: "See artikkel vajab toimetamist." --Lulu 29. september 2006, kell 16:29 (UTC)

Kaldun arvama, et Lulul on õigus. Taivo 29. september 2006, kell 16:48 (UTC)

Minu meelest vahet pole. Toimetamisvajadus jääb ju alles ja kui artikli kirjutaja peab oma artiklit toimetamist mittevajavaks, siis võib ta solvuda ükskõik missuguses sõnastuses märkuse peale. Siim 29. september 2006, kell 17:23 (UTC)

Kaldun arvama, et Siimul on õigus. Suurt vahet pole. Minu meelest ei lähe ma sealjuures iseendaga vastuollu. Taivo 29. september 2006, kell 17:40 (UTC)

mhmmm... selles mõttes küll, et võib solvuda suvalise teksti peale... aga praegune tekst on miskit sehukest... et a la et ise ei oska aga keegi peaks miskit muutma, mida nimelt ei ole õrna aimugi... nii et selles mõttes Luluga nõus, et sõnastust võiks nati muuta... aga kuidas see parem on ei oska arvata... et ausalt öeldes lisaks mina selle sama sisuga toimetamismärkuse selle sama malli 'toimeta' kohta ;) ... päris segane jutt sai ;) - Ahsoous 29. september 2006, kell 18:30 (UTC)

Alguses ei olnud malli ja toimetamismärkel oligi selline kuju: "Vajab toimetamist". Hakkasin neid märkeid panema siis, kui meeleheitel olles kogesin, et mul ei õnnestu enam kõiki artikleid toimetada. kui tehti mall, siis kirjutati sinna "Aita toimetada" selle mõttega, et niimoodi kutsutakse lugejat üles aktiivsusele. Talle antakse mõista, et ta ei peaks Vikipeedia artiklite toimetamatuse üle virisema ega põlglikult suud kirtsutama, vaid käed külge panema. Andres 29. september 2006, kell 23:43 (UTC)

Vaevalt peab mõni tegija enda artiklit toimetamist mittevajavaks, paremini saab ju alati teha. Kas see märge üldse aitab artiklit kuidagi paremaks teha? Kirjutaja ei saa ju teada, mida oleks vaja parandada ja toimetajad ei jõua nagunii kõiki märgitud artikleid üle käia. Teisi lugejaid see ka kuigi palju ei aita, sest ilma "toimeta" märketa artiklid on mõnikord hullemad kui märkega artiklid. Ehk ei tasuks seda märget panna artiklile, mida on suht lihtne korda teha? Tiina357 29. september 2006, kell 21:14 (UTC)

See, et paremini võib teha, pole sama mis toimetamisevajadus. Toimetamisevajadusest saab rääkida siis, kui on leitud mingid konkreetsed puudused.

Mulle tundub, et artikli puhul, mida on suht lihtne korda teha, on toimetamismärkus isegi vajalikum, sest sellisel juhul on ka raskem märgata, et artikkel toimetamist vajab.

Minu meelest üldjuhul ei eeldata, et kirjutaja ise peaks toimetama hakkama.

Andres 29. september 2006, kell 23:43 (UTC)

Mul tekkis veel üks mõte... äkki lisada soovitus artikli autorile, kui ta tunneb, et ise ei suuda toimetada, siis võiks ta selle ise lisada, aga teiste isikute artiklite puhul äkki võiks paar tunnikestki oodata (et äkki autor siiski ise võtab sellega miskit ette) ning kui vaja siis lisada see koos soovitusega (kasvõi resümees), et mida võiks ette võtta - Ahsoous 29. september 2006, kell 21:29 (UTC)

See tähendaks siis seda, et ei tohiks vaadata värskeid artikleid, vaid vähemalt kahe tunni vanuseid? Muidu peaks hakkama arvet pidama, kas on juba kaks tundi möödas. Mõnikord võib tõesti juhtuda, et autor kõrvaldab kahe tunni jooksul puudused, aga minu meelest on see küll haruldane juhtum.

ega ma seda ei mõtle... lihtsalt et äkki ei lisaks seda märkust mitte kohe, vaid miski aja möödudes... sest äkki tuleb artikli loojal miskit kiiret vahele... ja ta teeb näiteks vahepeal miskis seisus salvestuse... - Ahsoous 29. september 2006, kell 23:52 (UTC)

Ma saan aru küll, et nii võib juhtuda. Minulgi juhtub nii. Aga sellisel juhul saab selle märke ju ära võtta. Tahtsin lihtsalt öelda, et väga raske on hakata meeles hoidma, milliste artiklite juurde tuleb tagasi pöörduma. Niigi on raske arvet pidada, mida on juba vaadatud ja mida mitte. Reaalselt oleks võimalik Sinu soovitust järgida, kui hoiduda vähem kui paar tundi vanade asjade vaatamisest. Andres 30. september 2006, kell 00:12 (UTC)

Nojah, resümees võib muidugi öelda, mida ette võtta, aga selle täpne kirjeldamine nõuaks rohkem vaeva kui paranduste tegemine ise. Ja kui ma näiteks ütlen, et vajab pisiredigeerimist, siis see ei ütle suurt midagi. Andres 29. september 2006, kell 23:43 (UTC)

Mulle on jäänud mulje, et see silt on hästi lõplik, sest keegi neid artikleid pärast nagunii enam toimetada ei jõua, ja sellepärast mõjubki halvasti. Tiina357 29. september 2006, kell 21:43 (UTC)

Näiteks Taivo võtab sellised artiklid ette, toimetab ja eemaldab kustutusmärke. Selliseid toimetajaid peaks meil rohkem olema. Sa võiksid ka ise proovida seda teha. Proovisin täna niimoodi teha, et ühtki toimetamismärget ei lisa, aga ma ei jõua kõiki toimetamist vajavaid artikleid toimetada.

Kui toimetajaid oleks rohkem, siis polekski suurt vajadust toimetamismärke järele. Aga praegu on nii, et keegi kirjutab kuskile "kaka" ja see seisab seal päev läbi. Andres 29. september 2006, kell 23:43 (UTC)

Ikkagi oleks maru tore teada, et mis puudused siis on. Autor võiks ju siiski (vähemalt mõnikord) mingit tagasisidet saada. Võibolla teha mingi "tüüpiliste vigade" lehekülg? Või kui niisugune on, siis sellele malliga viidata.

Loomulikult. Probleem on selles, et toimetajad on ülekoormatud ega jõua tagasisidet anda. Eriti raske on see siis, kui artikkel on pikk ja sisaldab palju keele- ja stiilivigu, võib-olla lihtsalt trükivigu. Kui inimene teeb keelevigu, siis ei ole eriti usku, et teda on võimalik õpetada. Parem las teised redigeerivad.

Tüüpiliste vigade lehekülg on hea mõte. Minu teada meil seda ei ole. Üks tüüpiline viga on see, et mõttekriipsu asemel kasutatakse sidekriipsu. Andres 30. september 2006, kell 07:27 (UTC)

Mina tean kolme tüüpi kriipse: miinus -; ndash –; ja mdash —. Milline neist on mõttekriips? Millist kriipsu peaks kasutama näiteks aastaarvudes (1999-2000)? Mida poolituses (pikk- ja lühike jalg)? Probleem on veel see, et vähemalt minu ekraanil on miinus ja ndash nii sarnased, et kui nad kõrvuti pole, siis vahet ei tee.Ott 30. september 2006, kell 12:34 (UTC)

Redigeerimisboksis ei saa neid eristada. Andres 30. september 2006, kell 12:38 (UTC)

See, mis Sa esimesena esitasid, on sidekriips, teisena esitatu on mõttekriips. Kolmas on pikk mõttekriips, mida kasutatakse inglise keeles ja teatud tekstikujunduse korral ka eesti keeles, kuid mida Vikipeedias pole soovitatav kasutada. Mõttekriipsu saad redigeerimisboksi all olevast sümbolite laost (vasakpoolne kriips), sidekriipsu saad klaviatuurilt.

Aastaarvude vahel tuleb kasutada mõttekriipsu, ka miinusmärk tuleb esitada mõttekriipsuna. Poolituses tuleb kasutada sidekriipsu (aga näide, mille Sa tõid, ei vaja mingit kriipsu).

Side- ja mõttekriipsu kasutamise kohta vaata "Eesti keele käsiraamatut" O60 ja O61. Andres 30. september 2006, kell 12:48 (UTC)

Põhimõtteliselt oleks ka variant mall tagurpidi pöörata -- märkida mitte puudustega artiklid vaid puudusteta artiklid. Ott 30. september 2006, kell 03:29 (UTC)

Tegelikult meil on eeskujulikud artiklid, aga neid on väga vähe, sest nõuded on väga kõrged. Kui püüda ära märkida toimetamist mittevajavad artiklid, siis probleemiks on see, et puudusi märgata on palju lihtsam kui nende puudumises veenduda. Kardan, et naljalt keegi ei julgeks sellist märkust kuskile lisada. Aga selles suunas võiks edasi mõelda, võib-olla mõtleme midagi välja. Andres 30. september 2006, kell 07:27 (UTC)

Tegelikult arvan, et kõige parem viis Vikipeedia edasiviimiseks on hakata hulgakesi toimetama. Arvan, et toimetamata artiklite rohkus peletab eemale potentsiaalseid häid kaastöölisi. Andres 30. september 2006, kell 12:48 (UTC)

Andres, ma hakkan alles nüüd taipama, mida see toimetamise märge üldse tähendab. Uustulnukale jääb nimelt mulje, et sellega tähistatakse segase või kahtlase sisuga ja poolikud artiklid. Kui see on aga mõeldud peamiselt vormistusvigade märkimiseks, mille parandamist artikli tegijalt ei eeldatagi, kas siis ei oleks mõttekam jätta artikli algusse suur "appikarje", nagu Lulu ütles, panemata ja piirduda toimetamise kategooria lisamisega lehekülje alla?

Artikli algusse võiks vajaduse korral panna hoopis märke "Palun aita seda artiklit täiendada" vms, sest suvaline lugeja ei oska nagunii vormilist poolt, nagu siselinke, mõttekriipse jne parandada. Küll aga oskaks ta sageli teksti täiendada, muidugi ka keelt kohendada. Kuna tühjus paljudel aladel on nii suur, siis see ei soosi artiklite lõpuni valmislihvimist, sageli tehakse artikliga algust lihtsalt selleks, et see aitaks teisi artikleid lugeda. -- Tiina357 30. september 2006, kell 13:07 (UTC)

Täiendamismärge meil vanasti oli, aga me oleme sellest faktiliselt loobunud (vastav mall näitab tühjust). Põhjuseks oli see, et täiendada saab enam-vähem iga artiklit. Tolle malli algne mõte oli anda lugejale märku, et me ei mõtle jätta artikleid nii lühikesteks, nagu nad on, vaid püüame nad teha võimalikult üksikasjalisteks.

Meenutaks, et selle täiendamismärkuse kasutamise koha pealt käis hääletus ja otsustati et seda kasutatakse edasi... siis aga võeti kätte ja tehti mall tühjaks. - Ahsoous 30. september 2006, kell 13:47 (UTC)

Minu meelest oli see nii, et otsustati, et põhimõtteliselt seda kasutatakse edasi, aga tuleb mõelda, mis kujul ja mis otstarbel. Seda teist osa pole otsustatud. Aga arhiivist saab täpselt järele vaadata, mida otsustati ja mis põhjendusega. Seda ma ka täpselt ei mäleta, mis põhjendusega see mall tühjaks tehti. Aga igatahes on ta olemas ja seda ei võeta artiklitelt ka ära, mõni paneb isegi juurde. Ju me peaksime siis asja uuesti käsile võtma. Andres 30. september 2006, kell 13:57 (UTC)

tühi mall tähendab seda, et põhimõtteliselt seda pole olemas, ning kasutada pole seda mõtet. Kui sa nüüd vaatad siis pärast 10. jaanuari otsustati, et kasutatakse edasi... kuu lõpus jõuti seisukohale, et tuleks kokku leppida kuidas ja mis juhtudel malli kasutatakse aga paari päeva pärast see tühjendati ilma mingisuguse täiendava aruteluta... - Ahsoous 30. september 2006, kell 14:12 (UTC)

Ma olen nõus, et see, mis tehti, polnud korrektne, sest enne tühjendamist ei arutatud asja läbi. Aga kui me tahame nüüd tagasikäiku anda, kas siis tuleks enne arutada või viia kõigepealt mall vanale kujule tagasi? Mina pooldaksin eelnevat arutamist, sest kogu selle aja jooksul pole praeguse olukorra vastu keegi nurisenud. Andres 30. september 2006, kell 14:16 (UTC)

Vat selle täiendamismärkuse kaotamise peapõhjuseks oli see, et ta kuidagi oli devalveerunud... praegu on selle toimetamismärkusega sama lugu... kuna enam muud panna ei ole, siis lisatakse seda igasse mõeldavasse kohta, et tegelikult tuleks ka selle malli kasutamisreeglid (ja võimalik, et ka tekst) paika panna ning paraleelselt ka selle täienda malliga edasi hakata tegelema muide ma kaldun sinnapoole, et too tuleks võimalikult rutem taastada, aga seda koos üksikute valdkondade kohta käivate määratlustega. - Ahsoous 30. september 2006, kell 14:39 (UTC)

Nõus, tuleb arutada. Mina juba esitasin oma seisukoha toimetamismärke kohta, avaldagu siis teised ka arvamust. Samuti võiks siis arutada täiendamismärke asja. Mina oma arvamust ei avalda, sest ma ei kavatse täiendamismärkeid mitte mingil kujul kasutama hakata, aga ei takista ka teistel seda teha, kui nad soovivad. Andres 30. september 2006, kell 14:46 (UTC)

Toimetamismärge ongi mõeldud niisugustele puudustele osutamiseks, mis ei ole seotud Vikipeedia vormistusreeglitega (nende jaoks on vikindamismärge). Tõsi küll, mina isioklikult olen vikindamismärke kasutamisest loobunud.

Kui mina näen artiklit, mis sisaldab keelevigu, siis mul tekib iseenesest umbusk ka artikli sisu vastu. Pean silmas sellist, endasugust lugejat. Just selliseid ma tahaksingi Vikipeedia tegemisse kaasa tõmmata.

Minu meelest on pikkade ja põhjalike artiklite olemasolu vajalik, sest muidu ei saa lugeja ettekujutust, mida me üldse tahame saavutada. Arvan, et iga niisugune artikkel tõmbab tegijaid ligi, mitte lühiartiklid, milletaolised on igas entsüklopeedias. Andres 30. september 2006, kell 13:25 (UTC)

Täiendasin ka üht artiklit ja tean, et ka õigesti ja kohe ilmus sinna TOIMETA. Mida ma siis nüüd valesti tegin, mitte ei saa aru. Ei julgegi midagi kirjutada:)

Jah, see oli artiklis Carl Orff. Kinnitan, et Sa tegid kõik õigesti. Miks toimetamismärge on pandud, seda peaks küsima Dj Capricornilt, kes selle pani, aga oletan, et asi oli selles, et Sinu toimetamine tõi artikli viimaste muudatuste leheküljele, Dj Capricorn vaatas seda ning nägi seal pisivigu, mis ei tekkinud Sinu tegevusest, ning pani toimetamismärke sellepärast. Vaatasin seda artiklit ja parandasin seal paar pisiviga ning lisasin vikilinke ja võtsin toimetamismärkuse maha. Tegelikult on seal veel vähemalt üks kahtlane koht (vist pole õige kirjutada "Müncheni väike teater") ning siselinke tuleks veelgi lisada, aga tuleks täpsustada pealkirjad. Andres 30. september 2006, kell 15:02 (UTC)

Aga just selliste pisivigade jaoks peakski olema mõni muu mall, nagu te siin seda nimetate. Toimeta ehmatab ära küll.

On Sul mõni ettepanek?

Muide, arutelulehel allakirjutamiseks vajuta neli korda ~ . Andres 30. september 2006, kell 15:16 (UTC)

Just sellepärast soovitasingi sõnastust: "See artikkel vajab toimetamist". --Lulu 30. september 2006, kell 15:23 (UTC)

Kas Sa pead silmas, et toimetamise vajamine viitab väiksematele puudustele kui üleskutse toimetamisele? Andres 30. september 2006, kell 15:29 (UTC)

Sellisel juhul ma pooldan (kas või esimese sammuna) Sinu varianti (teine asi aga, kas sellega on probleem täielikult lahendatud). Andres 30. september 2006, kell 15:31 (UTC)

Mhm, See artikkel sisaldab keelevigu. Aita neid parandada. Siis loetakse läbi ja võibolla parandataksegi, lihtsalt toimeta korral ei viitsi ma tihtilugu artiklit lugedagi, sest arvan, et sinna on mingi jama kokku kirjutatud. Samas nüüd, kui olen ka toimeta märkega artiklit lugenud, olen leidnud, et polegi jama. :) Inga

Jah, see oleks hea sõnastus. Siiski võiks ehk öelda "keele- või vormistusvigu". See vastaks paremini asja sisule. Andres 30. september 2006, kell 15:45 (UTC)

Carl Orffi artiklisse toimetamis-malli märge võis olla viga, kuid minu arusaam toimetamismärkest võis olla pisut teisane (eks ta ole praegu pisut segan). Ma ise arvan, et igasugused lisalaused ja tekstid, mis on artiklisse lisatud uuemate kasutajate poolt, nõuavad praktiliselt alati toimetamist, mistõttu toimetamismalli olemasolu on tingimata vajalik. Ise arvan, et võib-olla tuleks siin pakutud Lulu varianti malli sõnastamisel teha. Minu meelest toimetamismall paljudel artiklitel küll pole piiriks või keelajaks, pigem see õhutab (võib-olla ka) intelligentsemaid kasutajaid artiklisse põhjalikult suhtuma ja isegi parandama. Kui juttu oli täienda mallist, siis selle "mitte midagi näitamise" poolt ma oleks. Kuid ise soovitaks artiklites osapealkirjadele aktiviseerida täiendaosa mall --Dj Capricorn 30. september 2006, kell 15:59 (UTC)

Lugedes (järjekordselt) arutelu nendest toimeta, täienda jne mallidest tuleb tahest tahtmata võrdlus kuidas arutelu käib kuidas vigast aialippi parandada (kas üle värvida, või traadiga kokku siduda või hoopis ...) selle asemel et näha et kogu aed on upakil.

Meil oleks vaja esmalt saada kokkuleppe milliseid vikipeedia "hooldusmalle" meil vaja on ja millistes olukordades vastavaid kasutada ja siis seejärel otsustada sõnastust, et keegi ei tunneks haavatud olevat kui suure vaevaga kirjutatu kõrvale mingi selline mall ilmub.

Proovib siis natuke algust teha (kaldkirjas siis praegune malli nimi, viiteks vaid)

• toimeta - märgistamaks et artiklis on vaja kohendada sõnastust, grammatikat
• vikinda - märgistamaks et artiklisse on vaja sõnad linkida, vormistada struktuuriliselt vikipeedia stiili jm.
• täienda - märgistmaks artiklit milles ei ole piisavalt informatsiooni millega on tegemist või ei ole kajastatud artikli "objekti" kõiki tähendusi, kasutusvaldkondi jne
• lisa pildid - artiklisse võiks lisada pilte muudest
• vaidlustatud - artiklis esineb väiteid mille tõesuse suhtes on esitatud kahtlusi
• NeutraalsusVaidlustatud - artiklis esitatu ei ole kirjutatud neutraalselt
• kopipeist - tekst suuremas jaos kusagilt otse kopeeritud
• kustutada - artiklit ei peeta vajalikuks Vikipeedias

Siin peaks nüüd vast olema peamised mis on kasutusel (rohkem või vähem). Leppiks kokku et kas need on piisavad et märgistada artikleid millel on vaja silm peal hoida (=parandada täisväärtuslikuks Vikipeedia artikliks) või on veel vaja mingit (vahe)variante. Seejärel sõnastada millal kasutada ja mida täpselt kasutus tähendab. Ning siis võib liikuda sinnani et hakkab sõnastust (ja ka välimust) sättima ja ehk ka stiili ühtlustama --TarmoK 30. september 2006, kell 19:36 (UTC)

Võib ju teha ka teistpidi. Probleemiks on praegu toimetamismärke funktsioonid, kasutamine ja sõnastus. Miks me ei võiks seda eraldi arutada, kui just see mall on tekitanud akuutsed, kiireloomulised probleemid. Kui me seame selle lahendamise sõltuvusse millestki muust, siis lükkub lahendus määramatusse tulevikku. Keegi ei keela meil ju aia parandamist hiljem jätkata. Praegu tuleb vaadata, et inimesed läbi aiaaugu välja ei jookseks või kukuks. Andres 30. september 2006, kell 20:15 (UTC)

muide lugedes veel kogu selle arutelu läbi jõudsin järeldusele, et minu arvamus selle toimeta malli kasutamise kohta läheb kardinaalselt lahku Andrese põhimõttest selle kasutamise kohta. Mina olen aru saanud et selle malli tekst nõuab eeskätt artikli sisulist(!) ümbertegemist. Kui tegu on kirjavigade ja muu taolise kribu parandamisega... siis selle jaoks võiks vist võtta kätte teha miski muu malli ning sinna siis tõesti kirjutada miskit, et artikkel vajab kerget kohendamist, võib sisaldadada ilu, kirja või miskeid muid pisivigu etc. etc. Aga kui uued kasutajad on selle malli kasutamise mõttest aru saanud nii nagu minagi, siis ma eriti ei imesta, et nad aru ei saa, miks seda aga pidevalt igasse kohta pannakse, ja pigem siis juba loobuvad. - Ahsoous 30. september 2006, kell 20:29 (UTC)

Andres, selles Ahsoous-e toodud põhjenduses ongi asi miks oleks mõistlikum vaadata asja terviklikult, sest need mallid peaksid olema sellised et nende vahel on selged piirid, et on tead kus üks lõppeb ja kus teine hakkab (vaevalt et täitsa mittekattuvatteks saame kuid siiski) muidu tekib olukord et "näe me ei saa seda-või-toda malli muuta kuna selle teise malli juures sai "otsustatud" et seda kasutatkse sellistel juhtudel" ja siis ongi et igaüks tõlgendab lõpuks oma arusaamise järgi ja oleme jälle tagasi samas punktis.

ja mis puutb "ära jooksmisse" siis see juhtub niikuinii kui see juhtuma peab. Seda aitaks vähendada ühe lihtsa "reegli" järgmine, mis siin Vikieedias on parajalt unarusse jäänud, nimelt kommentaari kirjutamine resümeesse. kui lisada mingi selline mall siis kirjutada paar sõna põhjenduseks/vihjeks miks aitab juba väga kaugele et mõista teise tegevust --TarmoK 30. september 2006, kell 20:39 (UTC)

Arvan, et kõik siinkirjutajad saavad aru probleemist. Lähtudes anonüümse kasutaja ettepanekust pakun malli sõnastuseks: "See artikkel sisaldab keele- või sõnastusvigu. Aita neid parandada." Minu meelest ei ole sellisel juhul tarvis seda malli mingi teisega võrrelda.

Loobun toimetamismalli kasutamisest esialgu. Kui on tegu keele- või sõnastusvigadega, siis on mõnikord raske lühidalt öelda, milles nad seisnevad. Andres 30. september 2006, kell 21:08 (UTC)

Minu meelest tuleks kasuks, kui igasugust sildistamist üldse vähendada. Siis oleks uutel tulijatel lihtsam kirjutada. Tiina357 1. oktoober 2006, kell 04:53 (UTC)

Aga kuidas, millise kriteeriumi järgi vähendada? Kuidas hoolitseda selle eest, et tekste toimetataks? Andres 1. oktoober 2006, kell 07:08 (UTC)

Silt ju selle eest ei hoolitse, kui toimetajaid ei jätku. Kliksisin tükk aega skandinaavia, hollandi, slaavi wikipeediate juhuslikke artikleid ja ei näinud, et kuskil oleks kasutatud nii palju hoiatavaid silte artiklite ees kui meil. Kuigi nad ei ole kõik palju suuremad ega paremad. Minu jaoks jääb sildi mõte ikka hämaraks, sest tegelikult jääb valdav osa neist toimetamata; samas leidub külluses ka sildita toimetamist vajavaid artikleid. Mis mõttega siis neid silte igale poole riputada ja sellega uusi tegijaid peletada. Kui toimetajatel endil on vaja artikleid kuidagi ära märkida, võib ju alla vastava kategooria lisada. Tiina357 1. oktoober 2006, kell 07:43 (UTC)

Nii et Sinu ettepanek on asendada silt kategooriaga. Aga näen siin probleeme. Esiteks, kas kirjutajad ei või ära kohkuda ka kategooriast? Teiseks, kui neid märkusi ei ole, kuidas siis uusi toimetajaid leida? Tundub, et teistes vikides ei ole nii teravat toimetajate puudust kui meil. Näiteks inglise vikis on vastav mall olemas, kuid seda kohtab harvem kui meil. Ja inglise vikis näeb väga harva, et artikkel on toimetamata, siin aga on see massiline.

Kui kuidagi saaks toimetajaid nii palju juurde, et jõuaks jooksvalt ilmuvad uued asjad läbi vaadata, siis võiks toimetamismärgete panemisest loobuda. Andres 1. oktoober 2006, kell 07:59 (UTC)

Ma olengi toimetamismärke panemisest loobunud. Palun aidake siis toimetada. Andres 1. oktoober 2006, kell 08:01 (UTC)

Tiina357: toimeta ja teised sildid ei ole vaid toimetajatele, "silt" on ka sellepärast et lugejale teada anda artikli "kvaliteedist" ehk teisisõnu "loe väikese ettevaatlikusega". Samamoodi on neutraalsuse või näiteks kopipeist "sildid" mõeldud nii toimetajatele kui lugejatele. Kahjuks on meil siin see probleem et paljud "sildid" pannakse lehe algusesse kui need võiksid olla lehe lõpus, tähendades infot peamiselt kaastöölistele (sellised on näiteks lisa pildid, allikas) tekkitades segadust siltide mõstmisel.

  usun et on väheseid toimetajaid kes puhtalt otsivad toimetamst vajavaid artikleid, tihti on nii et lihtsalt saab vikipeediat "lehitsetud" (lingilt lingile minnes või võttes juhusliku artikli) ja siis nähes et artikkel vajab toimetamist uurida hoolikamalt et mida saab kohendada.

See et nüüd jätta toimetamise märge lisamata ei tee ju olukorda paremaks. õrna nahalisemad ehk kirjutavad vähe rohkem ja ehk kauem kuid Vikipeedia kvaliteet jääb sama viletsaks, või pigem langeb veel, sest tuleb rohkem toimetamata artikleid=viletsas seisus/raskesti loetavaid artikleid ja lugejat peletab vilets kvaliteet rohkem eemale. Kui artiklil on "silt" siis on vähemalt lugejal selgem aru saada et artikkel vajab parandamist, ilma sildita arvab lugeja et artikkel on valmis ja teeb oma hinnangu Vikipeediast selle najal.

Nüüd võiks endalt küsida kas me tahame seda kogu ("siltide") värki korda/selgeks saada ja lõpetada jätkuvalt selle juurde tagasi tulemise ja uutele tulijatele selgitada mida mingil hetkel on (arvatavasti) mõeldud või jätkame samas tempos sisuliselt aja raiskamist. Igatahes isiklikult arvan et peagi lõpetan püüded Vikipeediat arendada ja jätkan seda vaid hobina artiklites ringi kolades, sest selline väikeste detailide "korda tegemine", unustades ära mis on tegelikult probleemi põhjus, ei vii meid küll kuhugi. --TarmoK 1. oktoober 2006, kell 10:34 (UTC)

Minu meelest seisneb siin tõstatatud probleem selles, kas või mis on toimetamismärke eesmärk ning kas seda saab täita nii, et see kirjutajaid (eriti uusi kirjutajaid) ei häiriks. Üks ettepanek oli muuta toimetamismärke sõnastust nii, et märge ütleks selgelt, mis viga on, ega kasutaks ebamäärast sõna "toimetamine". Minu meelest aitab see nii piiritleda malli eesmärki kui ka vähendada kirjutajate ehmatust. Mallide piiritlemine iseenesest ei ole ju nii akuutne probleem ja ma ei saa aru, kuidas näiteks selline meede segaks selle lahendamist.

Teine meede, mida ma pakun, oleks kutsuda üles rohkem (ühiselt) toimetama, nii et ei tekiks vajadust toimetamismärget panna. Ka see ei sega ju piiritlemisprobleemi lahendamist. Pealegi ei saa ju tagada, kord otsustatud jaotus jääb alatiseks paika. Kui tekib vajadus, siis seda võib ju muuta. Andres 1. oktoober 2006, kell 12:13 (UTC)

Kuidas siis jääb, kas sõnastame toimetamisnärke ümber? Andres 4. oktoober 2006, kell 10:11 (UTC)

Jah, kindlasti tuleb ymber sõnastada. Soovitaksin tagasihoidlikku ja neutraalset sõnastust: "Vajab toimetamist", ilma hyyumärgita ega appi kutsumiseta. --Lulu 4. oktoober 2006, kell 11:00 (UTC)

Aga miks ei võiks olla: "Selles artiklis on keele- või sõnastusvigu"? Andres 4. oktoober 2006, kell 12:08 (UTC)

Inimesed ütlevad, et toimetamise vajamist tõlgendatakse nii, et kaastööd ei loeta kõlblikuks, ning see peletab eemale. Andres 4. oktoober 2006, kell 12:10 (UTC)

Toimeta mall on, minu jaoks vähemalt, tähendanud ka seda et sõnastus ei ole kõikse parem (entsüklopeedia jaoks) ja sellel ei ole midagi tegemist keele või sõnastusvigadega. Keeleliselt kõik ok, kuid sõnastus ei ole entsüklopeediline. Just lugesin üht uut artiklit ja paneks hea meelega sellele toimeta sildi külge et sõnastust vaja ümber teha.

Noh, toimetamismärget on lisatud ka vaieldamatute keele- või sõnastusvigade puhul. Aga see on tõesti tõsi, et sõnastus, mis iseenesest ei sisalda vigu, võib siiski kohendamist vajada. Andres 4. oktoober 2006, kell 14:04 (UTC)

Pealegi "viga" on negatiivne väljend ja sellised sildid peaksid ikka positiivsust esile kutsuma, mitte vastupidi. Tekst stiilis "artikkel vajab keelelist ja/või sisulist kohendamist et olla entsüklopeedilise artikkel". See võib tulla küll lohisev, kuid inglise vikiski on mindud seda teed et on kirjutatud "peasõnum" ja selle alla väiksemalt lisa selgitust malli tähendusest (aitab ka juhuslikku lugejat)

Jah. Mina sõnastaksin nii: "See entsüklopeediaartikkel vajab keelelist või sõnastuslikku kohendamist." Sisuline kohendamine, mis ei taandu sõnastuse muutmisele, ei käi minu meelest toimetamismalli alla. Negatiivsus iseenesest jääks ikkagi alles, sest öeldakse ju, et "vajab kohendamist". Andres 4. oktoober 2006, kell 14:04 (UTC)

Mis ümbersõnastamisse puutub, siis parem on hakata lisama resümee väljale paari sõnaline seletus, korrates juba ennem öeldut, ja jäävad paljud vääriti mõistmised ära. Ausalt öeldes tahaks Andres (ja tegelikult ka teistelt, kuid Andres on tunde järgi kõikse aktiivsem olnud toimeta malli kasutaja) sinult küsida mitmele toimetamis märkele oled sa lisanud vihjeid mida oleks vaja toimetada?

Hakkasin neid lisama, kui mulle öeldi, et nii oleks parem, aga see jäi jälle unarusse. Nüüd olen loobunud toimetamismärke lisamisest, sest mulle tundub, et praeguses olukorras on nendest märgetest rohkem kahju kui kasu. Andres 4. oktoober 2006, kell 14:04 (UTC)

Kuid kui tõesti keegi usub et paari sõna vahetamisega saab kedagi siin kauem hoida siis laske aga käia, siis võiks selle teha ka veel tumedama halli tekstiga helehallil taustal, torkab siis ehk ka vähem valusalt silma ja ehk jääb mõnel isegi nägematta. --TarmoK 4. oktoober 2006, kell 13:51 (UTC)

Paistab, et asi ei liigu. Ka teeme hääletuse? Andres 7. oktoober 2006, kell 09:53 (UTC)

Tundub nii. Aga omaltpoolt võin öelda, et seda arutelu lugedes avastasin, et ma pole ainuke kes on toimeta märkest valesti aru saanud. Vaja oleks malli, mis eraldaks keele- ja vormitusvigu jm sisaldavaid artikleid põhjalikumalt toimetamist vajavatest artiklitest (sellised kus sisu ei ole päris täpne ja kahtlane ning vajab kontrollimist). --Mona 7. oktoober 2006, kell 10:42 (UTC)

Jah. Sisuliste vigade või veakahtluste pärast ei ole vähemalt mina toimetamismärget pannud, küll aga seal, kus eksitavat muljet saab parandada ümbersõnastamisega. Andres 7. oktoober 2006, kell 10:48 (UTC)

Et siis praeguse malli definitsioon, mis tuleb lisada malli arutelu lehele ning Vikipeedia:Reeglid#.7B.7BToimeta.7D.7D lehele, oleks midagi taolist: see mall on mõeldud keelelist või sõnastuslikku kohendamist vajavate artiklite märgistamiseks ? --WikedKentaur 14. oktoober 2006, kell 15:15 (UTC)

Minu arusaamise järgi küll.

Kas Sa viitsiksid hääletamise korraldada? Andres 14. oktoober 2006, kell 15:27 (UTC)

Ei näe vajadust hääletuse järele. --WikedKentaur 17. oktoober 2006, kell 18:40 (UTC)

Mina näen küll vajadust. Asi ei nihku kuidagi paigast. Eks ma katsun siis ise teha. Andres 17. oktoober 2006, kell 18:46 (UTC)

Arvan, et võiks olla kaks küsimust:

1) Kas toimetamismärkes tuleks lobuda abipalvest?

2) Kas toimetamismärkes tuleks loobuda sõnast "toimetama" või "toimetamine" ning välja tuua, et jutt on sobimatust keelekasutusest? Andres 7. oktoober 2006, kell 10:48 (UTC)

Ei näe samuti vajadust hääletuse järele. Kordan oma ettepanekut, mille vastu ei ole keegi olnud: muuta malli tekst järgmiseks: "Vajab toimetamist". --Lulu 17. oktoober 2006, kell 18:46 (UTC)

Hääletus käib ju ka Sinu ettepaneku üle. Esimene punkt on Sinu ettepanekuga kooskõlas, teine ei ole.

Kuidas ei ole selle vastu keegi olnud? Loe arutelu läbi. Andres 17. oktoober 2006, kell 18:56 (UTC)

Toimetajate nappus

Mida teha, et meil toimetajaid rohkem oleks? Andres 1. oktoober 2006, kell 12:14 (UTC)

Kõigepealt tuleb endale rahulikult tunnistada, et eestikeelne Vikipeedia on tervikuna veel väga viletsas seisus. See ei ole kasutuskõlblik infoallikas kellelegi veel. Mistõttu ei saa Vikipeediat kuskil reklaamida ega tutvustada. Paljud potentsiaalsed, haritud, toimetajavõimetega inimesed on seda vaadanud, kuid kohe ka lahkunud, kuna tase on äärmiselt madal. --- Mida siis teha? --- Olen seda ka varem ytelnud: seni kuni Vikipeedia tegijad kardavad avalikkust ja eelistavad jääda pseudonyymseteks, ei tea ega tunne neid keegi ja mingeid lisajõudusid juurde ei tule. Igal Vikipeedia kasutajal ja administraatoril on oma päris elu ja pärisnimi. Seni kuni neid varjatakse, on kogu eestikeelne Vikipeedia yksnes harrastus või lausa liivakastimäng. Minu teada pole toimunud yhtki Vikipeedia tegijate kokkusaamist reaalelus. Selleks, et kriisist yle saada, tuleb pea liiva alt välja võtta ja yksteisele silma vaadata. See oleks esimene asi. --- Ma tean ka, mida siis edasi tuleb teha, aga enne tuleb see esimene asi korda teha. --Lulu 4. oktoober 2006, kell 11:14 (UTC)

Nii et sinu ettepanek on niisugune:

1) Kõik kasutajad peavad oma nime avaldama (kas ka registreerijata kasutajad?).

2) Tuleb korraldada silmast silma kokkusaamine.

Mul on mõned vastuväited ja küsimused.

Leian, et võimalus jääda anonüümseks on vajalik mitmel põhjusel:

1) Kaastöölise üle tuleb otsustada selle järgi, mida ta teeb ja on teinud Vikipeedias, mitte selle järgi, kes ta on ja mida ta on teinud väljaspool Vikipeedias. Muidu juhtub, et keegi omandab autoriteedi, mis ei ole vastavuses tema tegeliku oskuste ja saavutustega Vikipeedia tegemisel, küll aga teeb see teistel tema kritiseerimise raskemaks. Ja samuti juhtub, et inimesesse, kellel on küll Vikipeedia tegemiseks väga sobivad oskused ja võimed, kuid kellel puudub positsioon väljaspool Vikipeediat , hakatakse suhtuma eelarvamustega ega võeta teda tõsiselt. Vikipeedia jaoks on minu meelest oluline kaastööliste põhimõtteline võrdsus. Anonüümsus tühistab sotsiaalsest ebavõrdsusest tulenevad moonutused.

2) Paljud inimesed on nii tundlikud kriitika suhtes või nii häbelikud, et nad ei julge kaastööd teha, sest ei talu kritiseerimist isegi mitte selles vormis, et nende kaastööd parandatakse, rääkimata märkustest. Samuti kardetakse arvamust avaldada, kartes lolliks jääda. Kui me loobume anonüümsuse võimalusest, siis paisatakse kõik Vikipeedia tegijad avalikkuse ette, mis on suurem kui oma tööde avalikul avaldamisel, sest viimase puhul jäävad mustandid ja toimetamine avalikkuse silme alt eemale. Autori anonüümsus tasakaalustab kaastöö tavakohasest suuremat avalikkust. Andres 4. oktoober 2006, kell 12:33 (UTC)

Anonüümsus kaitseb inimeste eraelu. See võimaldab vajaduse korral oma tuttavate (näiteks ülemuste) eest varjata osalemist Vikipeedia tegemisel. Ka kirjutiste avaldamisel trükis on inimestel õigus esineda varjunime all.

Samuti seab see ebavõrdsesse olukorda need, kes ei taha silmast silma suhelda. Andres 4. oktoober 2006, kell 12:50 (UTC)

Miks Sa ei saa oma ettepanekuid teha avalikult, vaid ainult silmast silma?

Tahaksin veel selgitada oma küsimuseasetust. On kaks eraldi küsimust. Üks on see, et Vikipeedias on vähe tegijaid, teine aga see, et toimetajate suhtarv on väike. Ma ei näe probleemi esimeses, vaid teises. Minu arvates on probleem mitte esimene, vaid teine. Kui toimetajate suhtarv on väike, siis tegijate arvu kasv pigem alandab kui tõstab Vikipeedia kvaliteeti. Ja oletan, et heade tegijate ja toimetajate juurdetulek oleneb kõige rohkem olemasoleva kvaliteedist. Andres 4. oktoober 2006, kell 12:50 (UTC)

Ma ei ole sinuga nõus Andres. Arvan, et inimene kespidevalt Vikipeediaga tegeleb suudab oma artikleid niimoodi kirjutada, et toimetamist need eriti ei vaja. Arvan, et üldist taset tõstaks ikkagi võimalikult suur kirjutajate arv. Loomulikult ma ei eita toimetajate vajalikust, kuid minu meelest peaks kirjutajate arvu kasv ja toimetajate kasv käima käsikäes.--Animagi 4. oktoober 2006, kell 13:15 (UTC)

Sinu väitega ma ei saa mitte kuidagi nõustuda. Senine kogemus näitab, et inimesed ei õpi märkimisväärselt paremini kirjutama. Muidugi võivad nad seda teha, kuid see nõuab igatahes rohkem aega, kui Vikipeedia on olemas olnud. Ning ka seda, et toimetajate arvu kasv ei ole kaasas käinud kirjutajate arvu kasvuga, ütlen ma selle põhjal, mis eesti Vikipeediaga on toimunud. Andres 4. oktoober 2006, kell 13:25 (UTC)

Andrese toetuseks ja kommentaariks Animagi-le: Ma olen siin olnud piisavalt kaua ja arvan et tean suhteliselt hästi kuidas Vikipeediat peaks krijutama (nii palju kui seda teada saab, kuid see on teine küsimus) kuid kui sa leiad kas või paargi artiklit kus minu tekstilist kaastööd ei ole olnud vaja kohendada, siis ..no mütsi ei söö ära, aga :o) ... Tean enda najalt et hea sõnastuse leidmine on raske + veel keele ja grammatika nüansid ja ei usu et ma kümne aastagi pärast ideaalselt kirjutada suudaks, lihtsalt sel lihtsal põhjusel et kõik ei ole meistrid igal alal, teisel tuleb loomulikult sujuv sõnastus, teine oskab aga jälle kirjutada teatud erialasest valdkonnast sisuliselt õigesti, kuid teksti on raske lugeda.

Õpin küll vigadest kuid see ei võrdu sellega et mingist hetkest tekst ei vaja enam toimetamist või vastasel juhul (kui peaksin lihvima teksti nii kaua et see ei vajaks toimetamist) jääb Vikipeedia võlu, spontaansus ära, mis viib selleni et kaastööd vähenevad jne. (vähemalt enda mätta otsast vaadates) ... pealegi on toimetamine väga lai mõiste --TarmoK 4. oktoober 2006, kell 14:18 (UTC)

Isiklikult ei oleks midagi selle vastu kui teha enda isiku avaldamine, soovitatavaks. Kohustuslikuks seda ei luba teha minu arvates Vikipeedia põhimõtted. Samuti pooldan ma Lulu seisukohta kokkusaamise suhtes. Ainult ma ei mõista kuidas võib see kaasa aidata Vikipeedia arengule? Lulu ehk selgitad täpsemalt, mis sul plaanis on.--Animagi 4. oktoober 2006, kell 12:40 (UTC)

Unustasin ennist märkida veel ühe vastuväite või küsimuse. Kui inimene avaldab, kes ta on, kuidas siis saab kontrollida, et ta on see, kelle nime all ta esineb? Ja kui me seda ei kontrolli, mis mõte siis asjal on? Andres 4. oktoober 2006, kell 13:18 (UTC)

Selle jaoks ongi kokkusaamised vajalikud.--Animagi 4. oktoober 2006, kell 13:20 (UTC)

Kuidas siis kokkusaamisel saab seda kontrollida? Inimene võib ju ka kokkusaamisel end kellegi teisena esitada. Kas peaks igalt uuelt inimeselt nõudma kokkusaamist ja isikuttõendava dolumendi ettenäitamist? Andres 4. oktoober 2006, kell 13:29 (UTC)

Ma arvan, et pole mingit probleemi, kui miski Jüri nimetab ennast Kalleks või Mari Malleks. Raskeks läheb siis, kui Jüri vidab, et ta on hoopis Jaan Kross. Ma ei näe mingit katastroofi kui mõni autoriteetne tegelane siin kirjutaks. Negatiivne oleks ka minu meelest see, kui inimene nimetab ennast kellekski kes ta pole. Vat siit tulenebki kokkusaamiste vajalikus.--Animagi 4. oktoober 2006, kell 13:38 (UTC)

Ütleme siis nii, et tõesti ei oleks katastroofi, kui mõni väga tuntud tegelane siin oma nime all esineks. Eelistaksin küll, et see nii ei oleks, sest raske oleks hakata Jaan Krossi sinatama ning vältida aupaklikkust temaga suhtumisel ning talle midagi vastu väita. Aga ma ei pea võimalikuks, et keegi esitab end Jaan Krossina ja me ei saa aru, et ta seda pole.

Kui inimene tahab oma identiteeti varjata, siis ta võib ju kokkutulekule mitte tulla. Seda ei saa ju keelata. Andres 4. oktoober 2006, kell 13:51 (UTC)

Nõustun pigem Lulu ja Animagiga:

• Toimetajate nappus on ikka sama asi, mis üldine kirjutajate nappus. Kasutajate arvu suurenedes hakkab varem-hiljem artiklite kvaliteet tõusma. Mis ei välista, et mingis (praeguses?) arengufaasis võib vastupidi olla. Spekuleerin, et vaevalt õnnestub spetsiaalselt toimetajakalduvustega inimesi vikipeediasse värvata, pigem paraneb niigi olemasolevate kasutajate väljund artiklit/kirjutaja kohta suhtarvu muutudes.
• Minu meelest oleks mõnus ja potentsiaalsetele kaastöölistele innustav, kui kirjutajad esineksid oma nime ja näoga. Avalikkust või anonüümsust nõuda ei saa, ja see vast polegi küsimuse all. Mõned Andrese argumendid anonüümsusvõimaluse kasuks (asotsiaalsed kasutajad, kuri tööandja) on täiesti mõistetavad. Võltsidentiteedi-arutelu seevastu pigem teoreetiline.
• Kokkutulekul sügavat sisu ei näe, st kel soovijad võivad kokku saada loomulikult.

Pehlakas 4. oktoober 2006, kell 15:15 (UTC)

Ma ei usu, et kodanikunimede avaldamine tõstaks kvaliteeti. Mina enda nime ei salga ja mõned seda teavad, aga sellest ei hakka ükski paremini tööle, et tema nimi on avalik. Samuti ma ei usu, et kvaliteeti tõstaks kokkusaamiste korraldamine. Kokkusaamistele ei tule mitmedki põhjusel, et viibivad alaliselt välismaal. Lulu väidab, et tal on mingi programm olemas; senikaua, kui ta seda ei avalikusta, olen skeptiline. Taivo 4. oktoober 2006, kell 16:39 (UTC)

Olen kogu seda mallidega ja toimetamisega seonduvat arutelu jälgida püüdnud. Suures osas Pehlakaga samal arvamusel. Toimetajate vähesuse kohta häid ideid praegu pole. Igaüks teab ise, mida enda kohta avaldab ja kas tahab kellegagi kokku saada või mitte. Kedagi eemale peletada ei taha, aga just anonüümsuse/avalikkuse nõudmine teeb seda. Mina ei tahaks midagi kohustuslikuks teha. Jaan513 4. oktoober 2006, kell 15:38 (UTC)

Olen nõus, et pikas perspektiivis tõenäoliselt Vikipeedia kirjutajate arvu suurenemine toob kaasa kvaliteedi tõusu vähemalt Vikipeedia tsentraalsetes osades. Aga kuidas saaks muutuda artiklite ja kirjutajate arvu suhe? Andres 4. oktoober 2006, kell 16:22 (UTC)

Tuleks tagasi minu esimese kommentaari ja soovituse juurde. Me oleme vabad inimesed ja elame vabas maailmas. Me ei pea kedagi kartma ega millegipärast häbenema. Igal inimesel on nimi ja nägu. Vaadake kasvõi teiste Wikipediate kasutajate lehekylgi. Vähemalt administraatorid on seal endastmõistetavalt esitlenud ennast täisnime, pildi, töökoha, asukoha jm vajalike andmetega. On toimunud mitmeid Wikipedistide kokkutulekuid. Ega enne meil ka asi ei parane, kui tekib selline tuumik nendest inimestest, kes on nõus ja tahavad tõesti meie Vikipeediat vedada, päriselt, ka reaalses elus. Vajaduse korral esinedes meedias, kohtumistel, aruteludel jne. Vikipeedial peab olema inimese nägu. Vikipeedia ei ole miski võrgumäng või jututuba. Loomulikult ei saa ega tohigi kedagi kuidagimoodi sundida. Igayhel on vabadus olla selle või teise kasutajanime taga ja sealt mitte kunagi välja tulla. Aga seni, kuni mitte keegi pole söandanud end avalikult, õige nime ja näoga näidata, seni jääb meie Vikipeedia liivakastimänguks. --Lulu 4. oktoober 2006, kell 16:32 (UTC)

Jah, see on küll tõsi, et avalik tegutsemine organisatsioonina ja esindamine väljapoole nõuab, et oleksid inimesed, kelle isik on avalik. Aga kas pole nii, et eesti Vikipeedia lihtsalt ei ole veel sellesse arengujärku jõudnud? Praegugi on ju nii, et osa kasutajaid on oma nime, mõni ka näo avaldanud. Seda teeb igaüks oma tunde järgi. Andres 4. oktoober 2006, kell 16:37 (UTC)

Vaatasin inglise viki aktiivsete administraatorite nimekirja. Esimese kümne hulgas ei olnud ühtki, kes oleks öelnud, mis on ta nimi, või kelle näopilt oleks üleval olnud. Tõsi küll, kaks kasutajanime olid sellise kujuga, et tegu võib olla kasutaja tegeliku nimega. Andres 4. oktoober 2006, kell 16:50 (UTC)

hee... kokkutuleku mõte on iseenesest huvitav iseasi on see et miskipärast ma ei usu eriti selle edukusse...

aga toimetamise ja kasvõi näiteks kirjavigade paarandamise vajadusest rääkides oskan oma kogemuste põhjal küll öelda, et inimene üldreeglina ise enda tehtud kirjavigu ei märka ja võib oma teksti lugeda kümneid kordi ning arvabgi, et on veatu, siis aga keegi kõrvalt paneb kohe esimesel sekundil, mis ta teksti näeb, mõnda typot tähele. - Ahsoous 4. oktoober 2006, kell 17:35 (UTC)

Lulu, aga tee ots lahti kui sulle see nii tähtis on. ... Isiklikult ei ole midagi selle vastu kui keegi tahab ennast näidata või kokkutulekutel käia ja laua või lõkke ümber juttu ajada, kuid kahjuks see algne üleskutse kõlab rohkem kui et peaksime Vikipeediat hakkama tööna võtma. Lisaks Andrese toodud argumentidele on see n.ö. Vikipeedaile näo andmine ka see n.ö. kohustuse võtmine et isik pühendab oma aega sellele ka tulevikus (sisuliselt veel määramata ajakski). tänan, jätkan siin käimist hobina ja kui see segama hakkab siis on ka muid hobisid.

Huvitav miks asjade sisulised arutelud samasugust mõtete vahetust ja Vikipeedia edasi arenduse püüdu ei leia?

...ja mõtlema paneb et miks jälle nähakse Vikipeediat Eesti kesksena, teistest eraldi seisvana, mitte rahvusvahelise projektina? --TarmoK 4. oktoober 2006, kell 19:38 (UTC)

Eh, mitte minule see pole tähtis. See inimese näo tegemine. See on tähtis kogu yritusele. Praegu oleme kõik niisama, keegi pole kohustatud millekski. Sest keegi ei tea, kes keegi tegelt on. Asjaolu, et järk-järgult hakatakse ka tegelikult suhtlema, tähendab lihtsalt järgmist ja loomulikku arengutasandit. Arvan, et pole mõtet karta, nagu avalik olek tähendaks kohe miskit tööd. Yldsegi mitte. Igal inimesel võib olla oma hobisid ja harrastusi. Kui sa oled näiteks margikoguja ja saad aeg-ajalt filatelistide yritustel teistega kokku, noh, ega see veel ei tähenda, et markide kogumine olekski nyyd Sinu töö... Saad aru kyll. Vastutust see muidugi suurendab. Aga ma olen veendunud, et enamik siinseid tegijaid ja administraatoreid on nagunii endale teatud vastutuse juba võtnud. Kasvõi iseenda jaoks. --Lulu 4. oktoober 2006, kell 21:23 (UTC)

Minu meelest on kokkusaamine hea mõte. Kasvõi juba selleks, et asju arutada, plaani pidada. Täisnime all kirjutamine võiks küll jääda vabatahtlikuks, las progressiivsemad kasutajad on teistele eeskujuks. Tiina357 4. oktoober 2006, kell 21:40 (UTC)

1. "Arvan, et inimene kespidevalt Vikipeediaga tegeleb suudab oma artikleid niimoodi kirjutada, et toimetamist need eriti ei vaja. Arvan, et üldist taset tõstaks ikkagi võimalikult suur kirjutajate arv. Loomulikult ma ei eita toimetajate vajalikust, kuid minu meelest peaks kirjutajate arvu kasv ja toimetajate kasv käima käsikäes." Töötan suures punases majas, kus paljud umbes sedaviisi arvavad. Just eile oli keelekoolitus. Arvajaid jäi vähemaks. Kui me selle juures juba oleme: "inimene, kes pidevalt...tegeleb, suudab" ja "vajalikkust". 2. Ei usu, et siin neid palju oleks, kes mind tunnevad. (Yht tean kyll kindlalt.) Kes ei tea, sellele ei ytleks ka "päris" nimi midagi, annaks vaid võimaluse otsustada teksti yle kõige muu, ainult mitte teksti põhjal. Samas olen Oobi nime all nii paljudes kohtades, et kui tõesti syda sygeleb ja hing muidu rahu ei anna, pole mu tuvastamine mingi probleem. Minu jaoks on tegemist lihtsalt teise identiteediga. 3. Kokkutulekud on toredad asjad, ainult et neil, kes yhes kohas midagi asjalikku teevad, on tavaliselt ka mujal palju tegemist. Nii et aja kokkuleppimisega tuleb palju sekeldamist. (Mulle sobib näiteks E-N pärast yheksat õhtul, aga mitte alati. Kohaga pole sedavõrd häda, Eesti on väike.) 4. Eesti-keskne muidugi. Ykski teine viki ju Esticat ei käsitle, keegi peab selle töö ära tegema. Mis ei tähenda, et muu võiks tegemata jätta. --Oop 5. oktoober 2006, kell 08:12 (UTC)

arvan ka veidi.

mõnikord silmast silma Vikipeedia tegemise teemadel vestelda rohkem kui yhe inimesega oleks tore. tekitaks mul kyll motivatsiooni ja mõtteid ja muidu indu asjaga tegeleda. kui juhtuks kujunema yksteist nägupidi tundev Vikipeedia tegijate Tartu kamp (kui tahes hajus), suureneks minu aktiivsus siin. muidu tuletavad iga päev lihalikul kujul nähtavad inimesed mulle ainult muid tegemisi meelde.

koordineeritud-planeeritud tegevus on ikka mõttekam. yle võrgu asju arutada on parasjagu ebamugav ja tekitab tihti paksu verd. uusi inimesi mingi asjaga tegelema värvata (nt toimetama-kirjutama) ja ideoloogiliselt indoktrineerida (nt Vikipeedia kommetega tutvustada) on samuti tõhusam silmast silma. vähemalt seni, kui meie seltskonna hulk jõudlus võrgus on selline nagu praegu.

eesti Vikipeedia peaks kõigepealt kirjutama asjadest, millest yheski teises keeles ei kirjutata. seejärel võiks nendestsamadest asjadest kirjutada inglise Vikipeedias. kolmandaks võib ja tuleb eesti Vikipeedias ka asjadest, millest huviline muudeski keeltes infot leiaks (aga seda tuleb teha tõesti hästi ja asjatundlikult, muidu kannatab eesti Vikipeedia maine).

õigupoolest peaksin pesitsema võru Vikipeedias, aga näen Valdist viimasel ajal liiga harva, nii et ta ei saa mulle seda meelde tuletada. Vikipeedia rahvusvahelisus tähendab mulle eelkõige info keelelist ja sisulist mitmekesisust: põle teab mis traagika, kui eesti Vikipeedia jätab mõnes tavaliselt eestlasele yldarusaadavas keeles kättesaadava ainevaldkonna dubleerimata. Ohpuu 12. november 2006, kell 00:24 (UTC)

Ma arvan, et toimetajate nappuse vastu aitab ka see, et toimetaja nimetus antakse ka sellele, kes aitab teiste artikleid parandada, mitte ainult selle eest, et ta oskab ise perfektseid tekste oma erialal teha. kas eestikeelsel vikil on mingid kriteeriumid, mille alusel kaastegijast maailmaparandaja toimetajaks võib saada? avjoska 19. detsember 2006, kell 23:02 (UTC)

Need, kes teiste artikleid parandavad, ongi toimetajad. Andres 20. detsember 2006, kell 02:48 (UTC)

Mu mõte oli selles, et toimetajad võiksid samamoodi tunnustatud või märgitud olla nagu administraatorid. Ehk on sellel veidi sõimuvaigistav mõju. Kuigi jah, ka adminnid saavad piisavalt sõimu tihtipeale kaela...avjoska 20. detsember 2006, kell 10:54 (UTC)

Ettepanek: parandada esilehte

Arutelu on üle viidud leheküljele Arutelu:Esileht ...

Statistika kadunud

Mis on juhtunud Vikipeedia statistikaga? Mul ei õnnestu seda enam leida.--Animagi 4. oktoober 2006, kell 07:31 (UTC)

Eestkeelse Vikipeedia statistika oli veel mõni nädal tagasi aadressil http://stats.wikimedia.org/EN/TablesWikipediaET.htm[2]. Enam seda pole!--Animagi 4. oktoober 2006, kell 16:20 (UTC)

Arvatavasti on lihtsalt server maas. Andres 4. oktoober 2006, kell 16:30 (UTC)

Niipalju, et see oli seal kindlasti veel pühapäeval – siis vaatasin – ning arvata on et Andresel on õigus - Ahsoous 4. oktoober 2006, kell 17:19 (UTC)

praegu töötab too leht taas - Ahsoous 5. oktoober 2006, kell 07:00 (UTC)

---

Mis selle statistikaga on? Leht jälle maas. Ja seda juba pikemat aega- vähemalt nädal.--Animagi 22. oktoober 2006, kell 07:12 (UTC)

Huvitav kas peale minu siis tõesti kedagi teist statsistika ei huvita? Leht on juba pikemat aega maas. Huvitav oleks teada milles asi.--Animagi 22. oktoober 2006, kell 11:15 (UTC)

Ilmselt seal miskit toimetatakse. Viga 403 võib sedagi tähendada. - Ahsoous 22. oktoober 2006, kell 11:34 (UTC)

No nii... Kuu on varsti läbi, kuid septembri statistika on siiani nägemata. Kas keegi teab, mis seal toimub?--Animagi 28. oktoober 2006, kell 11:00 (UTC)

siit leiab üsna uut: [3]

Midagi seal ju on, kuid endine oli parem.--Animagi 28. oktoober 2006, kell 11:25 (UTC)

[4] ka siin on andmeid --Dj Capricorn 28. oktoober 2006, kell 14:07 (UTC)

Koostööartikkel

Pakun välja mõned koostööartikli kandidaadid.

Juba nimetatutest:

• Keevitamine
• Teine maailmasõda
• Merkuur

Teisi:

• Eesti
• Albaania
• Taani

Arvan, et esialgu pole mõtet töö tähtaega määratleda, vaid püüame arendada artikli nii heaks, kui me kõik koos suudame. Eeskujulikkuse kriteeriume võib arutada töö käigus. Andres 10. oktoober 2006, kell 07:15 (UTC)

Tervitusmall

Minu ettepanek oleks selline, et tuleb korda teha ja muuta kenamaks ja atraktiivsemaks esileht ja teha nö tervitusmall uutele tulijatele (seal oleks kirjas vajalikud lingid jne). --Mona 7. oktoober 2006, kell 12:19 (UTC)

Ma ei poolda üldse tervitusmalli mõtet. See jätaks minu meelest mulje, et tervitab automaat. Minu meelest ei tohiks paisata uuele kasutajale valimatult infot, vaid tuleks anda seda sedamööda, kuidas ilmneb, et ta seda vajab. Andres 10. oktoober 2006, kell 07:01 (UTC)

Tervitusmall ei pea olema anonüümne. Parandasin midagi Taani wikis ja kohe ilmus selline tervitumall: [5] Mõjus väga sümpaatselt, muide, see oli allkirjastatud. Suunab kohe reegleid lugema, nimetab kõige tähtsamad põhimõtted ja tekitab tunde, et oled oodatud kohe kaasa lööma. Tiina357 10. oktoober 2006, kell 13:07 (UTC)

Linna-artikkel

Kas on olemas mõni linnast rääkiv artikkel, kust saaks vaadata soovitatavat ülesehitust? Tiina357 12. oktoober 2006, kell 23:41 (UTC)

Mind ka huvitab, missugused riigist, maakonnast, vallast, alevist ja külast rääkivad artiklid võivad olla näidisena? Geonarva 13. oktoober 2006, kell 04:13 (UTC)

Häid linnartikleid ikka paistab olevat, näiteks Firenze on üsna soliidne, (kuigi liigenduses on mõni viga), ka Tallinna kohta ei saa midagi paha öelda --Dj Capricorn 13. oktoober 2006, kell 06:55 (UTC)

Küsimus on vist selles, millist osade järjekorda kasutada. Mina kasutan sellist skeemi: asukoht, riiklik ja halduslik kuuluvus ja sissejuhatuv kirjeldus enne alajaotusi. Edasi: loodus, haldus, rahvastik, majandus, ajalugu, kultuur, vaatamisväärsused. Muu nipe-näpe pärast seda. Andres 13. oktoober 2006, kell 07:17 (UTC)

Täpitähed failinimedes

Mulle jääb sehuke mulje, et praegusel ajal ei ole võimalik näha pilte millede nimed sisaldavad vastavaid tähti. Kui see nii jääbki, siis äkki soovitaks nende kasutamisest failinimedes üleüldse loobuda - Ahsoous 13. oktoober 2006, kell 18:11 (UTC)

Jah. Andres 13. oktoober 2006, kell 19:39 (UTC)

Kardetavasti see jääbki nii. --Lulu 13. oktoober 2006, kell 19:47 (UTC)

Kui keegi leiab pildi, mille failinimes on täpitähed ja mida pole näha, siis palun saadke link. Tahaksin lihtsalt uurida asja. Märkida võiks, millist op süsteemi ja brauserit kasutad. Serverid peaksid üldiselt juba ammu kasutama UTF-8 kodeeringut.--Valju 14. oktoober 2006, kell 15:51 (UTC)

Kärdla lipp on küll näha. --WikedKentaur 14. oktoober 2006, kell 15:18 (UTC)

võimalik, et see konkreetselt on näha, aga eile sattusin ikka päris mitmeid kordi piltidele mida näha ei olnud...- Ahsoous 14. oktoober 2006, kell 15:33 (UTC)

Punased lingid

Punane link tähendab viidet kavandatavale artiklile. Olen arvamusel, et eestikeelses vikipeedias ei muutu enamik praegusi punaseid linke "siniseks", st neid artikleid ei hakata iialgi kirjutama. Praegune punaste linkide ylekyllus on selgesti ylepingutatud. Kuskil peaks olema mingi mõistlikkuse piir. On ju olemas võimalus teha vastav sõna või mõiste rasvases kirjas, näitamaks, et see on sõna või mõiste, mille kohta artiklit ei ole ega pole ka kavandatud. Rasvast kirja märkab iga lugeja ning kui tal peakski tekkima tahtmine selle termini või asja kohta artikkel kirjutada, siis on ju väga lihtne see redigeerida topeltnurksulgudesse ja seejärel ära teha. Mingis mõttes võtab iga punase lingi tegija ju ka nagu enda peale vastutuse või lubaduse need lingid kunagi "siniseks" teha, kuna ta peaks ju ise vastavat ala tundma. Uhke on muidugi demonstreerida, et näete, meil on kavas artikkel Hausa viipekeel vmt (täiesti suvaline näide, aga neid võiks tuua sadu). Aga kui see ei ole reaalne, siis miks seda niimoodi bluffida? Olin kunagi ise väga hoolikas selles suhtes, kui tegin artikleid muusikateooriast. Teadsin väga hästi, et niipea keegi neid mõisteid avama ei hakka ja tegin võimalikult palju omatekitatud punaseid linke kohe ka sinisteks. Hiljem aga hakkasin, nagu teisedki, lihtsalt laduma neid punaseid linke tervete loetelude kaupa. Praegu tahaksin selle pärast vabandada. See ei ole ilus. --Lulu 13. oktoober 2006, kell 20:19 (UTC)

Mina olen täiesti teisel arvamusel. Isegi kui see on tõsi, et mõni link ei saa kunagi siniseks, ei ole meil võimalik ette teada, millised saavad sinisteks, millised mitte. Punane link kutsub potentsiaalselt kirjutajat palju rohkem kui rasvasena kirjutatu. Punased lingid muutuvad iseenesest siniseks, rasvaseid tuleb pärast artikli loomist spetsiaalselt otsima hakata.

Kui see mõistlikkuse piir ongi olemas, siis ei ole see minu arvates kaugeltki käes. Miks peaks arvama, et näiteks hausa viipekeelest keegi kunagi ei kirjuta? Inglise vikis on umbes pooltest loendis mainitud viipekeeltest artikkel olemas. Ja kui see seal juba on, siis on ju lihtne seda tõlkida.

Ja veel. Mida täielikumaks saab materjali kaetus, seda vähemaks jääb punaseid linke kesksetes artiklites. Nad nihkuvad perifeeriasse, spetsiifilisematesse artiklitesse. Näiteks Viipekeelte loendi pärast pole minu arvates tarvis eriti muretseda, sest see lehekülg on niikuinii nurgatagune.

Arvan, et igasugune katse otsi kokku tõmmata tuleb Vikipeediale kahjuks, sest ta peletab mõtte maailma suurimast ja kõige põhjalikumast entsüklopeediast. Andres 14. oktoober 2006, kell 02:01 (UTC)

Minu jaoks on vikipeedias link see mis pabertekstil kaldkiri -- mõiste tunnus. Minu meelest on suurem probleem linkimise mõtestatus. Näide astronoomia ajaloost: Taevakehi ja nende liikumist seostati näiteks vihma, põua, aastaaegade ja loodetega. Sellisel juhul ootaks et lingitaks mitte vihm ja põud vaid et sääl taga oleks mingi seletus kuidas siis taevakehi nimetatud ilmastikunähtustega seostati. Ma ei taha öelda, et see mind häiriks -- vikipeedial nagu igal organismil on oma arenguloogika -- aga tundub natuke asjaarmastajalik. Ott 14. oktoober 2006, kell 02:37 (UTC)

Jah, tõepoolest, lingid peaksid aitama süveneda. Ja linkimine ei tohiks tõesti olla formaalne, vaid iga kord tuleks mõelda, millise pealkirjaga artiklist oleks võimalik rohkem infot saada. Aga selles näites ei ole võimalik ette näha, millise pealkirjaga vastav artikkel peaks olema, ja põhimõtteliselt võiks detailsem info meid huvitavas küsimuses olla ka lingitud artiklites. Selliste ülevaateartiklite puhul peaks detailsem esitus pigem olema alajaotuse pealkirja all oleva lingi taga. Andres 14. oktoober 2006, kell 03:07 (UTC)

Vikipeedias on siiski tavaks linkida ka seal, kus lingitav mõiste või asi on kõrvaline. Selle mõttekuse üle võib diskuteerida. Andres 14. oktoober 2006, kell 03:09 (UTC)

Teine rohkem Lulu arvamusega seotud point on et mõisteid peaks mõnes kohas rohkem seletama. Esiteks, kas siis punane või rasvane, paljude mõistetega läheb pool igavikku enne kui nad vikipeediasse ilmuvad. Teiseks, üks lause võõra mõiste kohta põhitekstis on sageli piisav ja kindlasti lihtsam lugeda, kui et klõpsata linki edasi ja tagasi. Ott 14. oktoober 2006, kell 02:42 (UTC)

Jah, põhimõtteliselt nõus. Tuleb leida mingi kompromiss hõlpsa arusaadavuse ning kerge loetavuse vahel. See, mis ühel arusaamist hõlbustab, on teise jaoks lugemist raskendav ballast. Tuleb vaadata, kas tegu on ülevaateartikliga, millest lugemist alustatakse, või spetsiifilisema artikliga, millest arusaamine eeldab eelteadmisi, mis tuleks koguda lingitud artiklitest. Andres 14. oktoober 2006, kell 03:07 (UTC)

Tegelikult on asi pigem selles, kas liigutakse spetsiifilisema või vähem spetsiifilise mõiste poole. Andres 14. oktoober 2006, kell 13:49 (UTC)

Mind häirib vahel, kui lingitakse kõrvalisi asju. Otsing on lehe vasakul küljel olemas, võib ju seda kasutada, ei pea linkima iga sõna, mida on võimalik linkida. Kui artiklis on väheolulised asjad lingitud, siis hakkad otsima seost ja neid klikkima. See on tüütu ja tekst mõjub ka vähem asjalikult. Tiina357 14. oktoober 2006, kell 13:45 (UTC)

See on omaette teema, mis tuleks selgeks vaielda. Minu teada on ka teistes vikides hääli, mis ütlevad sama mis Sina, aga valdav on ikkagi võimalikult ulatuslik linkimine. Andres 14. oktoober 2006, kell 13:49 (UTC)

Yhe asjana võiks pigem olla lingitud need artiklid, mille nimekuju potentsiaalne otsija automaatselt tuletada ei pruugi: inimeste nimed, mis tekstis on käändes ja erinevad oluliselt algkujust; haruldasemad terminid; ebamäärased pealkirjad, mille puhul võivad ka vikipedistid tykk aega vaielda, milline nimi artiklil lõpuks olema peaks. Kindlasti asjad, mille puhul jõutaks täpsustusleheni - inglise viki kubiseb viidetest, mille lõpus peaks olema _(movie), _(history) vms.

Punasuse paranemise konkreetseid paiku ei saa tõesti ennustada. Ka arvan ma, et praegune tegijate tuumik ei ole veel arvuliselt oma piirideni jõudnud; olukord paraneb, kui yletatakse teatud kriitiline mass. Kindlasti muutub Viki (ja ka selle tegemine) populaarsemaks, kui siin on rohkem sisu. Seega: tee ja tööta, kyll siis tuleb ka uusi tegijaid ja töötajaid. Ning kui leiad mõne tuttava, kes tahaks siit oma erialal paremaid artikleid leida, võta nööbist ja paku: tule ja tee nii, et hea oleks. Vahel lähevad õnge.

Väikesi artikleid võiks rohkem olla. Mitte väikesi ja totraid, vaid väikesi ja asjakohaseid. Neid, mis defineerivad mõiste, ning esitavad lakooniliselt selle olulised parameetrid. --Oop 15. oktoober 2006, kell 21:56 (UTC)

Autoriõigused

Kas keegi teadja selgitaks. Kui ma tahan kasutada pilti, mille autoriõigused on aegunud, kas ma võin siis laadida võrgust maha suvalise teiste inimeste skännitud/maha pildistatud variandi? Võin raamatust maha pildistada? Mõtlen just tasapinnalist maali, gravüüri, käsikirjalehte, mille originaal pärineb nt keskajast. Või tekib ka ümberskännijale mingi autoriõigus selle töö suhtes? Tiina357 20. oktoober 2006, kell 19:07 (UTC)

Igatahes oleme selliseid pilte aktsepteerinud. Andres 20. oktoober 2006, kell 22:38 (UTC)

Autoriõigus peaks tekkima juhul, kui tegemist on loomingulise panusega. Võimalik näiteks, et juhul kui digitaalselt mingit gravüüri korrastada vms. Lihtsalt skännimine ei tohiks autoriõigusi tekitada. Fotografeerimine on veidi keerulisem teema - seal peaks mängu tulema just seesama "kas fotos on mingit fotografi poolset loomingut või on tegemist puhta dokumenteerimisega". Kui kellegi pilte Wikipeediasse laadida oleks igaljuhul ilus enne küsida. --Boy 21. oktoober 2006, kell 11:56 (UTC)

Kui neti materjalil pole mingit märget autorist ega autoriõigustest, kas selle teksti võib siis vabalt siia ümber kopida? Kas näiteks http://www.ene.ttu.ee/leonardo/loogika/LOOGS7.pdf on vabalt kasutatav kraam? Ja üks küsimus veel: kui ma juhuslikult kogemata kasutasin liiga palju keelatud materjali, kas siis tuleb jama mul või vikil või polegi asi üldse nii hull? Virx 11. detsember 2006, kell 21:00 (UTC)

Ei või kopeerida. Jama ei tule ei sul ega Vikil. Kõige hullem, mis juhtuda saab on see, et sinu materjal kustutatakse.--Animagi 11. detsember 2006, kell 20:30 (UTC)

Jama võib tulla ka Vikil, sest Vikipeedia võidakse kohtusse kaevata. Võidakse ka Vikipeediat avalikult noomida. Andres 12. detsember 2006, kell 08:40 (UTC)

Muidugi, kui sa järjekindlalt hakkad siia kopima netist tekste siis võidakse sind mõneks ajaks blokeerida. Samas sa võid selle Leonardo teksti läbi töötada ning nii õelda ümber jutustada.--Animagi 11. detsember 2006, kell 20:32 (UTC)

Aga kas nii võib, et ma kopin ainult mingi lõigu ja definitsiooni ning siis alla panen aadrssi, kus on täpsemalt kirjas? Või on kopimine 100% keelatud ükskõik, missuguse võõra netimaterjali puhul? Virx 11. detsember 2006, kell 21:00 (UTC)

Fakte ja definitsioone võib muidugi kopeerida kuna need ei saa olla autoriõigusega kaitstud. Lehekülje alla tee alapealkiri "välislingid" ning sinna pane aadress, kus antud artikli kohta täpsemat informatsiooni saab.--Animagi 11. detsember 2006, kell 21:04 (UTC)

Definitsioonide ja faktide sõnastus on aga kaitse all. Sõnastust tuleb muuta, kui see vähegi võimalik on. Kui on tegemist kirjanduse ülevaatega vms, võib ka tsiteerida. Pean silmas, et tsitaadiga ei saa artiklit alustada. Andres 12. detsember 2006, kell 08:40 (UTC)

registeerimine

kuidas on võimalik registeerida seal on mingi tehe mida selle tehtega peab tegema

ilmselt tuleb vastus sinna kasti kirjutada... aga too tekst seal kohal on vist jah kergelt eksitav - Ahsoous 25. oktoober 2006, kell 13:49 (UTC)

Artiklid.

Minu arvates tuleks panna rohkem tähelepanu artiklitele mis on paljudel riikidel juba olemad kuid meil mitte, tuleks tõlkida inglise keelest ja siis ülesriputada. Samuti peaks täiendama Eesti artikleid kuna oleks häbi kui meie enda riigi artiklid nii kahvatud oleks. Ehk oleks aeg püüelda nende hulka kel 100 000 artiklit?

Eesti Vikipeedias on jällegi artikleid, mida pole üheski teises Vikipeedias. Ainult artiklite suurt arvu pole ka mõtet taga ajada. Kui kirjutada maailma iga küla kohta artikkel, siis on küll miljon artiklit olemas, aga kas need artiklid mingit sisulist teadmist ka annavad on iseasi.Valju 28. oktoober 2006, kell 21:20 (UTC)

Noh, see oleneb sellest, kui sisukad need külaartiklid on. Muide, asulaid on maailmas vähemalt 10 miljonit. Andres 28. oktoober 2006, kell 21:28 (UTC)

Katsuks kõigepealt Leedust mõõda minna. Seal on umbes 32 000 artiklit ning päevas teevad keskmiselt 60 uut. Seega meie Vikipeedias püsikirjutajad võiksime endale eesmärgiks seada, et enne magama ei lähe kui 70 artiklit valmis. Eilne päev, mis just lõppes oli selles suhtes megakõva.--Animagi 28. oktoober 2006, kell 21:23 (UTC)

"Väikeses entsüklopeedias" on 31650 artiklit... kui me selle piirini kunagi jõuame, siis võiks öelda, et isegi päris arvestatav raamat on kokku saanud ;) - Ahsoous 28. oktoober 2006, kell 23:26 (UTC)

"Väikese entsüklopeediaga" võiks nii teha, et kirjutada iga märksõna kohta rohkem, kui seal kirjas on, kuid nii, et kõik, mis on seal, oleks ka siin (muidugi hoidudes mahakirjutamisest). Sama võib teha ka "Eesti Entsüklopeediaga". Vikipeedia õigustab end siis, kui seal on kõik see, mis trükitud entsüklopeediates, ning rohkem. Andres 29. oktoober 2006, kell 00:54 (UTC)

Ahjaa siis on veel Läti, kuid talle teeme praegu ikka pikka puuga. Seal on veidi üle...5000 artikli.--Animagi 28. oktoober 2006, kell 21:22 (UTC)

Artiklite arv on muidugi tore, aga mina rõõmustaksin pigem selle üle, kui meil oleks pigem vähem artikleid, aga kvaliteetsemad. Andres 28. oktoober 2006, kell 21:28 (UTC)

Jockerile.

Aga mida me peaksime selleks teisiti tegema, kui seni oleme teinud?

Igatahes kutsun Sind lahkelt artikleid inglise keelest tõlkima.

Minu meelest on probleem selles, et meil on vähe inimesi, kes oskavad hästi tõlkida. Andres 28. oktoober 2006, kell 21:28 (UTC)

Kui võtta aluseks, et artiklite arv iga aastaga kahekordistub, siis jõuame saja tuhandeni kolme aasta pärast. Andres 28. oktoober 2006, kell 21:30 (UTC)

Selle aasta alguses oli umbes 12000 artiklit. Praegu peaaegu 25000, seega on praegu kaks korda rohkem artikleid, kuid aasta pole teps mitte läbi. Hoogu tuleb küll juurde, kuid ega ka Leedukad maga.--Animagi 28. oktoober 2006, kell 21:36 (UTC)

Jocker ma vaatasin just järgi, et sinu tehtud artiklite arv on tähelepanuvääriv...0. Sa võiksid ise ka eeskuju anda. PS: Mõned (vist 8) redigeerimised oled siiski teinud.--Animagi 28. oktoober 2006, kell 21:40 (UTC)

Artiklite arvult oleme maailmas siiski küllalt auväärsel kohal. Oli vist 22. või 23. koht. Meie rahvaarvu kohta pole ju väga paha. Muide meist üks koht eespool on Korea.--Animagi 28. oktoober 2006, kell 21:43 (UTC)

31. kohal. Muide, kunagi oleme olnud kuskil teise kümne sees.

Mis puutub rahvaarvusse, siis millalgi 30 aastat tagasi oli eesti keel kõnelejate arvult 250. kohal. Küllap oleme selles osas nüüd veel tagapool. Andres 28. oktoober 2006, kell 23:09 (UTC)

Tundub, et pean siin endaga üht toredat monoloogi. Siiski tahtsin veel õelda, et kõige tähelepanuväärsem rahvas on Idod. Selle keele rääkijaid on 2500, kuid artikleid on 13880.--Animagi 28. oktoober 2006, kell 21:48 (UTC)

Ido on kunstlik keel, mis on esperanto keelest lahku löönud. Andres 28. oktoober 2006, kell 23:09 (UTC)

Wikimania 2007 Team Bulletin

Published by the Wikimania 2007 Taipei Team, Wikimania 2007 Team Bulletin provides the latest news of the Team's organizing work to everyone who is interested in Wikimania; it also gives the Team chances to announce calls for help/participation, so assistance in human and other resources can be sought in a wider range. Team Bulletin is published at the official website of Wikimania 2007 and released to the public domain. Issue 1 and Issue 2 has already published.--218.166.212.246 29. oktoober 2006, kell 01:53 (UTC)

Uued mallid

Tahaksin teha artikleid Eesti jõgede ja järvede kohta. Arvan, et selleks oleks kasulikud vastavad mallid (Jõgi: nimi, pikkus, valgala, lang, langus, äravool, lisajõed, asulad, võib olla midagi veel ja Järv: nimi, pikkus, suurim laius, keskmine ja suurim sügavus, asulad selle rannikul jne). Kes saab aidata mind? Geonarva 29. oktoober 2006, kell 11:39 (UTC)

ma ei taipa, milles probleem on, kas selles, et sa ise ei oska malle teha? Kui nii, siis tutvu mõne olemasolevaga, äkki saad siis ise hakkama. Või äkki on asi selles, et ei oska arvata milliseid asju sellised mallid peaksid sisaldama... eks siis tee miskit valmis ja nu eks siis pärast selgub... - Ahsoous 29. oktoober 2006, kell 14:25 (UTC)

ma ei tea, kuidas saab alustada malle teha. Artikli poole viidab [[]] märgiga sõna, aga malliga kuidas on? Geonarva 29. oktoober 2006, kell 15:31 (UTC)

Ava mõne sarnase malli redigeerimisleht, kopeeri selle sisu ja tee uus mall (näiteks Mall:uus) kleebi sisu sinna ja asenda seal tekst omale vajaliku tekstiga. --Metsavend 29. oktoober 2006, kell 15:37 (UTC)

mallide tegemine käib täpselt samamoodi nagu artiklite tegemine ainult, et malli nime ette käib Mall: (ka aadressiribal). - Ahsoous 29. oktoober 2006, kell 16:34 (UTC)

Tõlk

Jah, ma hetkel ise tõlgin. Praegu on mul käsil artikkel nimega South Park, see on üks USA multifilm mis on päris vaimukas. Inglis keelne artikkel sel on päris pikk seega ma vajan aega. Muuseas, mitu artiklit Eesti Vikis siis on? 25 000?

Aga Sa ei pea seda enne valmis tegema, kui Siia postitad. Võid tõlkida ka otse Vikipeedias.

Artiklite arvu näed esilehelt. 25 tuhandest palju ei puudu, homme või ülehomme saab arvatavasti täis. Andres 29. oktoober 2006, kell 19:58 (UTC)

Infotulp

Kuna olen siin uus on mul mõningaid küsimusi tekkinud, kuidas teha sellist akent, nagu näiteks inglis keelsel artiklil blink 182? Paljudele artiklitele olen mõelnud sellise lisada kuid ma pole aru saanud kuidas seda teha.

Kui sa ei tea kuidas midagi teha, kuid näide on mingis teises Vikis olemas siis vajuta nuppu redigeeri ning katsu aru saada kuidas see tehtud on. Kasuks tuleb vaadata ka eestikeelse Vikipeedia redigeerimisjuhendit[6]. --Animagi 30. oktoober 2006, kell 14:37 (UTC)

Täpselt selist malli teha on keeruline, sest seal on mitu malli ja mallide sees on omakorda mallid. See nõuab palju nokitsemist ega ole algajale jõukohane. Andres 30. oktoober 2006, kell 14:46 (UTC)

Aga kuidas teha sellist kasti nagu inglise keelsel artiklil Aero L-39? Kas see on ka nii raske?

Minu meelest küll. Aga vaata malli Mall:Lennuk, mis äsja tehti.

Arutelulehel allakirjutamiseks vajuta neli korda ~ . Andres 30. oktoober 2006, kell 17:55 (UTC)

Kui sa nüüd tahad kohe täpselt samasugust teha siis mine sinna artikli peale. Vajuta edith this page otsi ülesse koht kus see mall asub; tõmba see mall plokki ning vajuta alla ühekorraga klaviatuuril klahvid "Ctrl" ja "C" ava eesti Vikis selle malli nimega lehekülg ning vajuta "Ctrl" ja "V". Nüüd tõlgi kõik inglise keelne eestikeelseks ja ongi mall valmis.--Animagi 30. oktoober 2006, kell 17:53 (UTC)

Nii lihtne see siiski pole. Malli sees omakorda mallid. Andres 30. oktoober 2006, kell 17:55 (UTC)

Küsijale: tegelikkuses ei ole neid sugugi nii hull teha... vaata sealseid mallide koode ja mõtle järgi, mis asi midagi teeb. Aga jah alustuseks soovitaks nati lihtsamaid konstruktsioone ehitada... (too konkreetnegi koosneb päris mitmest omavahel seotud mallist ning kui kõikidele korraga pihta ei saa, on nati raske vigu üles leida, kusjuures nii mõnegi malli töölehakkamiseks on vaja veel globaalseid .css faile muuta ning seda igaüks teha ei saagi.) Aga vaata ise sealseid mallide koode, ehk saada ideedele pihta - Ahsoous 30. oktoober 2006, kell 18:00 (UTC)

30.oktoober 2006 esimest korda Eesti Vikipeedias üle saja artikli päevas.

Õnnitlen siis kõiki tegijaid. Seda enam, et täna täitus ka teine tähtis verstapost nimelt jõudis meie Vikipeedia täna 25000. artiklini. Ega midagi eriti lisada polegi. Loodan, et selline tempo jätkub igapäevaselt.--Animagi 30. oktoober 2006, kell 19:26 (UTC)

Täna ületas Vikipeedia 30000 artikli piiri. Seega on kolme kuuga lisandunud 5000 artiklit. Veidi tempot tõstes on reaalne aasta lõpuks 50000 täis saada. Edaspidi võiks siiski rohkem rõhku panna ka kvaliteedile ja täiendada juba olemasolevaid artikleid. --Metsavend 1. veebruar 2007, kell 13:36 (UTC)

Kahju on sellest, et püsivaid kirjutajaid on ainult mõnikümmend. Arvan, et tegelik eestlaste potentsiaal on sadu, kui mitte tuhandeid kordi suurem.--Animagi 1. veebruar 2007, kell 14:55 (UTC)

tsitaadi tekitamine

kuidas saab VIKIPEEDIA's tekitada tsitaate? Midagi sellist nagu siin on kirjeldatud- http://en.wikipedia.org/wiki/Template:Cquote2

{{tsitaat|mida ytles|autor}}

„mida ytles“

– autor

Kas niisugust oled proovinud? Ott 30. oktoober 2006, kell 21:38 (UTC)

Et valikuvõimalust luua, lõin malli ka malli. Malli üldkuju oleks {{Kasutaja:M2s17/tsitaat|tekst|autor|allikas}}

“	Vahel jõuab alles teostamis käigus kohale, et tegevust on võimalik paremini teha. Alustades siis algusest, püüdes realiseerida oma uut ideed, ilmutab ennast tunnetus, kuidas on võimalik kõike veel paremini teha. Kui on kätte jõudnud õhtu, on olnud sinu enda teha, kas oled seal kus olid hommikul, või oled valmis saanud teosega mida ise valeks pead.	„
— Margus Martsepp, Vikitsitaadid

--m2s87 30. oktoober 2006, kell 22:35 (UTC)

---

Kuidas on vöimalik Vikis yles riputatud lood teha Google-i vöi teiste otsingu mootorite abil kätte saadavaks. Mida selleks vaja teha?

Ja kuis saaks pilte yles riputada lugudele selleks et silma ja nägemis-närvi toita rahval?

VanemTao

Google ja teised otsingumootorid leiavad Vikipeedia artiklid ise üles. Selleks läheb lihtsalt pisut aega.

Piltide ülesriputamiseks tuleb need kõigepealt üles laadida nupu "Failide üleslaadimine" abil (vasakul eelviimane nupp). Saab kasutada ka pilte, mis on Commonsis juba olemas. Vaata Vikipeedia artiklitest, kuidas pildid on üles riputatud. Andres 31. oktoober 2006, kell 13:14 (UTC)

Abipalve

Ma tahaks luua uut malli, animafilmidele, täpselt sellist nagu inglise keelsel artiklil South Park või Simpsonid. Ma olen proovinud vaadata kuidas malli teha ja proovinud paljusi kordi kuid ei miskit seega kas keegi saaks teha selle malli? Oleksin väga tänulik kuna seda läheks mitmes artiklis vaja ma arvan.

Ma vaatan mida teha oskan --m2s87 1. november 2006, kell 16:29 (UTC)

Tänan.

---

Teadanne

Vello Väärtnöu kohta kirjutatava artikli osas.

Esimene kord viskaks selle minema Andres (samuti viskas ta ka enda arutelust minema minu kommentaari asja kohta.Mis tähendab ajalooline dokument visati psygikasti ) j teist korda kui lisasin sinna loo selle kohta kuis KGB nöudel Väärtnöu visati Kunstnikle Liidust välja kisti see taas hoobilt maha.

Tekib kysimus kas on kedagi kes aitaks siis tegelikult siin tsensuurida materjale enne kui nad yles riputada,

Möistan et see on vaba yritus siin ,kus eluloolisi andmeid ja fakte ei tohiks nagu völtsida teiste poolt , välja arvatud kui autor ise soovib olukorda nii interpreteerida.

Sellest lähtuvalt palun tungivalt nii Andrest , kui Metsavenda mitte kiskuda maha minu poolseid kirjutisi.

MÖistan kui enne seda arutletakse ja analyysitakse tekkinud situatsiooni ,ja siis leitakse yhine väljapääs ,mis sobib kuid see siin on juba puhas repsressioon.

Loodan et sellist olukorda enam ei teki , sest muidu pean hakkama vöitlema enda öiguste eest ka siin ,

Ärmiselt söbraliku tervitusega vanTao.

---

Selgitus selle kohta, miks ma artikli Vello Väärtnõu ühe varasema redaktsiooni kustutasin, leidub leheküljel Kasutaja arutelu:VanemTao. VanemTao kommentaari selle kohta leheküljel Kasutaja arutelu:Andres ei ole ma kustutanud. Andres 2. november 2006, kell 17:44 (UTC)

Panin artikli Vello Väärtnõu eelmise redaktsiooni leheküljele Arutelu:Vello Väärtnõu. Sa ju ise viskasid Metsavenna töö artikli redigeerimisel prügikasti. Arvan, et Metsavend taastas oma töö ning võib-olla ei pööranud üldse tähelepanu Sinu vahepealse redaktsiooni sisule. Palun arvesta ka teiste tööga.

Kasuta artikli sisu taastamisel arutelulehel olevat materjali.

Vikipeedias ei ole ka inimesel endal õigust kirjutada enda kohta ükskõik mida. Andres 2. november 2006, kell 17:54 (UTC)

---

Kordan veel

MÖistan kui enne seda arutletakse ja analyysitakse tekkinud situatsiooni ,ja siis leitakse yhine väljapääs ,mis sobib ,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,

VanemTao

Mul on tunne, et Leon on saanud endale VanemTao näol väärilise järglase, kes kirjutab segast ja Vikipeedia kvaliteeti allakiskuvat teksti ning mürgitab õhkkonda teisi kasutajaid sõimates. Mulle tundub, et peaks aru pidama, mida me selle juhtumiga peale hakkame. Minu isiklik arvamus on, et sellised inimesed peaksid kirjutama kusagil mujal. Siim 7. november 2006, kell 11:23 (UTC)

Olen vahel Siimu seisukohti veidi radikaalseks pidanud, aga sel korral nõustun tema isikliku arvamusega. Kõik näevad, et ma ei ole sellesse jamasse viimastel päevadel siin sekkunud. Põhjus on väga lihtne: on ju selgelt näha, et kodanik VanemTao ei saa millestki peale enda poolt kirjutatu aru ega soovigi mingeid põhjendusi kuulata, veel vähem omale Vikipeedia reegleid selgeks teha. Erinevalt Andresest ja Metsavennast ei ole minul nii palju aega, et mängida lasteaiakasvatajat inimesele, kes lihtsalt keeldub kangekaelselt aru saamast, laamendab ja kukub tagatipuks veel sõimama. Kõik tema kirjutatu tuleb üle toimetada, aga seda ei lase ta ju ka teha. Isegi tühiku ja kirjavahemärgi vahekorda ei vaevu ta selgeks tegema ja oma kirjutistes järgima. Tõeline Leon nr. 2. Mul on tekkinud ka küsimus, et kas enamusel väliseestlastel on reaalsuse tajumise ja arusaamisega probleeme või ainult neil, kes Vikisse sattuvad?! (ebaisikuline retooriline küsimus :-)) -- Toomas 7. november 2006, kell 11:36 (UTC)

Mille poolest van Tao väliseestlane on? Minu arust on tema näol tegemist tüüpilise Euroopa kristlikus kultuuris pettunud poolharitlasega, kes on endale uue, võimalikult eksootilise, "jumala" leidnud ja seda nüüd propageerib (olgu see siis maoism, tantra, vuuduu, budism, kommunism, griinpiis, või ippi-jee). Kas näiteks August Rei või Tõnis Kint olid samasugused võsabudistid? Mine ikka. Ära aja nii põhimõttelisi asju segi.

Mina ei tea Leonist suurt miskit, aga mainiks seda, et siin vahepeal suhteliselt aktiivselt tegutsenud Suursaadiku käitumine ajas mind vihaseks küll. Aga kuidas siin sedamoodi teistesse suhtuvaid isikuid ümber kasvatada ma küll ei tea. - Ahsoous 7. november 2006, kell 11:56 (UTC)

---

Siin sel kommentaaril ei peaks olema tundel erilist funktsiooni selles arutelus ,pigem ikka loogikal ja analyysil . Mötetu on alustada ringkaitset koos yhise rindega minu vastu sest ma pole kedagi rynnanud , kui soovite arutleme iga söna ja möistet mis siin Wikipedias on läbi jooksnud kommentaarides siis saab vast ka siinsele objektiivsusele sammu lähemale millest nii palju siin räägitakse igal sammul. Tunnete kohta ytlesid ajaloos paljud filosoofia suurkujud äärmiselt halvasti ,,,välja arvatud muidugi luuletajad ja ilukirja-meistrid.

Emotsionaalne kriteerium ei käi asja juurde vaid ainult faktid on ajaloos valitsevad.Nii nagu on teil minu suhtes seisukoht ja arvamus sama ka minul. Kysimus on selles ,kui palju keegi teiste tööd segab vöi aitab teha,--VanemTao 7. november 2006, kell 11:34 (UTC)

---

siinkohal soovitaks ikka loe ka läbi, mis sa kirjutanud oled ning tegu on olnud isiklike rünnakutega... - Ahsoous 7. november 2006, kell 11:56 (UTC)

Tegin juba VanemTaole ametliku hoiatuse: kui ta ei pea edaspidi kinni elementaarsest viisakusest suhtlemisel, siis võib järgneda blokeerimine. Teen ettepaneku panna juhul, kui ta isiklikke rünnakuid ei lõpeta, hääletusele pikaajaline blokeerimine. Ilma hääletuseta blokeerimist ma ei pea võimalikuks, sest tegu pole vandalismiga, vaid heas usus tegutsemisega. Eelistaksin küll, et asi laheneks nii, et blokeerida poleks tarvis. Andres 7. november 2006, kell 11:47 (UTC)

---

Nõustun. Artiklid mis tema poolt kirjutatud on on vigased ja imelikud. Kuna see on ikka Eesti riik mitte mingi Saaremaa riik võiks kirjutada Ö asemel ikkagi Õ kui seda vaja ning samuti leidub ka kirjavigu ning olen tähele pannud kuidas kasutab teksti sees niisama komasi nt. ",,,,," Midagi peab ette võtma. Kasutaja:Jocker

Selles osas on mul soovitus kõigile, kes ei saa kasutada eesti klaviatuuri. Seadke arvutis klaviatuuri keeleks (sisestuskeeleks) eesti keel ning märkige olemasoleval klaviatuuril sellest erinevad tähed. Näiteks rootsi klaviatuuril on siis Å asemel Ü ning sellest klahv paremal on Õ. Š tähe saab hoides all paremat Alt-klahvi vajutades S ning Ž saamiseks peab all hoidma paremat Alt-klahvi ning vajutada Z. Valju 7. november 2006, kell 12:56 (UTC)

Minu arvates peaks kõik kirjutajad hoiduma Eesti Vikipeedias Ü asemel Y, Š asemel SH ning Ž asemel ZH kirjutamisest. Valju 7. november 2006, kell 12:56 (UTC)

kas klaviatuurilt sel meetodil saadud šaad ja žeed on ikka igal pool nähtavad, st ka väljaspool Windowsi või yldse Microsofti? mulle on jäänud kylge harjumus teha š klahvikombinatsiooniga Alt+0240, Š siis Alt+0208, ž vastavalt Alt+0254 & Ž kombinatsiooniga Alt+0222. aga seda puhtalt lollikindla Adobe-yhilduvuse tähe all (ja et trykist kindlasti tuleks täht, mitte tyhi koht; see viimane põhjus jääb Vikipeedias muidugi kõrvaliseks). Ohpuu 12. november 2006, kell 00:24 (UTC)

See on muidugi õige. Aga sellisel puhul piisab tähelepanu juhtimisest ja/või parandamisest. See ei ole veel põhjus personaalküsimuse tõstatamiseks. Meil on ju jutt tõsisematest asjadest. Andres 7. november 2006, kell 13:07 (UTC)

nii kommentaaariks - pole klaveril seda eesti keeltki vaja... redigeerimisakna altki võimalik vastavad tähed välja valida ja teksti lisada - Ahsoous 7. november 2006, kell 13:10 (UTC)

Möödaminnes: miks on kohustuslik š-tähe kasutamine? See on ju jidiši, mitte eesti keele täht?

Seda nõuab eesti ortograafianorm. Š on eesti tähestiku täht. Ja jidiši keeles seda tähte ei kasutata, sest jidiši keeles ei kasutata üldse ladina kirja. Andres 7. november 2006, kell 13:32 (UTC)

See on paljude keelte, kaasa arvatud eesti ja soome keele täht. Soome keeles oldi sunnitud kasutama sh-d, sest esimestes tähetabelites polnud š, ž tähte ning prantsuse keele ÿ tähte. Eesti keeles on š kasutamine õigustatud, sest üldiselt on eesti keele ortograafia häälduspärane. Valju 7. november 2006, kell 13:35 (UTC)

---

---

Lisan siia möned kommentaarid et ei oleks vaja otsida ,lootuses et see annab minu vastu organiseeritud koalitsiooni-blokil enam arusaama ja oidu kellest ,millest jutt on.

---

Huvitav mida sa nimetad enda poolseks toimetamiseks ?

Kas seda vöi :,,,,,Välja tõstetud tekst, mida saab ehk mujal kasutada:

Lapin on Eestis ainukene mahajaana suunitlusega arhitekt . Nüüdseks juba proffessori seisuses Lapin kuulutab Tallinna Kunstiinstituudis köigile Tühjuse kontseptsiooni

Olles edumeelsed ja ajast ees, tegid taolased ukse lahti vabadusele ja iseseisvusele Eestis, 1987 aasta 7. novembril Pärnus tuli VV välja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei loomise ideega , kus ta ütles esimesena tol ajal avalikuse ees välja möte ja idee ,et on vaja luua oma rahvuslik partei ja vötta kommunistidelt vöim .

VV poolt välja töötatud programm sai ERSP loomise aluseks. See oli esimene kord NSV Liidu ajaloos, kus Moskva juhtkond pandi fakti ette ametlikult opositsiooni-partei loomise idee ja faktiga .

Nii saab Eestimaa Budistliku Vennaskonna ehk Taola teeneks lugeda ka esmase poliitilise riskantse sammu tegemist Eesti iseseisvuse teel ja nimel

Kuulake redigeerijad !

Mis puutub Väärtnöu elulugu on vaja sisse panna kuidas ta Kunstnike Liidu Noorte koondisest välja visati ja muidugi mis pöhjustel.vöib lisada siia veel koopia dokumendist ,

Samuti tuleks ära märkida ,et tal ei lubatud peale seda osaleda näitustel ,jne

Et informatsioon oleks objektiivne ja tölgendus neutraalne nagu te siin pidevalt ise röhutate.

Panin uue redaktsiooni sellest artiklist välja leheküljele Kasutaja:Andres/Vello Väärtnõu. Arvan, et olen lahendanud enamiku vormistusprobleeme. Samuti püüdsin ma kogu info eelmistest redaktsioonidest ja arutelulehelt sisse panna. Dokumendi koopiat ei ole mul kuskilt võtta. Panlun vaata see üle ja tee vajaduse korral märkusi. Tahaksin oma versiooni siia üles panna. Andres 3. november 2006, kell 14:30 (UTC) Ma ei saanud vastust. Panin oma redaktsiooni lihtsalt üles. Artikkel nõuab veel tööd, aga ehk võiks lähtuda sellest siin. Andres 3. november 2006, kell 15:58 (UTC)

---

Kui te panite sellesse artiklisse Väärtnöu kohta väite et ta oli KGB agent , siis oleks objektiivsuse huvides vaja panna ka löigud Komsomolskaja Pravdas ilmunud 1988 meetri pikkusest artiklist kus on toodud KGB poolne paljastus Väärtnöu kohta kes oli aastaid koostöös Ameerika Keskluure agentuuriga , KGB väidis et neil on otsesed töendid selle kohta olemas.

No pane siis. Aga siin ei ole ju väidet, et Väärtnõu oli KGB agent. Jutt on ainult sellest, et sellekohaseid kahtlustusi on teatud isikud meedias levitanud. Sedagi tuleb täpsustada. Andres 3. november 2006, kell 16:40 (UTC)

---

Metsavend ja Andres.

Tankhad mis Väärtnöu teinud ja mis lehekyljele yles pandud rebisite maha. Fotod kus ta on Aasias vötsite samuti maha. Pidev artikli korrigeerimine sellise suunitlusega ,et ei tekiks arusaama et see mees on kogu elu loonud midagi teiste jaoks ja teiste huvides ,see tekitab kysimuse ,mis Teil tema vastu on  ?

See teie poolne pidev materjali käsitlus ja teie kahe tendentslikus hakkab närvidele käima. Kurat kui te ei viitsi märgata Ungerni all kirjandusle loetelu ja seda läbi lugeda ei ole mötet sinna vöhiklikult parandusi teha. Sama kehtib Dza laama ja Dorzijevi suhtes. VanemTao 6. november 2006, kell 03:36 (UTC)

Palun vabandust. Tahtsin ainult kustutada lingid teistele vikipeediatele, sest teistes vikipeediates ei ole sellise pealkirjaga artikleid. Panin nüüd tagasi sellisel kujul, nagu viimati oli, ainult need lingid kustutasin ära. Metsavend ei ole seda lehekülge üldse puutunud. Mina ei ole ka teistesse Sinu mainitud artiklitesse sisulisi parandusi teinud. Andres 6. november 2006, kell 08:23 (UTC)

Mis siin toimub? Tundub, et praegu on kaks artiklit samast asjast üksteise järel. Kui midagi lisada, tuleb see olemasolevasse teksti sulandada aga mitte oma joru ajada. --Metsavend 31. oktoober 2006, kell 19:39 (UTC)

Küsimus pole maitses vaid üldistes põhimõtetes. See selleks, aga kust need faktid pärinevad? Väärtnõud on seostatud KGB-ga, seda tuleks ka artiklis mainida. --Metsavend 31. oktoober 2006, kell 20:10 (UTC)

Vello Väärtnõu teenete omistamine Taolale on minu meelest meelevaldne. Artiklist ei selgu kuidagi, et ERSP ideel oleks midagi tegemist budismiga. Andres 1. november 2006, kell 13:26 (UTC)

Vägivald on vältimatu ja vajalik." V. Lenin

Vaba on selline ühiskond, kus kõigil traditsioonidel on võrdsed õigused ja võrdne juurdepääs võimu keskustesse (mis erineb tavalisest määratlusest, mille järgi indiviididel on võrdsed õigused seisundi saavutamiseks, mis on määratud teatud traditsiooni - Lääne teaduse ja ratsionalismi - poolt." Paul Feyerabend --Metsavend 1. november 2006, kell 14:04 (UTC)

Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org/wiki/Arutelu:Eesti_Rahvusliku_S%C3%B5ltumatuse_Partei"

Mina võtsin palju asju artiklist välja, tunnistan. Minu arusaamist mööda on Vikipeedias selleks lingid, et ühe või teise asja kohta põhjalikumalt lugeda. Ei ole vajadust ühte artiklisse kirjutada (piltlikult), et "Ungern sündis Grazis, mis on linn, kust on pärit Arnold Scwarzenegger, kes on kuberneriks Kalifornias, mis on üks osariik Ameerika Ühendriikides, mis on üks suur riik, mille president on Bush, kes peab sõda Iraagis, mis on üks riik, mis on rikas naftast, mis on teatud sorti kütus..." Sugulasi võiks mainida siis, kui nad mängisid isiku kujunemis- ja eluloos mingit olulist rolli, mitte sellepärast, et nad pakkusid huvi Puškinile või kujundasid Euroopas moodi. Aga kui toimetajad arvavad teisiti, siis pange vana versioon tagasi. --195.80.96.222 3. november 2006, kell 13:48 (UTC)

Aga palun teine kord silmas pidada, et igasugust materjali väljajätmist tuleks arutelulehel selgitada ning samuti oleks hea väljajäetud materjal kopeerida arutelulehele, sest siis on hõlpsasti nähtav, mis välja jäeti ja kas väljajätmine oli õigustatud. Peale selle, info, mis ei sobi ühte artiklisse, võib sobida mõnda teise artiklisse, mistõttu ei ole mõistlik seda päris prügikasti visata. Andres 3. november 2006, kell 14:39 (UTC) Olgu nii; ma arvasin, et artikli ajaloost saab vana materjali kätte. Kindlasti saab sealt paljut kasutada. -- 195.80.96.222 3. november 2006, kell 14:41 (UTC) Muidugi saab, aga praktikas on nii, et keegi ei viitsi hakata ajaloost otsima, kas ehk seal on midagi väärtuslikku. Andres 3. november 2006, kell 15:09 (UTC)

sisse peab panema ,kuis Ungern vabastas Urga (ulan-Bator , mongoli päraselt Ulaan-Baatar ) hiina armee oli 5 korda arvuliselt ja tehnikas temast yle. Lisaks peaks kirjutama Ungerni Tshitaas viibimise perioodist.Sisse peaks panema köik tema lahingud . Muidugi ka selle et ta reedeti enda vene ohvitseride poolt ja anti punastele välja.

Kuna te asusite selle loo kallale ise ja muutsite minu algse versiooni kapitaalselt ymber , mis polnud veel sugugi valmis tehtud ,kui aus olla, siis möistan seda sammu nii et te olete kursis selles teemaga ja viite asja löpuni. Objektiivsuse nimel tuleks köik Ungernit puutuv oluline elulukku sisse panna.

Ungernite suguvõsast tuleks kirjutada artiklis Ungern. Andres 3. november 2006, kell 21:26 (UTC)

---

Kas pead silmas eraldi artiklit neist vöi juba sellesse mis siin ripub.

Keegi viskas kogu selle suguvösa loo välja, sest see mis ma algul kirjutasin sisse seletab ilmekalt ,miks Ungern Eestisse sattus ja milles olid tema probleemid. Tema psyhholoogiliseks probleemiks oli tema suguvösa ja see segas teda tugevalt elus,

Punased kasutasid selle ära osavalt enda propaganda masina jaoks.

Tasub vast lugeda ja analyysida neid kommentaare ja nöuandeid ,mida siin pakutakse hulgalislelt artiklite koos kärpimise ja ymbertegemisega--VanemTao 7. november 2006, kell 13:04 (UTC)

Tere Metsavend ja Andres,samuti ka teised ,kes sekkuvad Vanemtaolase tegevussse.

Olen jälginud teie tegevusi siin jupp aega ja ei saa öelda, et see mida nõuate teistelt ,oleks teil endal lähtepunktiks. Artiklite toimetamine õigekirja seisukohalt oleks üsnagi hea ja hoiaks aega kokku spetsialistil(Vanemtaolasel), kuid ajakirjanduses töötvana pean kahjusks nentima,et teie küsimused ja seisukohad Vanemtaolase käsitletud teemade puhul näitavad teie äärmist sisulist ebakompetentsust. Arvestades seda kohutavat tööhulka, mida Vanemtaolane on teinud materjalide läbitöötamisel ja tema teadmisi,saaksite teie just rahulikult rakenduda näiteks grammatika ja vormistamise küsimustele.Sisuline arusaam on aga vaja siiski jätta spetsialistile ja mitte läheneda lasteaialapse mentaliteediga vaimsusele.Arvan et ajalehes Sirp ja Akadeemia ei saa te hakkama,muust rääkimata.

See mida Vanemtaolane praegu tasuta jagab,on äärmiselt unikaalne materjal ja tema tööd on oodatud nii budistide poolt ja ka orientalistide tippude hulgas, kui loete ta elulugu,taipate isegi.Näib ,et te ei oska väärtustada tasuta jagatavat,vaid hindate rohkem raha järgi asju. Ning ei oska ära tunda tarkust. Kuid teistelt eestlastelt ei tohi ära vötta võimalust neist materjalidest osa saada. Näib ,et see ongi teie eesmärk (kas tuleb tuttav ette ?)

Mariihen 7.11.2006

Tere, Mariihen!

Tunnistan meeleldi oma ebakompetentsust budismi alal. Enda teada pole ma küll asja kuidagi teisiti paista lasknud. Olen püüdnud kaasa aidata VanemTao kirjutatud artiklite paremale vormistusele. Muuhulgas olen ümber kirjutanud artikli Vello Väärtnõu, mis, tõsi küll, nõuab veel palju tööd. Vikipeedias napib inimesi, kes oskavad keeleliselt toimetada. Ja näiteks minul kulub peaaegu kogu aeg artiklipealkirjade ning hädavajalike linkide peale, samuti aruteludele. Võib-olla aitaksid Sina ise VanemTao artikleid toimetada?

Minagi ei tahaks, et VanemTao materjalid kaotsi läheksid. Tema esitusviis ja materjalide iseloom on kohati vastuolus Vikipeedia reeglitega, mistõttu Vikipeedia ei ole tema tekstide ja materjalide talletamiseks kõige parem koht. Mingil kujul, kasvõi arutelulehtedel, võiks see materjal Vikipeedias siiski olla. Kõige parem lahendus oleks, kui see materjal avaldataks kogenud toimetajate kaasabil trükis. Siis oleks ka Vikipeedial suuremad võimalused selle avaldamiseks. entsüklopeedia ei ole mõeldud originaaluurimuste avaldamiseks. Andres 7. november 2006, kell 15:35 (UTC)

Jajah, nüüd peame me siis juba diskussiooni kodanik VT/VV teiste minadega ja pakume inimesele, kes teeb täpselt samu kirjavigu nagu kodanik VT/VV ise (üllatus, üllatus!), võimalust tema artikleid toimetada. Mul on vist viimane aeg Vikipeediast pikem puhkus võtta... -- Toomas 8. november 2006, kell 07:54 (UTC)

Kui VV ise oma artikleid toimetaks, siis oleks ju tore:-) Andres 8. november 2006, kell 09:03 (UTC)

Vigased Eesti kaardid

Uus haldusjaotus.

Ma juba ühe kaardi arutelulehel tõstatasin selle teema, aga see jäi tähelepanuta. Nimelt on paljudes artiklites kasutatavad Eesti kaardid vigased. Vaadake näiteks sellele kommentaarile järgnevat kaarti. Lääne-Viru maakonnal ei ole ju selliseid piire. Minu arvates ei tohiks selliseid kaarte kasutada. Siim 8. november 2006, kell 18:48 (UTC)

Põgusalt kiigates tundub korrektne. Kui Sa pead silmas Tapa valda, siis praeguse haldusjaotuse järgi nimelt nii on. Pehlakas 8. november 2006, kell 18:53 (UTC)

Kui see nii on, siis olen ma lihtsalt ajast maha jäänud. Igaljuhul pole ma sellist maakondade kaarti varem näinud. Siim 8. november 2006, kell 19:03 (UTC)

Kõik on õige. Tapa vald Valju 8. november 2006, kell 19:08 (UTC)

Piltide laius pikselites

Varem lisasin pildile ka laiuse, näiteks 300px. Siis soovitati pildi laiust mitte määrata ja ma ei määranud kuigi mulle tundub, et vaikimisi laiusega pilt jääb veidi väike. Nüüd ma pildi laiust pikslites ei määra, aga keegi paneb laiuse ikka sisse. Mida teha, et tühja tööd oleks vähem ning enamasti oleks kasutusel üks praktika? Valju 8. november 2006, kell 23:19 (UTC)

kui sa soovid endal vaikimisi thumbi suurust muuta siis tee seda minu eelistuste alt vahelehelt failid... - Ahsoous 8. november 2006, kell 23:42 (UTC)

Tänan, seda ma tean! Aga mida teha kui pildi laius on määratud pikslitega, kas jätta pikslid alles või võtta ka juba varem lisatud pikslid piltide juurest ära? Valju 8. november 2006, kell 23:46 (UTC)

Vikipeedia puhul renderdatakse pilt, st: kui sa paned väiksema pikslitearvu on veebilehe laadimine kiirem, sest ei laeta pilti, vaid kuvatakse selle vähendatud kuju. Pole vale arvata, et on viisakas kasutajale jätta võimalus pildi suuruse üle ostsustada.

Siiski leian, et näiteks andmekast mallide puhul peaks olema konstantse laiusega pilt. Ise määratud pildi laius ei tohiks ületada 350px, ega olla mahult suurem, kui 30kb. Samuti ei tohiks ühel lehel olla märgatavalt rohkem pilte kui 5. Meeldetuletuseks, igal vikileheküljel kulub skriptide alla 31kb(4 faili), stiilide alla 32kb(6 faili), piltide alla lehel 23kb(6)/redi lehel 32kb(17) + kõik mis on kasutaja poolt lisatud. Alati võib näidata muidugi pildigalerii olemasolu commonsis, omamata vajadust sooreat osa pilte artiklisse paigutadagi.

Seega, kui sinule, artikli loojale tundub, et on pilt moonutatud või näeks suurelmalt parem välja, oleks sobilik määrata pildi suuruseks 300-250px mis peaks olama piisav. --M2s87 9. november 2006, kell 01:39 (UTC)

Piltide suurem arv lehel küll aeglustab allalaadimist, kuid leian siiski, et link Commonsile ei asenda pilte, sest piltidel peavad olema eestikeelsed allkirjad ning nad peavad olema asetatud artikli konteksti. Lahenduseks võib olla piltide jaotamine eri lehtede vahel, kui sisu seda võimaldab. Andres 9. november 2006, kell 06:59 (UTC)

Jätaks ikka kasutajale otsustada kui suuri pilte ta vaadata soovib, mitte ei suru peale oma eelistusi. (klassiklaine viga veebilehtede tegemisel: "minu ekraanil on niimoodi kena")

Pildi laiuse määramisele on vaid ehk kahel juhul põhjendus: a) pildil on joonis ja et sellest aru saada peab pilt olema minimaalselt teatud suuruses (parem variant oleks vältida pilte kus on tekst ja kasutada numbritega, värvidega variante, mis on siis legendis ära seletatud.) b) mainitud infotabelid, kuid sellistelgi juhtudel üle 200-250px laius hakkab minema liiga laiaks, infotabel hakkab domineerima lehekülge, selle asemel et vaid toetada artiklit. Parem on vaeva näha ja proovida leida sobivam pilt millelt on selgemini aru saada ka väiksema pildi laiuse puhul kujutatu.

Ei maksaks unustada et peale lauaarvuti võib veebis surfata ka palju mobiilsemate vahenditega, mille ekraani laius ei ole nii suur kui lauaarvutil, nii et võib veelgi kinni pidada vanast rusikareeglist et lehekülg peaks olema piisavalt hästi loetav ka 800px laiuse ekraani puhul. (rääkimata lehekülje raskusest)

Andresele: Commonsi link ei ole piltide lisamise vältimiseks, kui seal tõesti leidub pilt(e) mis sobiksid konteksti ja illustreerimaks kirjutatud siis on neid ehk mõtekas läbimõeldult lisada. ja Commons muutub jätkuvalt, selle jaoks ongi link sinna et igaüks võib ise minna vaatama mida vastaval hetkel sealt leidub.

Eestikeelsed allkirja võib lisada commonsisse ja on siis ilusti näha kui seal pilti vaadata. --TarmoK 9. november 2006, kell 19:50 (UTC)

Materjalide kysimus

Leppisin kokku matrjalide osas ,mis otse netist vöimalik vötta.

Nimelt Martti Kalda Tallinna ylikoolist öppejöud ,ka indoloog, lubas kasutada köiki enda metrjale mis netis ripuvad Wikipeadia jaoks kasutada,

Osa neist panin juba sisse Tiibeti - ja Tiibeti ajalugu käsitlevasse artiklitesse, nii et pole möte neid nagu julmalt redigeerida redigeeriga. See tähendab et mnaterjalide kasutamise osas siin on tema käest kirjalik luba olemas. Panen siia ka koopia sisse ,kuid asjasse puutuvad nimed rebin välja.

Tere Martti. > Loodetavasti oled terve ja käid vahel arvutis ka. > Mul on sulle selline küsimus. > Kas lubad kasutada oma materjale, mis netis ripuvad -ajalugu ,,näiteks jms. > wikipedia lehel, mis budismist räägib`? > riputame sinna - - materjale budismi ajaloost > jms > et saaks eesti keeles lugeda > .............. > kuna tahab olla väga täpne teiste asjade kasutamisel. > Tervitades,

Martti Kalda vastus.

Jah, luban kasutada. Kõik mis www üleval on selliselt arvestatud, et kõik võivad vabalt kasutada. Martti Kalda

Nii et palun kasutage.--VanemTao 12. november 2006, kell 17:23 (UTC)

Aitäh, aga kus on veebis üleval Martti Kalda koostatud materjalid? Andres 12. november 2006, kell 17:31 (UTC)

VanemTao kysimus

Kirjutasin siia 19.35 küsimuse ning see kadus lehelt paari minuti jooksul. Kordan siis oma juttu ,ilmselt on teil tehniline probleem...

KÜSIMUS - MIS SIIN TOIMUB ?

Olin siinsest arutelust paar päeva eemal ning tagasi tulles märkasin,et käitutakse taas alatult Vanemtaolase kirjutatud materjalidega .

Palun saage aru,et enamust neist materjalidest ,mida Vanemtaolane siin jagab, pole eesti keeles saada ning budistlikke ka mitte inglise keeles Entsüklopeedia on ju informatsiooni andmise koht, aga mitte vastupidi nagu praegu välja kukub... Mis on teil budistlike teemade vastu,tekib küsimus.

Metsavend!Miks sa võtad aruteludest välja oma kommentaarid ning jätad alles Vanemtaolase omad,luues sellega väära pildi Vanemtaolasest ?

Sa rõhutatad pidevalt viisakust - kuidas kvalifitseerid praegu oma tegevust? Kas blokeerimine ilma hääletamiseta ja vaid endale teadaolevale toetudes - on see reeglite kohane?

Enamgi veel . Vaatan ,et maha on võetud ka tema enda tehtud tankade pildid -kus on siinkohal pidevalt jutuks olev autorikaitse !?

Vastust oodates, Mariihen 12.11.2006

---

Martti Kalda koostatud materjalid

http://209.85.135.104/search?q=cache:EXENO4tCImIJ:www.ehi.ee/erialad/aasia/kavad/vana-aas/Aasia%2520kultuuriloo%2520BA%2520kirjeldustega.PDF+Tiibeti+budismi+ajalugu&hl=en&ct=clnk&cd=11&lr=lang_en%7Clang_et%7Clang_de%7Clang_ru%7Clang_sv

Mariihen!

Esiteks. Palun arutelulehekülgedelt teksti, eriti võõrast teksti mitte kustutada! Teiseks. Toodud link viib ainult õppekavani.

Valju 12. november 2006, kell 18:23 (UTC)

Seda õppekava teksti oligi ühes artiklis kasutatud. Andres 12. november 2006, kell 18:28 (UTC)

Mis tähendab Mariihenile kirjutatud lause - võõrast teksti mitte kustutada ? Minu jutt kadus järjest 2 korda , ilmselt on teil "tehniline probleem" ,otsige üles, kes teil kustutab nii minu kui teie jutte. Andres - kus on sinu silmad praegu?

Panen kirja kolmandat korda.

KÜSIMUS - MIS SIIN TOIMUB ?

Olin siinsest arutelust paar päeva eemal ning tagasi tulles märkasin,et käitutakse taas alatult Vanemtaolase kirjutatud materjalidega .

Palun saage aru,et enamust neist materjalidest ,mida Vanemtaolane siin jagab, pole eesti keeles saada ning budistlikke ka mitte inglise keeles Entsüklopeedia on ju informatsiooni andmise koht, aga mitte vastupidi nagu praegu välja kukub... Mis on teil budistlike teemade vastu,tekib küsimus.

Metsavend!Miks sa võtad aruteludest välja oma kommentaarid ning jätad alles Vanemtaolase omad,luues sellega väära pildi Vanemtaolasest ?

Sa rõhutatad pidevalt viisakust - kuidas kvalifitseerid praegu oma tegevust? Kas blokeerimine ilma hääletamiseta ja vaid endale teadaolevale toetudes - kas see on siis reeglite kohane?

Enamgi veel . Vaatan ,et maha on võetud ka tema enda tehtud tankade pildid -kus on siinkohal pidevalt jutuks olev autorikaitse !?

Vastust oodates, Mariihen 12.11.2006

Vaatasin ajalugu. Selgub, et olen Mariiheni esimese jutu ise kogemata kustutanud. Palun vabandust! Teine jutt on alles. Võib-olla küll, et siin on mingi tehniline probleem. Andres 12. november 2006, kell 18:46 (UTC)

---

Mariiheni nime all esinedes teed sa end lihtsalt lolliks. Sinu enda huvides soovitan see komöödia lõpetada. Mul ja paljudel teistel oleks muidugi lõbus, aga samas on see ka mõnvõrra piinlik. Siim 12. november 2006, kell 17:47 (UTC) Möistan et pean tundma selle yle piinlikust muidugi et ise kirjuan siin enda kohta .

Kuid mis teha eksimine ja nörkused on nii inimlikud.

Oleksid veidi terasem kui uuriksid millised IP numbrid on sellel kirjutajal ja minul ja kus nad geograafiliselt tegelikult asuvad,Mittte nii et vötad lihtsalt kätte ja pakud midagi välja.

Nii absurdse ja alandava syydistusega esile tulla ,peaks enne olema ikka konkreetsed töendid.

Kui aus olla uurisin juba ise seda aadressi sest miks keegi mind nii kaitseb , väga öige. kui soovid vöin sulle anda ka kordinaadid kus see pealinnas asub , sest selgitasin selle välja juba esimene kord , kui "ise kirjutasin".

Kui soovid vöid mind blokeerida , selle eest esinen teise nime all , kuid see oleks juba ylim juhmus siinse seltskonna poolt. Möistan et teie arvates olen selleks vöimeline , kuid olen vist veidi erinevas peres yles kasvanud vörreldes sinuga.

---

Mul oleks siin probleem välja pakkuda adminnidele. Nimelt . Mulle tundub et te olete minu siin juba nii porri tallanud et piinlik on lausa pöörduda peale köike seda ,mis siin toimus kuid ,mis teha , asjaolud nöuavad.

Panen siia viimase syydistuse yle mis minu aadressil laekus koos enda poolse vastusega. Kas siin mingit körgemat vöimuorganit ei ole kus lahendatakse allpool asuvaid kysimusi?

Vöi on siin maffialik printsiip ,kes katla juures lähemal see ka määrab ka vile suuruse ja tooni ? Leian et siinsest seltskonnast on kak inimest mind kaitsnud , yks Andres ja veel teine kodanik lisaks.

Ja muidugi siin esinenud Mariihen kelle nime all ma nyyd esinen nagu väidab Siim.

Kas Teil mingit aukohtu möistet ei eksisteeri ka vöi on see lihtsalt liigne rudiment siin tegutsejatele. Lihtne on kontrollida sisse logimiste ja IP aadresside järgi kes millise nime all esineb.

See on iga serveri adminni jaoks kahe sekundi aso korda ajada.

Kuna leian et olen pidevate rynnakute objektiks ,lisaks mul ei lasta suud enda kaitseks lahti teha siis loodan et keegi aitab neid valesyydistusi ka minu puhul kummutada. Vöi on siin nii et mida adminn soovib seda ka ytleb ja mida nömedamalt seda parem.

Kas saan ka vastuse sellele vöi on sellele sama reaktsioon nagu viimati Metsavenna poolt,kes mu poole söna pealt ära blokkis. --VanemTao 12. november 2006, kell 19:10 (UTC)

Võin kinnitada, et Mariiheni kaastööd on saadetud Eestist, VanemTao omad (või vähemalt osa neist) Rootsist.

Igaüks vastutab oma sõnade eest ise, ükskõik kes ta on. Andres 12. november 2006, kell 19:26 (UTC)

Aukohut ega muud sellist organit meil tõesti ei ole. Nähtavasti pole seda tarvis läinud. Andres 12. november 2006, kell 19:29 (UTC)

On muidugi väga keeruline lasta enda tekst kellegil teisel Vikipeediasse üles riputada. Ei pea olema Sherlock Holmes, et sind su kirjavahemärkide kasutusviisi tõttu ära tunda. Siim 12. november 2006, kell 19:34 (UTC)

...aina lapsikumaks läheb. Mina küll poleks selle peale tulnud ,et teise nime all esineda, Siim aga tuli küll (See jätab see mulje tema nõusolemisest Metsavenna tegevustega). Juba eesti ühes populaarses filmis oli juttu sellest, et Siim on kloostri taga metsas.

Eelmised küsimused on aga siiski jõus, ootan vastuseid ka neile. Mariihen 12.11.2006

Aga need eelmised küsimused olid ju VanemTao, mitte Mariiheni küsitud :) Siim 12. november 2006, kell 19:50 (UTC)

---

Andres!

Miks vastad nii umbmääraselt?

Vaata IP. numbreid kas nad erinevad kapitaalselt oma vahel vöi mitte ? Asukoht ei ole siin tähtis,kuigi osav leiab selle samuti kiirelt yles.

Miks sellised väited ja eeldused , nagu osa minu materjalist on ja ylejäänu kohta ei tea, Köik materjal mis on siin eestikeelses Wikipedias minu nime all on yhelt konkreetselt IP. numbrilt saadetud ja see on fakt, tasub vaid sul logisse pilk heita et sellist asja märgata.

Kysimus on aususes,kes bluffib ja kes räägib tött.

Tasuks vast konkreetne vastus anda aadresside osas ja tunnistada et Siim asus laimama.--VanemTao 12. november 2006, kell 19:53 (UTC)

Mina saan või oskan vaadata ainult anonüümseid aadresse. Mariiheni postitused on nii täna kui ka eelmisel korral saadetud Eestist Elioni teeninduspiirkonnast, kuid seekord teiselt IP-aadressilt kui eelmine kord. VanemTao on vähemalt osa oma anonüümseid postitusi saatnud Rootsi IP-aadressilt. VanemTao nime all saadetud postituste kohta ma ei oska midagi öelda, sest kasutajanime kasutamisel IP-aadressi näha ei ole. Seda saavad küll vajaduse korral vaadata teatud isikud, kelle hulka mina ilmselt ei kuulu. Ma ei taha Su juttu kuidagi kahtluse alla seada, aga ma ei saa kinnitada seda, mida ma ei tea. Andres 12. november 2006, kell 20:06 (UTC)

Kui jutt on sellest, kes valetab, kes räägib tõtt, siis saab minu meelest jutt olla ainult uskumises. Tõestada midagi minu meelest ei saa, ja Siim pole ka väitnud, et tal on mingeid muud tõendeid peale selle, millele ta osutas. Mina ei oleks Siimu asemel küll julgenud sellise asjaga lagedale tulla, sest selles ei saa kindel olla. Siiski saaks seda minu meelest laimuks nimetada ainult juhul, kui Siim väidaks, et ta teab, et see niimoodi on. Tema aga esines ainult kahtlusega, mida Sul on võimalik oma sõnaga ümber lükata. Sa võid nõuda, et ta paluks sellise kahtluse avaldamise pärast vabandust, sest see on ebaviisakas. Ja kui Sa seda ei tee, võid Sa keelduda temaga suhtlemast. Aga Sa ei saa öelda, et ta laimab Sind. Andres 12. november 2006, kell 20:18 (UTC)

---

Sekkun ka siis arutelusse. No kuulge, asi on ikka väga nõmedaks läinud. Kui see nö budist ja asjatundja oleks olnud õige mees, siis ta nii nõmedalt ei käituks ja ei räuskaks. Ajaks oma rida ja kui ei sobi siis ei ajaks. Ta kohe otsib konflikti, lugesin ka tema sõnavõtte Metsavennaga, TA KOHE OTSIB MILLEST KINNI HAARATA. Totrus. Minu ettepanek oleks, ärge tehke välja, las kirjutab, küll ta tüdineb, siis toimetame ja vaatame mis edasi saab. Temalt midagi tahta ja paluda (nt selgemat definitsiooni ja sõnastust asjade kohta pole mõtet. ta ei anna neid, tal teine eesmärk...) --Mona 12. november 2006, kell 22:30 (UTC)

---

Sattusin seda arutelu siin alles nüüd lugema. VanemTao on mind eespool süüdistanud enda kommentaaride kustutamises. Tahaks näha konkreetset viidet. Oma teada ma seda teinud ei ole. Olen hoopis taastanud seda, mida VanemTao on kustutanud (väidetavalt tarkvaravea tõttu). Edaspidi ma selle tegelasega arutelusse ei lasku, sest tegemist on ilmselgelt vaimselt haige inimesega. --Metsavend 12. november 2006, kell 23:42 (UTC)

---

Sekkun ka arutellu ja nõustun Monaga. VanemTao tegevus on tekitanud elevust. Tema poolt tehtud ja/või täiendatud artiklid vajavad toimetamist, kuid nende faktoloogiline sisu on väärikas ja Vikipeediale vajalik. Blokeerimiseks ei ole kyll mingit põhjust seni. Kahtlustamine võlts-isikute (Mariihen) kasutamise kohta oli tõesti lapsik. Samuti oli ysna närune Vello Väärtnõu kahtlustamine koostöös KGB-ga. Mis mulle isiklikult ei meeldi, on see, kuidas VanemTao ehk Vello Väärtnõu iseennast promob ja yritab mingeid vanu arveid õiendada: eriti artiklis Taola, aga ka mujal. Aga sinna pole midagi parata. Tema näol on tegemist tugeva isiksusega ning tal on omad ambitsioonid, kuid nende esitamine entsyklopeedilises kontekstis on yldjuhul sobimatu. Taas toimetamise kysimus, kui ta suudaks oma artiklite toimetamist veidi rahulikumalt võtta. Soovin Vikipeedia kolleegidele rahulikku meelt ja VanemTaole edu. Parimate soovidega, --Lulu 13. november 2006, kell 10:02 (UTC)

Lulu, kui sa seda arutelu tähelepanelikumalt loed, siis näed kuidas VanemTao ise haledalt sisse kukub ennast Mariiheniga segi ajades. Siim 13. november 2006, kell 10:18 (UTC)

Mis puutub koostöösse KGB-ga, siis seda on ju lugematu kord juba selgitatud, et seda pole teinud mitte Vikipeedia kirjutajad, vaid nad on sellele kahtlusele viidanud. Kas sulle, Lulu, tuleb veelkord seletada? Siim 13. november 2006, kell 10:28 (UTC)

---

Meeldiv oli lugeda kui keegi leiab et olen enam kasulik kui kahjulik Wikipediale.

Asualt öeldes selle eesmärgiga hakkasin ka siin nohistama et panna materjali yles lugeda inimestele , mis budismi kohta ja seostega Aasiast Eestisse välja ulatub . Alustasin enda tegevust siin Ungern von Sternbergi , Agvan Dorzijevi ja Dzaa laama kohta , sest neile kangelastele laulavad kiidulaulu enamus Venemaast ja suur osa Aasiast. Nood isiksused vöitlesid kommunistide vastu nöukogude vöimu algperioodil ja kui aus olla on nii bolshevikud kui tshekistid yks suur peavalu olnud. enamusele Eestis läbi aegade ja ka mujal,Seega nende isiksuste koht on meie ajaloos vaja taastada väärikatena nagu nad olid.

Möistan et nyydsel ajal on vist kohatu nende punaste inimjätiste kohta halvasti öelda kuid suhtun neisse nii kogu elu ja väljendan enda seisukohta ka yldsusele sest see on meie pere meestele ja naistele sisse kasvatatud lapsepölvest emapiimaga.

Eestimaal oli selline isiksus nagu Karl Tönisson kes suhtles eelpool mainitud kangeslastega ja minu eesmärk ja soov on neid inimesi kes surid vöitluses kommunismi vastu näidata et nad olid enamad ja pöhimöttelisemad kui ylejäänud kes leppisid selle punase katkuga.Sellepärast peab nende kohta käiva normaalse informatsiooni ka siia yles riputama rahvale lugeda.

Lausa vöörastav on näha kuis tänapäev on vanad kommunistid ikka veel eestis vöimul.Kas selleks istusid inimesed kinni aastaid , selleks et mingi kommunist ja Moskva ees lömitaja Ruutel istuks edasi Toompeal .Nonsens .

Terve Tartu on täis eesti ajusid ja intellekte miks mitte lausa sundkorras neid kodanikke sundida rahva heaks tööle valitsuses , sest sobivat inim- materjali jätkub ,kuid tegelikult valitseb Eestis kapital , kommunistid mitte ajud .See on kurb.

Siin tegutsedes märkasin et peab end pidevalt kaitsma ja öigustama iga kodaniku ees kes selga lendab .See on veidi mötetu.Paljud neist aktiivsetest armastavad koheselt kärpida materjali ja ymber organiseerida seda ise seal juures teemat absoluutselt tundmata. Mötetu on nii jagada pidevalt ja tänitada neid kes pyyavad mingit tööd teha siin .

Lisaks see lapsik töölisperekondades levinud paranoiline emostinonaalsus on ka siin juba levinud Tavaelus vanasti ajasin enda paljud konfliktid yhiskonnas korda puht fyysilise märkuse abil sest raisata enda kallihinnalist aega inimeste peale kes lapsepölves on yles kasvanud perekondades kus puudus usaldus ja yksteise möistmine see on mötetu ja tulutu.

Köigile neile ,kes leiavad minu siinses tegevuses midagi positiivset oskan vaid soovida edu ja usinust selle materjali kokku kirjutamises , sest kui aus olla mulle siinne yritus meeldibsee on suur asi ja ettevötmine et rahvas saab vabalt ja tasuta informatsioonile ligi.

Olen alati selle poolt , mida enam tarkust vabalt kätte saada on seda ilusam ja toredam.Olen uurinud seda seltskonda siin viimased päevad ja rabav ,kuidas inimesed teevad siin tööd , isegi kui vaadata päev näeb kuis materjali maht kasvab,

seega minu poolt köigile möistvatele ja askeldajatele siin veel kord tervitus ja head soovid.Lugupidamisega .--VanemTao 13. november 2006, kell 15:52 (UTC)

Minu tagasihoidlikku arusaamist mööda entsüklopeedia on teatmeteos, mitte isiklike arvete õiendamise või propaganda tegemise koht. Siia ei saa kirjutada, et X on kangelane ja Y on jätis. Saab kirjutada (näiteks), et A on oma teoses B nimtanud X-i kangelaseks või et grupeering C on nii- ja naasugusel viisil ilmutanud, et nemad või osa neist peab Y-it jätiseks. Nii valus kui see ka pole, entsüklopeediasse ei saa kirjutada, et budism on tore ja kommunism kole. Isikliku seisukoha avaldamiseks on miljon muud kohta - kasvõi blogosfäär. Teatmeteose artiklitel on oma kindel ülesehitus ja keelelis-stiililine vorm ja minu meelest on ebaõiglane rünnata toimetajaid, kes püüavad äärmiselt kaootilisest algmaterjalist normaalseid entsüklopeediaartikleid vormida. Võimalik, et nad pole teemas nii suured asjatundjad, aga seda enam võiks siis ju asjatundja ise elementaarseid artikli vormistusreegleid järgida. -- 88.196.107.42 13. november 2006, kell 16:49 (UTC)

Vanem Tao on laadinud üles suurel hulgal internetist tõmmatud ja/või raamatutest skaneeritud pilte ja süüdimatult lisanud neile GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi. Kuidas sellisesse tegevusse peaks suhtuma? --Metsavend 27. november 2006, kell 18:43 (UTC)

Nagu ma tema selgitustest aru saan, on pildid võetud tema arvutist ning ta ei tee ka ise hästi vahet, millised pildid ta on ise teinud ja millised on mujalt võetud. Andres 29. november 2006, kell 01:49 (UTC)

---

Andrese selgitusele lisaksin ,,,,,et osa pilte olen vötnud netist ,kuigi suurem osa on neist pärit minu arvutist kuhu suur osa visuaalset ja illustreerivat materjali on omakorda varem juba lisatud netist lisaks minu enda omale .Ei oska köigi kujunduses kasutatava materjali osas kahjuks ammendavat ja täpset vastust anda milline pilt kust pärit,--VanemTao 29. november 2006, kell 02:02 (UTC)

Küsimus

Et kas kuskil on ka selle filmi malli vms. leht? Ma tahaks seda muuta nii et saaks ka lisada filmi postri pildina.

Mall:Filmi info. Aga arvesta seda, et posterid ei ole üldjuhul vabalt kasutatavad. Andres 14. november 2006, kell 04:32 (UTC)

Vikist

Huvitav, kas vikitegijad on juba leiutanud ka sellise "otsingusüsteemi", mis suudaks otsida levinud vigu ning hiljem need ka ära parandada, näiteks eesti keele sõna mis tahes on umbes 120 korral eksitud vikipeedias, nende ühekaupa parandamine on küllaltki tüütu ja aeganõudev töö?--Dj Capricorn 19. november 2006, kell 21:06 (UTC)

Ja kui paari aasta pärast keelemehed leiavad, et võiks ikka reegleid muuta ja lubada kirjutada "mistahes", siis oleks ka mugav kui saaks lihtsalt tagasi muuta :) Siim 19. november 2006, kell 21:12 (UTC)

Selline süsteem poleks keeruline, aga nii palju kui sellega vigu saaks parandada võib ka uusi vigu tulla. Näiteks kui asendada sõna sex sõnaga seks, siis uued kujud saavad nii turvasex kui Essex, vastavalt siis turvaseks ja Esseks. Valju 19. november 2006, kell 21:18 (UTC)

Konkreetset näidet see vaevalt puudutab. Andres 19. november 2006, kell 21:35 (UTC)

Valitsejatiitlid

Kuidas nimetada hertsoglike ja vürstlike perekondade peasid pärast perekonna võimu lakkamist vastavas riigis (näiteks Saksa mediatiseeritud või 1918 kukutatud perekonnad, keda on kümneid)? Kui nimetada mõnd isikut vastavalt kuningaks või kuningliku perekonna peaks, saab igaüks aru, millest on jutt. Aga kui vastava perekonna liikmed kasutavad oma senist tiitlit edasi perekonnanimena, näiteks Herzog von Sachsen-Meiningen või Fürst zu Schaumburg-Lippe, mida siis teha?

Arvan, et tulekski nimetada hertsogliku või vürtstliku perekonna peaks. Tiitli ja perekonnanime kohta tuleks iga kord lisada selgitus. Andres 22. november 2006, kell 15:25 (UTC)

Kas mitte Saksamaal pole ainuke võimalus endiste tiitlite kasutamiseks lugeda neid nime osaks, seega on need nime osad. Fürst Valju 22. november 2006, kell 15:37 (UTC)

Just.

Aga ma ei kiirustaks eestikeelses Vikipeedias artikli nimedes neid kasutama, peaks jälgima saksa Vikipeedia traditsiooni. Valju 22. november 2006, kell 15:43 (UTC)

Aga kuidas on siis õige: kas Wittekind Fürst zu Waldeck und Pyrmont (nagu on tõenäoliselt kirjutatud tema passis) või Wittekind (Waldecki ja Pyrmonti vürst)? Saksa Vikipeedia ei aita, sest saksa keeles langevad mõlemad variandid kokku.

Arvan, et õiged on mõlemad. Ühel juhul me kasutame inimese ametlikku nime, teisel juhul nimetame teda lähtudes valitsejate nomenklatuuri loogikast. Elulooartikli pealkiri ei pea kokku langema nimega, mis inimesel passis on. Andres 25. november 2006, kell 14:01 (UTC)

Seda ma mõtlengi, et igas artiklis tuleks olukorda täpselt kirjeldada: : mis on ametlik nimi, mitteametlik tiitel ja staatus valitsejasuguvõsas.

Tiitleid ei ole ametlikena, kuid nende mitteametlikik kasutamine pole keelatud. Andres 22. november 2006, kell 15:46 (UTC)

Kasutajanimi

Kas kasutajanimi peaks järgima mõnda reeglit, kas või kirjutamata reeglit? Kas kasutajanime valikul on piiranguid või soovitusi? Kas Ätätätätätätäääättttttätätät on hea nimi ning kas sel juhul võiks kasutuses olla ka Ätätätätätätäääätttttätätät? Valju 23. november 2006, kell 20:14 (UTC)

Arvan, et seni, kui kasutajad ei hakka artikleid kirjutama, võivad nimed olla ükskõik missugused. Kirjutavatel kasutajatel tuleks eelkõige ära keelasta ebasündsad nimed. Liiga sarnaste nimede keelamiseks on tehnilised vahendid juba välja mõeldud. Ma ei ole kindel, kas nad rakenduvad automaatselt. Seda asja saab vast inglise vikist või kuskilt metast uurida. 23. november 2006, kell 20:21 (UTC)~

üle miljoni faili Commonsis

vikiprojektide s.h. ka eestikeelse Vikipeedia kasutada on üle miljoni faili (pildid, helifailid, animatsioonid, videoklipid) ühises failivaramus Commonsis. 1M pressiteade --WikedKentaur 3. detsember 2006, kell 17:32 (UTC)

Väike küsimus

Kui on olemas inglise keelne artikkel, kas siis seda võib tõlkida eesti keelde?

Jah Vikipeedia ariklit kindlasti.--Boy 9. detsember 2006, kell 11:00 (UTC)

Budismiteemaliste (VanemTao) artiklite mõistete korrastamine

Kuigi olen viimasel ajal väga vähe aega saanud siin abiks olla on silma jäänud viimase aja budismiga seotud artiklite massiline produtseerimine VanemTao poolt. Soovimata keskenduda sellele, et paljude artiklite toon on ebaentüsklopeedialik ja sisu pehmeltöeldes laialivalguv tundub mulle, et keegi ei leia endas piisavalt jõudu, et artikleis süstemaatiliselt mõisteid ühtlustada, mis minu arvates oleks hädavajalik, et üldse millestki aru saada. Võimalik, et erinevates tekstides kasutatud samasisulised, kuid eri kirjapiltides mõisted ongi sünonüümid aga võibolla ka lihtsalt kirjavead (mida neis artikleid on üldiselt ohtralt). Samuti on kohati segane, mis ikkagi on "õige" termin - silma on hakanud vaidlused mongoolia keelest tõlkimise osas jne. Igaljuhul oleks minu arvates mõistlik selguse huvides artikleis läbivalt kasutada samu termineid ehk siis terminid korrastada. Kui teised arvavad, et see oleks samuti vajalik, siis ma teeks kuskile töölehekülje, kuhu saaks selliseid termineid koguda ja otsustada, milline on õige ja milline mitte ning hiljem seda infot nimetatud artiklite toimetamisel kasutada.--Boy 9. detsember 2006, kell 10:59 (UTC)

Nendel mõistel ja nimedel, mille kohta on artikkel, on peaaegu kõigil artiklipealkirjas õige nimekuju (mõnele ma pole osanud seda panna). Sama nimekuju tuleb kasutada ka teksti sees.

Loodan, et jõuan ükskord need artiklid toimetada. Õigupoolest juba alustasin toimetamist, kuid takerdusin Nepali teemasse. Andres 9. detsember 2006, kell 12:45 (UTC)

Ok, aga ikkagi kas mõisted Bogdogeegen, Bogdo gegeen või bodgo gegen...mida kõiki on kohati kasutatud, millist neist eelistada? Näiteid on palju.--Boy 9. detsember 2006, kell 17:40 (UTC)

Eelistada tuleb seda, mis on vastava artikli pealkiri, antud juhul bogdogeegen. Kui Sa sellise tabeli teen, siis ma panen sinna õiged nimekujud kirja, niipalju kui ma oskan. Andres 9. detsember 2006, kell 20:03 (UTC)

Töölehekülje loomine oleks ülimalt tervitatav. Vanema Tao innukus artiklite kirjutamisel on muidugi kiiduväärt, samas on ta transliteratsioonid, terminid jne. kohati õudsed. Üldisest stiilist rääkimata. Endal pole sel aastal aega artikleid kirjutada, kuid tiibeti ja hiina keele oskajana (olen Hiinas-Tiibetis aastaid elanud ja seal koolis käinud) loodan keelekorralduslikult kaasa aidata. --Lingvist 11. detsember 2006, kell 06:04 (UTC)

Millest kirjutada artikleid ?

Kas on mõtet kirjutada artiklit millestki, mille kohta on mujal netis väga palju head kraami? Kui jah, kas siis tuleks see materjal ümber kirjutada, või lihtsalt linkida sinna?

See sõltub materjali iseloomust. Faktid, definitsioonid, kirjeldused peaksid küll Vikipeedias olema. Arvamused jäävad niikuinii välja. Valju 11. detsember 2006, kell 20:14 (UTC)

Täpsustan. Arvamused ei pruugi välja jääda. Tuleb lihtsalt täpselt viidata kes niimoodi arvas. Isiklikud arvamused peaksid üldjuhul välja jääma (kui sa pole just tunnustatud eriala spetsialist, kelle kirjalikele materjalidele saab viidata)--Boy 11. detsember 2006, kell 21:20 (UTC)

Kas Vikipeedia võib kaduda

Tekkis selline küsimus, et kuna Vikipeedia andmed asuvad mingis serveris Ameerikas siis, mis juhtub kui serveriomanik otsustab ühel hetkel selle lihtsalt kinni panna? Kujutan ette, et andmed on ka dubleerimata ning kui server peaks minema lühisesse või tabab teda näiteks komeet siis on ka kogu meie töö jäädavalt kadunud.--Animagi 9. detsember 2006, kell 17:47 (UTC)

Kui Eestis on infotehnoloogiad väga arenenud, oleks tore, kui eesti keeles Vikipeedia koopia säiltaks Eestis. Geonarva 9. detsember 2006, kell 17:59 (UTC)

Vikipeedial pole loomulikult "ühte serverit mis võiks katki minna" servereid on kümneid kui mitte sadu ja need peaks olema laiali üle maailma (viimati kui lugesin siis vist meile lähimad on Hollandis, lisaks USA-le peaksid need veel asuma ka kuskil Koeras (vist oli)). Olen üsna veendunud, et vikipeediast tehakse aktiivselt varukoopiaid. Õnnetuse tõttu (kui see pole globaalne) arvan, on Vikipeedia kadumine võrdlemisi vähetõenäoline. Omaette küsimus on see, kui Wikimedia Foundation peaks otsustama mingil põhjusel töö lõpetada ja kogu materjali maha võtta. Ma ei oska arvata kui tõenäoline see on.--Boy 9. detsember 2006, kell 18:03 (UTC)

njah tegelt on peegleid ülemaailma küll seda peamiselt ingleesis, et järsku leiduks ka Eestis mõned ettevõtted, kes selle eestikeelsegi peegeldaks /vaene koer küll  ;)/ ja kes aga soovib võib ju endalegi backupid ära tõmmata ja miks mitte iseendalegi ära installida - Ahsoous 9. detsember 2006, kell 18:46 (UTC)

TiigriHüppe võiks korraldada õppeproekt eestikeelse Vikipeedia alusel. Geonarva 9. detsember 2006, kell 18:51 (UTC)

Tegelikult võiks riik siia oma õla alla panna ning lõpetada paberkandjal entsüklopeediate väljaandmise toetamise. Praegu saab Eesti Entsüklopeediakirjastus riigilt aastas minu teada umbes 30 miljonit krooni. Selle rahaga teeks Vikipeedia ikka tõsise hüppe nii kvaliteedis kui kvantiteedis.--Animagi 9. detsember 2006, kell 22:33 (UTC)

Kuidas seda raha tuleks kasutada? (Muide, too kirjastus annab peale EE välja veel palju muud kirjandust). Andres 10. detsember 2006, kell 07:32 (UTC)

Arvan, et seda ei juhtu enne, kui Vikipeedia on juba osutunud EE-st paremaks. Andres 10. detsember 2006, kell 07:34 (UTC)

Minu panus Vikipeediasse kasvaks küll oluliselt, kui mingi pisike raha vaikselt tiksuks :D Aga selline küsimus, et kas oleks võimalik kogu eestikeelset Vikit lihtsalt alla laadida ?Virx 11. detsember

On sul arvuti kõvakettal 10 terabaiti vaba ruumi?--Animagi 11. detsember 2006, kell 22:14 (UTC)

Eesti vikipeedia on ikka üksjagu pisem ca pisut üle 50 MB [7]. Põhimõtteliselt peaks seda alla laadida küll saama. ;-) --Boy 11. detsember 2006, kell 22:21 (UTC)

Siis ei tohiks vast eesti Viki tagavara säilitamisega probleeme tekkida :D Virx 11. detsember 2006, kell 22:29 (UTC)

Lisa juurde eesti viki spetsiifilised pildid neid oli eelmise aasta novembri seisuga ca 450 MB... (inglisvikis oli neid samal ajal 16,7 GB) uuemaid pildidumpe pole vist enam saada... aga muidu eestikeelse viki viimase dumpi saad aadressilt http://download.wikimedia.org/etwiki/20061203/ ja kui tahad võid ju endale proovimiseks selle tarkvara isegi installerida (juhendit saad näha mediawiki lehtedelt). Süsteemi enda katsetamiseks (koos eestikeelse vikipeediaga) peaks paarist gigast täielikult piisama. -- Ahsoous 11. detsember 2006, kell 22:53 (UTC)

Tekkis küsimus

Mul tekkis selline küsimus, et mis litsents valida pildile siis kui pilt on tulnud screenshotina? Näiteks, ma tahan telesarjale pilti panna kuid siis ma vaatan seda sarja internetist ja teen saate alguses sellest screen shoti. Kasutaja:Jocker

neid ei saagi kasutada... põhjusmõtteliselt need käiksid fair use'i alla, aga nagu mulle on kohale jõudnud, siis teatavad isikud siin wikis arvavad, et fair use pilte ei tohi eestikeelses wikis kasutada ja kustutavad need... - Ahsoous 10. detsember 2006, kell 17:10 (UTC)

Tegelikult ma ei tea kas screenshot telesaatest kuulub autorikaitse alla. Sesmõttes, et kui ma stuudios oleksin ja oma fotoaparaadiga teeks pildi saate filmimisest siis sellel oleks minu autoriõigus. Ma rakendaks siin analoogiat. --Boy 10. detsember 2006, kell 17:43 (UTC)

Kuidas seda siis teada saada? Andres 10. detsember 2006, kell 19:37 (UTC)

Kui viitsid, siis loe copyrighti märkust suvalise filmi pealt... Any unauthorized copying, editing, exhibition, renting, exchanging, hiring, lending, public performance, diffusion, broadcast and cable or computer-net retransmission any part of this (DVD või mis iganes) is prohibited... etc. etc. screenshoti tegemine on kõigepealt editing seejärel edasine käib juba retransmissioni, exhibitioni ja exchanging alla. Põhimõtteliselt screenshoti autoriõigused kuuluvad samuti audio-visuaalse teose loojale ning siin ongi lugu, et kui meil fair use'i (või miskit sarnast asja) ei ole siis ka neid pilte üles laadida ei tohi. Äkki peaks pöörduma autorikaitsesse küsimusega, et millise juriidilise pügalaga tegelikult tohib neid kasutada... Eesti seadustes on ju ka juttu miskitest teose autoriseerimata ja tasu maksmiseta kasutamise võimalustest... - Ahsoous 10. detsember 2006, kell 20:05 (UTC)

Autoriseerimata ja tasu maksmiseta kasutamine oli lubatud vist ainult isiklikuks kasutamiseks uudistes ja mingitel tehnilistel juhtudel ehk siis Vikipeedia kontekstis mitte kunagi. Üldiselt, kui ma seda asja uurisin, siis tundus, et eesti autoriõigused on täiesti haiglaselt ranged. Autoriõiguse IV osa, mis seda käsitleb on toodud Autoriõiguse seadus#Vikipeedia ja autoriõigus. Hulk materjale on ka Kasutaja:Boy/Autorikaitse. --Boy 11. detsember 2006, kell 21:33 (UTC)

aga see $19? -- Ahsoous 19. detsember 2006, kell 08:23 (UTC)

---

See litsentsi tölkimise idee mis Ahsoous välja pakkus on väga ilus enda olemuselt , sest siis saaks iga kodanik ka selguse ja vöimaluse vaidlustada seda hullu maniakaalsust millega aktivistid tirivad siin pilte maha. Kusjuures teemade illustreerimisel lähtutakse eelköige pöhimöttest et lugeja saaks maksimaalse hulga informatsiooni enda käsutusse ,Keegi ei kasuta seda pildi materjali mingi isikliku kasu saamise eemärgil.Arvan et igayks on selle poolt kahe käega et see kysimus tekstiliselt ja juriidiliselt oleks löpuks paika pandud. Seni kuni pole seda poolt korda aetud vöib faktiliselt saata iga sund-luuludega aktivistist pildikustutaja lihtsalt ...puu taha.--VanemTao 19. detsember 2006, kell 07:41 (UTC)

litsentside tõlkimine ja autoriõiguste rikkumine on kaks ise asja ... praegugi seda lauset kirjutades pean ma silmas pidama siin lehekülje all olevat märkust Te kinnitate ka, et kirjutasite selle ise või võtsite selle kopeerimiskitsenduseta allikast. ÄRGE SAATKE AUTORIÕIGUSEGA KAITSTUD MATERJALI ILMA LOATA! - Ahsoous 19. detsember 2006, kell 08:23 (UTC)

---

Kus on teie rahvuslik teadmiste ja tarkuse ahnus ? Leian et eestlastele tuleb anda teadmisi nii palju kui vöimalik ja seda maksimaalses mahus.Kui firmad ja koguni riigid tegelevad info - ja tööstuspionaaziga ,miks ei vöi pisikesse eestikeelsesse Wikipeediasse mille lugejate arv on tibatilluke vörreldes ingliskeelsega toppida infi nii palju kui vöimalik.Jääb selline mulje et siia kirjutama on kogunenud kari ametnikke ja byrokraate ,kes riigitöö asemel valvavad selle järgi et eesti rahvas ei saaks targaks ja teadmiste rikkaks, Tulge inimesed möistusele ja elage ikka rahvuse ja keele kasuks milles syndinud olete ja keel mida titest saati vadistate selle kasuks tuleb paljusid asju eelistada .Jään enda seisukoha juurde kuna mind huvitab eesti rahva kasvav teadmiste hulk ja köike teadev , tark rahvas .Pole mötet hakata vehkima seadusega ,kui vaja teeb rahvas ise väga edukalt seadusi seda on ajalugu korduvalt töestanud.--VanemTao 19. detsember 2006, kell 08:45 (UTC)

Võõra asja ilma loata võtmine ja kasutamine on vargus, ükskõik kui õilsad eesmärgid vargal võivad oma arust olla. See ongi rahva seadus ja tarkus. -- 195.80.96.210 19. detsember 2006, kell 09:11 (UTC)

Üks vajalik mall

Tuleks meile üle võtta mall en:Template:lowercase, millega saab pealkirju näidata väikesetähelistena. Andres 12. detsember 2006, kell 14:23 (UTC)

Hannah Arendti elulugu ja autoriõigused

Lugedes artiklit Hannah Arendt tekkis mul probleem, et selles artiklis ilmunud Arendti elulugu olen lugenud täpselt samas sõnastuses raamatus "Filosoofid. Mõtlejd antiigist tänapäevani" (TEA Kirjastus, Tallinn 2003; lk 291).

Kas ei peaks siis sellele ka viitama, kui elulugu on sõna-sõnalt kusklit maha viksitud?

Samasugust asja märkasin ka artiklites Jürgen Habermasi, Martin Heideggeri, Denis Diderot', Jean-Jacques Rousseau', Pierre Abelard'i, Platoni kohta. Kõikide elulood on maha kirjutatud ülalnimetatud teosest.

Kas seda saab nimetada normaalseks Vikipeedia tegevuseks? Kui jah, siis on mul häbi! Kui ei, siis kus on olnud toimetajate silmad varem?

Jaak Känd

Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org/wiki/Arutelu:Hannah_Arendt"

See ei ole normaalne tegevus. Vaata Arutelu:Hannah Arendt. Andres 18. detsember 2006, kell 14:48 (UTC)

Arvan, et sain jagu Alfmasteri mahakirjutustest sellest raamatust. On aga võimalik, et ta on mujaltki maha kirjutanud. Andres 18. detsember 2006, kell 17:36 (UTC)

Ahsoous ja WikedKentaur

WikedKentauri ja Ahsoouse vahelise konflikti tõttu on mõlemad Vikipeediast lahkunud. See on kahetsusväärne. Ahsoous on üks meie paremaid toimetajaid. Ja kuigi WikedKentauri tegevuses on kahetsusväärset formaalsust, mis tekitab vigu, on see Vikipeediale vajalik. Mida teha? Andres 18. detsember 2006, kell 20:33 (UTC)

Leian, et autoriõigustes tulekski kahelda. see kaitseb autorit ju. Aga kustutamismärge... see läks vist jah veidi liiale. autor läks ka liiale, taheti ju teda kaitsta... avjoska 18. detsember 2006, kell 20:38 (UTC)

Ma ei ole lõplikult lahkunud... ma otsustasin tõesti puhata mõneks ajaks Vikipeediast... ja läksin vist liiale jah... - Ahsoous 18. detsember 2006, kell 20:42 (UTC)

Ma isegi loen tihtipeale enne kümneni kui mõnele asjale vastama hakkan. ja siis jääbki vastamata. avjoska 18. detsember 2006, kell 20:45 (UTC)

Minul on paha asi see et mul on sehuke asi mida nimetatakse äkkviha ja siis ma paraku tegutsen... kahjuks pole ma suutnud seda eriti taltsutama õppida ning nii siis juhtubki igatsugu asju... see läheb aga väga kiiresti mööda... (õpetuses kümneni lugeda minu puhul kahjuks ei aita) - Ahsoous 18. detsember 2006, kell 20:53 (UTC)

Minu meelest on tänuväärne, et WikedKentaur on enda peale võtnud siinse pildimajanduse korrastamise. Pildid, millel kasutusõiguse kohta midagi kirjas pole, peavadki kustutamismalliga märgistatud saama. Samas on selle peale solvumine samuti mõistetav. Olen isegi siia enne commonsi ja litsentsimallide ajastut palju pilte üles laadinud, millel litsentsi kohta mingit märget pole. Võtan need lähiajal ette ja teen korda. Siim 18. detsember 2006, kell 20:59 (UTC)

See on kena küll mis ta teinud on (suur tänu selle eest), aga kogu selle kupatuse juures on üks ja väga suur aga – asi selles, et mitte kuskil eestikeelses Vikipeedias pole olemas eestikeelset lühitutvustsustki, mida miski litsents endast kujutab, rääkimata eestikeelsetest litsentside tekstidest ning isegi mitte litsentsimärgetest... äkki keegi oskab leida mõne pädeva juristi, et selles osas kord majja saada (ja juba ammuilma on meil siin ju ka küsimus fair use'i aka teoste vabakasutuse teemal) - Ahsoous 19. detsember 2006, kell 07:33 (UTC)

Eks iga inimene ole erinev ja ainulaadne, kuid soovin, et Vikipeedia "alustalad" ikka naasevad ja jätkavad oma hindamatut tööd --Dj Capricorn 18. detsember 2006, kell 21:00 (UTC)

Kõnede salvestused internetis

On üks kodulehekülg poliitikute ja teiste avaliku elu tegelaste kõnede salvestustega http://nsl-forum.net/tontraeger/reden/ (Wilhelm II, Fredinand Graf von Zeppelin, Paul von Hindenburg, Philip Scheidemann, Gerhard Hauptmann, Mahatma Gandhi, Adolf Hitler, Joseph Goebbels, Engelbert Dollfuss, Rudolf Hess, Winston Churchill, Edward VIII, Jossif Stalin, Kurt Schusnigg, Herbert Hoover, Hermann Göring, Harry S. Truman e. a.). Vastavate isikuartiklite (elulugude) juurest võiksid viia otseviidad nende peetud kõnede juurde.

Jah. Andres 19. detsember 2006, kell 11:58 (UTC)

kui need on vabalt kasutatavad siis pigem viia need commonsisse kus need oleks korralikumalt "klassifitseeritud" vastavate tegelaste muu materjaliga. Lehele kus kõik sedasi ühes puntras ei ole hea lisada linki ja samuti otse kõnedele ei näe mõistlikuna (tekkib ülekuhjatus + vähetähtsad lingid "välislinkide" -lõigus)

iseasi ehk oleks kui vastavale kõnele viidataks viidete kaudu et kui artiklis on mingi viide vastavale kõnele. --TarmoK 19. detsember 2006, kell 21:20 (UTC)

Minu meelest on tegu tähtsate linkidega. Leian ka, et eesti Vikipeedia peaks otse viitama Commonsi helifailidele. Andres 20. detsember 2006, kell 02:44 (UTC)

Vana ja uus kalender

Teen ettepaneku kasutada uue ja vana kalendri eristamiseks järgmist eesti keeles kasutatavat vormistust: 15/28. november 1917 ehk 15/28. november 1917.

Mina pooldan praegu kasutatavat lollikindlat vormistust. Muidu leidub ikka neid, kes aru ei saa või kaksipidi mõtlevad. Andres 19. detsember 2006, kell 11:58 (UTC)

Viimased muudatused

Mida tähendavad arvud Viimaste muudatuste lehel iga redigeerimise järel, mis paar tundi tagasi sinna ilmusid? --Metsavend 19. detsember 2006, kell 21:50 (UTC)

Lisatud tähemärkide arvu ilmselt. Siim 19. detsember 2006, kell 21:55 (UTC)

Nende tähemärkide meenus programm WhatPulse, mis loeb kokku ühe isiku tehtud hiireklikid ja klaviatuurivajutused, muu hulgas saab seal teha võistkondi, miks mitte teha Vikipeedia võistkond, aga vaevalt, et kedagi huvitab --Dj Capricorn 19. detsember 2006, kell 22:34 (UTC)

Jee, ma olen käpp! :) avjoska 19. detsember 2006, kell 22:37 (UTC)

Pakun välja võistkonna nime: Eesti vikihoolikud. avjoska 20. detsember 2006, kell 23:00 (UTC)

Ma arvan, et duot me kokku ei hakka panema --Dj Capricorn 21. detsember 2006, kell 08:48 (UTC)

Metsavenna aktiivsus

Metsavend on pidevalt maha kiskunud minu materjali ja lisandusi budismi teemadel ,mida siis hiljem on taas uuesti teiste adminnide poolt taastatud .Kas sel juhul vöib Metsavenna osalust minu materjali osas lugeda korrektuuriks ja toimetamiseks?

Nimetaksin seda töötuju pe.sse keeramiseks lihtsa idiootliku vöttega.Pole tema poolt täheldanud ainust keeleparandust ega muud positiivset osalust enda kirjutatud artiklite juures.Kas selline mölaklus on loomulik nende poolt kellel adminni nimi kyljes ?.Siin pole juttugi abist ega koostööst ,vastupidi ,pigem pyytakse kaikaid kodaratesse pilduda.Miks ei selgitatat kusagil ,kus ja kui palju vöib keegi materjali sekkuda ,kus ja kuidas see ära määratletakse seadusega :aeg oleks see koheselt siia saabujale selgeks teha yksipulgi.Mitte nii et mingi neurootilise tunde väljaelamisel keegi paneb pe-sse kellegi mitme päeva töö.Arvan see kysimus tuleb ära lahendada ,sest eeldan paljud nörgema näevikavaga kodanikud kindlasti kaovad sellise vandalismi ja maffialiku käitumise peale 7 maa ja mere taha.Tuleks ikkagi selgitada mis alusel see nörganärviliste verbaal-defilee siin ikkagi toimub.--VanemTao 21. detsember 2006, kell 11:57 (UTC)

Metsavend ju selgitas, et ta kustutas materjali kogemata.

Igaüks võib artikleid muuta, sealhulgas teiste muudatusi tagasi pöörata. Sanktsione rakendatakse ainult siis, kui seda tehakse pahatahtlikult. Andres 21. detsember 2006, kell 15:50 (UTC)

---

Andres!

Huvitav kui Metsavend kogemata tegi ,miks pidin talle sellest mitmeid kordi märku andma enne kui ta reageeris?.Selline naiivsus selgituse näol hoia endale,, Kuysisin sinu käest juba varem ja olen seda teinud muuseas korduvalt , .Mind huvitab kes kui palju siin öigust omab teiste tööd p-sse keerata ja mis alustel see käib?

Kuna sa Andres oled siin nagu "isakese" eest ja poosis .lisaks pyyad välja vabandada ka enda möttekaaslasi ja käsilasi ,siis vöiksid löpuks ka seletada selle enda siinse positsiooni seadusliku kylge , Sa ei suuda seda kunagi selgitada,kas selles on mingi probleem vöi ??

Mind huvitab miks vöib keegi minu pandud lingid ära korjata ja kes annab talle selleks öiguse?Ytlesin juba varem sulle et tahan teada, sa pole mulle siiani suutnud formuleerida mingit vett pidavat selgitust.

Kas see on saladus vöi,,Mul on tuttavaid kes siia samuti teeksid kirjutisi ,kuid vaadates seda minu pidevat kemplemist iga budismi puudutava loo ja söna pärast ,ei julge nad kuidagi välja tulla et osaleda ja aidata kaasa .See siin sarnaneb juba täieliku maffialiku lähenemisega,Nii ylbeks ei tasu kah minna , Räägi konkreetselt , Kui palju ja mida vöib keegi teiste kirjutiste kallal teha? Miks Metsavend vöib minu kujundatud lehti ja lugusid lihtsalt p-sse keerata ,mis tähendab minu tööd energiat ja aega minema visata yhe käe liigutusega ,ilma et sellest isegi teada annaks.Inglisekeelses Wikis käib asi ikka teisiti.Ilma selgituseta ei tehta seal adminnide poolt midagi.Siin Metsavend vöib vaikides minema visata minu töö , mind blokeerida millal tahab ja mina pean seda mölaklust vaikselt taluma. .Nii et räägi , .Ja kas mingit seadusliku alust ka selleks on .Vaatan et siin argumentida on mötetu seltskonnaga sest peale emotsionaalse nohina pole siiani saanud yhtki loogiliselt pöhjendatud vastust veel.Mul on körini sellest adminni privileegist siin mida kuritarvitatakse pidevalt , , Kui adminn siis olgu toetuseks ja abiks,mitte mingi mölakas ,kes keerab töötuju p-sse viskab asju välja mille kirjutamiseks inimesed kulutavad mitmeid päevi,yhesönaga , elab enda viletsat lapsepölve siin välja.Nii.Mis siis saab?--VanemTao 21. detsember 2006, kell 16:42 (UTC)

Korduvalt on VanemTaole üritatud selgitada, et tema produtseeritu ei ole entsüklopeedialik. Ma ei tea, kui palju VanemTao inglise wikis kaasa lööb ja ma ei tea, kui palju on üritatud talle selgitada tema korduvaid vigu. Siin on aga korduvalt talle ta vigu ette loetud ja ta ei võta ikka kuulda. inimesed on lihtsalt loobunud sama teksti trükkimisest. VanemTao võiks kord tehtud ja teiste parandatud veast õppust võtta. Mul tekib tunne, et mölakas/ülbe/maffialik on see, kes teisi selle nimega loobib. avjoska 21. detsember 2006, kell 18:31 (UTC)

Vikipeedias on ju reegel, et artiklitel ei ole autoreid ega omanikke ning kui keegi ei taha, et tema tööd muudetakse, siis ei peaks ta siia üldse kirjutama. Seda, et tehtud töö kellegi näpuvea tõttu kaotsi läheb, annab ka kergesti vältida. Tuleb artiklid esmalt oma arvutis valmis kirjutada ja alles siis üles laadida. Toimetajate kiirustamisest tehtud vigu saab vältida ka nii, et pööratakse tähelepanu rohkem kvaliteedile kui kvantiteedile ning järgitakse reegleid ja soovitusi õigekirja, stiili, vormistuse, autoriõiguste jms suhtes. -- 88.196.110.155 21. detsember 2006, kell 19:46 (UTC)

---

Mis siia puutub kirjutamis öpetus ? Kysimus mille yles töstsin on midagi muud?. .Kui materjal ei sobi visatakse ta minema vöi kirjutatakse ymber aga mitte ei panda tagasi samal kujul , Räägin käitumisest,mis käib ka inimese stiili ja vormistuse juurde .Sellise sovjeetliku karja mentaliteediga vöib veenda teisi ,mitte mind, ,Esitasin kysimuse ja loogiline on et sellele vastatakse ,Kui minu seisukoht ei olnud arusaadav vöin uuesti selgitada selleks et saada konkreetset vastust omavoli ja vandalismi suhtes ,mis puutub adminni positsiooni siin.--VanemTao 21. detsember 2006, kell 20:11 (UTC)

Proovin vastata Su küsimusele, kui suures ulatuses võib "tööd p..sse keerata". Vastus sellele on, et põhimõtteliselt 100% ulatuses. Vikipeediasse üles laetud materjal ei ole kellegi muutmiste eest kuidagi muudmoodi kaitstud kui selle keskonna kasutajate "heatahtlikuse" ja "missioonitundega". Seega materjali kaitseb kogukond - Vikipeedias osalejad ise. On tõenäoline, et need artiklid, mis kogukonna tavadega kokku sobivad säiluvad algautori sõnastuses, vormistuses ja sisus paremini kui need, mis kogukonnas välja kujunenud tavade osas vastuvett proovivad ujuda. Mõistan Su frustratsiooni, kui kolme päeva töö ühe nupuvajutusega tühistatakse, kuid antud juhul oli minu arusaamist mööda tegemist eksimusega - mida juhtub kõigil. Vikipeedias peab paks nahk olema. --Boy 21. detsember 2006, kell 20:28 (UTC)

Sulle ju öeldi, et materjal kustutati kogemata, Metsavend taastas selle vähem kui poole tunni jooksul ja vabandas. Mida sa veel tahad? Ei ole mõtet otsida mingit pahatahtlikkust, pigem on siin sinuga käitutud palju kannatlikumalt kui ükskõik kelle teisega. -- 88.196.110.155 21. detsember 2006, kell 20:49 (UTC)

---

Pole sind (88.196.110.155) keegi palunud kannatada ,ela inimese moodi ja ära vaevle Huvitav et sa ikka ei ole aru saanud veel mida tahan? .Kysisin kysimuse ja tahan saada vastust; A-loogilist teksti pole mötet pakkuda ,Emotsioone samuti .Metsavend on kahe kuu jooksul pidevalt kasutanud seda yhte ja sama kulunud vanakoera trikki,kes aastaid pissib voodisse ja teeb näo et midagi ei juhtunudki. .Kui te selliseid retarded adminne kannatate ,kes pidevalt teie tehtud tööd nagu ikka ja jälle taas kogemata p-sse keeravad siis tekib kysimus inimeste reaalsuse tajus ?Lisaks kirjutasin kokkreetselt mida tahan teada ,--VanemTao 21. detsember 2006, kell 21:08 (UTC)

Kas minu kirjutatust ei leidnud Sa oma küsimusele vastust? Igaks juhuks veel. Kui Sa küsid kui palju võib muuta. Vastan: nii palju kui keegi heaks arvab. Kui küsid, mis juriidilisel alusel, siis vastan GFDL litsentsi alusel. Kui arvad, et Sinuga käitutakse ülekohtuselt on võimalik kurta oma muret teistele adminnidele, kui need leiavad, et kurtmine on põhjendatud siis võetakse midagi ette. Veelkord, see on kogukond, kus kehtivad omad tavad. Kui Sulle need ei sobi siis oleks naiivne loota, et demagoogia ja solvavate epiteetidega räuskamisega enda arvamust peale suudad suruda.--Boy 21. detsember 2006, kell 21:15 (UTC)

Lisan teiste poolt eelpool öeldule veel ainult seda, et administraatoritel ei ole mingeid sisulisi privileege, vaid ainult mõned tehnilised võimalused, mida teistel ei ole. Samuti rõhutan, et Metsavenna tegevus ei hävitanud Sinu tööd. Tema muudatus oli hõlpsasti tagasipööratav.

Mis puutub linkidesse, siis artiklilehekülgedele tuleb panna ainult asjakohased lingid. Kui tahad linke enda jaoks tallele panna, pane need oma kasutajalehele või äärmisel juhul artikli arutelulehele. Andres 21. detsember 2006, kell 21:37 (UTC)

---

Räägin faktidest vaata ja uuri mis tekste ta on maha kraapinud ja millisel moel taastas nad hiljem.Ja sa nimetad seda minu poolseks demagoogiaks ?--VanemTao 21. detsember 2006, kell 21:31 (UTC)

Millistest lehekülgedest Sa räägid? Andres 21. detsember 2006, kell 21:37 (UTC)

---

Mis see tähendab et minu ju töö ju ei hävinenud , .See on nii absurdne argument ja teemast mööda panek Mötle veidi.. Sinu puhul nagu lausa tavaline , nagu selle kloostri teemaga ,kus ladusin ette köik loogiliselt pöhjendatud argumendid ja sa ikka ajasid enda joru edasi ,. Sa pole harjunud loogiliselt väitlema ,Saan aru et keegi nii räägib siin tavadest jne , See on teie probleem ,Loogika on olukordade valitseja mitte yhiskondlik emotsioon. Mulle ei meeldi haiged adminnid ,kes end teiste peal välja elavad, Nalja lisab situatsiooni toetusgrupp kes aeg ajalt astub esile mingi emotsionaalse joruga kuid paneb raskelt käsitletavast teemast mööda .--VanemTao 21. detsember 2006, kell 21:58 (UTC)

Minu meelest näitab see järgnev kirjutis kyllalt hästi kuidas minu asetatud probleemile siin vastatakse, Arvan see räägib selget keelt demokraatiast siin ja objektiivsusest asjade lahendamisel,

Hoiatus Olen juba mõnda aega vaadanud seda tralli mis siin käib ja jäänud siiani kõrvalvaatajaks, kuid viimased kommentaarid mis kasutaja Metsavenna lehele oled lisand lähevad ikka kaugelt üle piiri.

Kui sulle ei meeldi siinne keskkond siis palun leia mujal kohta ennast välja elada, mitte teisi sõimates ja kui siiani ei ole silma jäänud redigeerimskasti alune tekst:

Pidage silmas, et kõik Vikipeediale tehtud kaastööd loetakse avaldatuks vastavalt GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsile. Kui Te ei soovi, et Teie poolt kirjutatut halastamatult redigeeritakse ja omal äranägemisel kasutatakse, siis ärge seda siia salvestage. siis oleks viimane aeg seda teha ja selle tähendust mõista.

Loe eelnevat hoiatuseks et sellise käitumise jätkamisega tuleb konto blokeerimine kuni Vikipeedia (käitumis)tavad saavad selgeks. On hea näha et valdkonda tundev inimene lisab oma teadmisi Vikipeediasse, kuid see ei vabanda mitte lugupidavat käitumist keskkonna ja kaas autorite vastu --TarmoK 21. detsember 2006, kell 21:51 (UTC)

---

Esitasin kysimuse juba hommikul ja sain nyyd vastuseks yhiskondliku emotsionaalse reaktsiooni . Keegi ei viitsinud isegi syyvida Metsavenna tekitatud situatsiooni . ,keegi ei viitsinud isegi vastata ja nyyd saabutakse siis ähvardustega , .Kui te arvate et see ähvardus adminnide jöugu poolt blokkida sunnib mind kellegi nömedusi taluma siis eksite .Ei ole mötet mind pyyda hirmutada ,kaitsen enda töid , tegemisi ja vabadusi siin . Adminni positsioon ei tähenda et adminnil oleks rohkem öigusi siin ,vörreldes minuga. adminn peab loogiliselt asja vötma ,mitte asuma hoiatama ja emostiooni tootma ,Mind huvitab probleemi lahendus ,mitte ähvardus .See hoiatus näitab nörkust ja saamatust probleemi käsitleda ja arutleda--VanemTao 21. detsember 2006, kell 22:18 (UTC).

Niisiis soovitan sulle võta asja rahulikumalt, sa kipud olema nati liiga emotsionaalne. Teiseks sinu kirjatükkide kohta on ju piisavalt soovitusi antud ja sa võiksid proovida neid ka arvestama hakata... (siinkohal mulle meenub üks Avjoska lause siitsamalt arutelulehelt, milles ta ütleb tegelt väga ilusti välja mis me siit tegelikult tahame) ja ausalt öeldes oled sa oma sõnavõttudega, mis kangesti vahetevahel kangesti kipuvad meenutama sõimamist, ilmselt ikka närvi nii mõnelgi mustaks ajanud ning ausalt öeldes see kipub tõesti minema üle piiride. Ja juhin su tähelepanu sellele, et Metsavend tegelikult ka ei hävitanud su teksti ja sa saad ka ise vaadata oma varajasemaid versioone (vihjeks ajalugu). Ja veelkord palun hakka arvestama ka sellega, et eesti keeles kasutatakse ka tähti õ ja ü. Ma küll ei ole kursis mis keelset klaviatuuri kasutad, kui rootsikeelset, siis kõige mugavam tee on anda arvutile ette, et klaviatuur on eestikeelne - erinevus tähtede osas on muide ainult kahes klahvis å asemel ü ja selle kõrval oleva kahe täpi asemel siis õ (on küll ka muid väikseid erinevusi, aga nendega harjub ruttu; isegi muide olen rootsikeelsete klahvidega klaviatuuri taga) kui seda aga teha ei soovi siis vali need tähed kasvõi siit redigeerimisakna alt... ausalt öeldes pole just eriti hea lugeda, kui näed, et inimene nagu pidevalt vilistaks õigekirjale. Loodan, et hakkad taipama, et ega me siis sulle paha pärast soovitusi ei anna vaid ikka selleks, et saada siinsest projektist kasutamiskõlblik ja võimalikult vähe vigu sisaldav teatmeteos. Seetõttu on tegelikult ka tõsiselt vajalik, et kasutajad ka keelereeglitest ning miskil moel sarnastest vormistusreeglitest kinni peaksid. Lubamatu on see olukord, et lehekülgede kujundus üksteisele räigelt vastu karjub. Ja veel üks asi on see, et entsüklopeedias olevad faktid, väited jne. peavad olema kontrollitavad. Muidu üldiselt jõudu ja jaksu soovides - Ahsoous 21. detsember 2006, kell 22:59 (UTC)

Minu arvates pole TarmoK, Avjoska, Boy ega Andres kordagi kasutanud emotsionaalseid väljendeid, vaid püüdnud olukorda selgitada. Emotsionaalseteks saab lugeda küll järgmised väljendid: adminnide jõuk, nõmedused, lihtne idiootlik võte, mölaklus, mölakas, neurootilise tunde väljaelamine, emotsionaalne nohin. Ma ei kasutaks selliseid väljendeid kui sooviksin, et minu arvamusega arvestataks. Valju 21. detsember 2006, kell 22:40 (UTC)

---

Kui kaks kuud probleemile osutada ja keegi ei reageeri siis selline stiil minu poolt on täiesti kohane et osutada puudusele Siiani on köik öigustanud Metsavenna poolset vandalismi budismi kui teema suhtes ja keegi pole leidnud et kaks kuud ajusid trykkida oleks ebanormaalne,.. Mind huvitab kui mitu kuud pean ma taluma Metsavenna pidevat kogemata kustutamist ,Sama asja tegi algul aktiivselt Andres ,Vöi see käib nagu siinse tavade austamise juurde ,nagu mainis Boy. Mind huvitab kas saab probleemile lahenduse vöi ei? Vöi lähete kergema vastupanu teed ja blokite mind, See oleks loomulik sellise seltskonna poolt,Muuseas ,lahkun kylmalt ja sama kiirelt nagu saabusin siia ,kui siin rippus 5 haledat artiklit budismist.Nyydseks on seis tundmatuseni muutunud eestikeelses Wikipedias budismi osas tänu minu panusele, Pole selle aja jooksul peale vingumise ,blokkimise ja irina enda aadressil midagi kuulnud ; Huvitav mida mul siin kaotada on naiivitarid.--VanemTao 21. detsember 2006, kell 23:11 (UTC)

Milles on probleem? Kui inimesed kogemata kustutavad, siis ei ole mingit garantiid, et nad seda tulevikus uuesti ei tee. Sel juhul tuleb lihtsalt varasem redaktsioon taastada.

Kas Sul on mõni konkreetne näide Metsavenna vandalismist?

Minu meelest on Sind siin ka kiidetud. Andres 22. detsember 2006, kell 08:16 (UTC)

VanemTao, ole hea ja saa aru ükskord, et keegi ei tarvita siin budismi teema suhtes mingit vandalismi. Mitmed Metsavenna (ja arvukate teiste administraatorite/toimetajate) parandused on kahtlemata olnud sihilikud, millega on üritatud artiklitest eemaldada sinna mittekuuluvaid linke, muuta stiili neutraalsemaks, koristades ära tõestamata ja tendentslikke seisukohti. Just nimelt tendentslikke, sest neutraalsusest on Sinu artiklites asi kaugel ja pimedas fanatismis tuleb Sind kahjuks võrrelda eelkõige mõne Jehoova tunnistajaga. Sellele kõigele lisandub veel autoriõigusega kaitstud materjali lisamine, keelereeglite ja eesti kirjaviisi sihilik eiramine, asjatute linkide toppimine artiklisse, soovimatus õppida artiklite vormistuspõhimõtteid, jne. Saa palun aru, et selliseid asju tuleb parandada vastavalt kehtivatele reeglitele ja kogukonna tavadele.

Konkreetne juhtum, millest kogu jama alguse sai, oli tõepoolest kogemata toime pandud materjali kustutamine, aga praegusel sõnasõja etapil ei ole tegu enam ammu Metsavenna, vaid Sinu personaalküsimusega, VanemTao. Kui Sa ei taha ega suuda kinni pidada lihtsamatestki reeglitest ja pead kõiki katseid Sind parandada isiklikeks rünnakuteks, siis on meil kõigil, ka Sul endal, tõesti kergem kui Sa leiad oma teadmiste levitamiseks mõne muu väljundi. Kellelgi ei ole aega siin Sinuga tundide kaupa puid ja maid jagada ainult seetõttu, et Sa pimeda järjekindlusega eirad kõiki õpetusi ja sõimad toimetajaid, kellest mõned siin juba aastaid tegutsenud on. Vahel tuleks ka enda peale kriitilise pilguga vaadata. Vastuvoolu ujumine ei ole alati märgiks põhimõttekindlusest, vahel annab see märku vaid kangekaelsest jonnakusest ja rumalusest. Nii kahju kui mul ka ei ole, Sinu puhul näib üha enam olevat tegu just viimati mainitud juhusega. -- Toomas 22. detsember 2006, kell 09:01 (UTC)

Keel ja rahvus väiketähega, riik suurtähega. Kas ja kuidas?

Olen märganud ebaühtlust eestikeelses Vikipeedias väike- ja suurtähe kasutamisel, kui ameti, elukutse või huviala ette on kirjutatud keel, rahvus või riik.

Olen täiendanud siin ise mõningaid loetelusid (biooloogid, kirjanikd jmt), kus nime järele on soovitav märkida päritolu.

Küsisin nõu Keelenõuandelt ja lisan siia oma kirja ja saadud vastuse.

Minu kiri:

.: Olen aru saanud, et kui räägime keeltest ja rahvustest, siis tuleb kirjutada see väikse tähega.

Näiteks: eesti kirjanik, inglise biokeemik, poola sportlane.

Või on võimalik ka suurtähega variant, kui rõhutame riiki, mida ta esindab?

Probleem on tekkinud Vikipeedia ariklite kirjutamisel, kus isikunime taha kirjutan ka tegevusala ja rahvuse/riigi.

Näiteks (kirjanik loendis): Anton Hansen Tammsaare, lisan tema nime taha eesti kirjanik (või pean kirjutama Eesti kirjanik?).

Mida teha USA kultuuritegelastega? Kas kirjutada nime järele ameerika bioloog (või tuleb panna USA bioloog?). Ameerika rahvust ju pole olemas...

Kas tuleks siis artikli ühtluse huvides kirjutada kõik vastavad nimetused läbiva suurtähena (nagu konkreetse riigi esindaja).?

Mida teha nende isikutega, kelle määrang inglise keeles on "British". Kas eesti keeles tuleb kirjutada Suurbritannia kirjanik või on lubatud ka Briti kirjanik.

Või mida teha näiteks Argentiina või Brasiilia tegelastega? Rahvust ja keelt ju pole, seega peaks vist kirjutama suure tähega?

Ajakirjandus kirjutab praegu ebaühtlaselt nii suure kui väikse tähega.

Eesti entsüklopeedia kirjutab näiteks: austria pianist, kuid austria rahvust ega keelt ju ei ole?

Kuidas peaks käituma?

Jaak Känd :.:

Saadud vastus:

.: Teie küsimus on õigustatud. Oleme ka entsüklopeediakirjastusele soovitanud kasutada pigem suurtähte, kui ei ole täiesti selge, kas viidatakse rahvusele või riigile. Väiketähelised variandid "austria, briti, ameerika, brasiilia" jms ei ole minu arvates üheski kontekstis reeglikohased. Ajakirjandus kahjuks sageli jäljendab võõrkeelte nimeadjektiive (Austrian, österreichisch, австрийский) väiketähelise vastega, ilma et eesti keele reegleid (nii varasemaid kui ka praegusi) teadvustataks.

Seega tuleks soovitada kasutada suurtähte: Inglise biokeemik, Poola sportlane, Ameerika (parem: USA) bioloog, Briti kirjanik, Argentina riigimees jne. Kui elukutse ei ole seotud vastava maa keelega, siis ei tekita viide riigile üldiselt kõhklusi: riigimehed, sportlased, täppisteadlased jm. seostuvad pigem oma päritoluriigiga kui keelega, mida nad kõnelevad.

Kirjanike ja mõnede kultuuritegelaste puhul on kõhklusi ilmselt rohkem. Kui vastava nimetusega keelt ei ole olemas, siis tuleb kasutada suurtähte: Argentina kirjanik, Brasiilia kirjanik, Trinidadi ja Tobago kirjanik. Meile lähemate maade ja keelte puhul saame soovi korral vahet teha: soome kirjanik (kirjutab soome keeles), soomerootsi kirjanik (kirjutab rootsi keeles). Ka Eesti/eesti kirjanike puhul saab vahet teha, kui soovitakse: Eesti kirjanik (elab Eestis), eesti kirjanik (kirjutab eesti keeles).

Lugupidamisega

Peeter Päll, EKI :.:

Loodan, et sellest nõuandest on kõigile kasu.

Ise arvan, et kirjutan edaspidi ikka suurtähe abil, et oleks ühtses stiilis.

kastan88 22. detsember 2006, kell 13:34 (UTC)

suured tänud suurepäraste selgituste eest --Dj Capricorn 22. detsember 2006, kell 14:12 (UTC)

Mina olen järginud järgmisi põhimõtteid (mis ei ole ülaltooduga vastuolus): märkida üldjuhul rahvus või keel ("eesti") väikese tähega, maa või riik ("Eesti") suure tähega. Siin ei ole minu meelest vastuolu Peeter Pälli soovitusega, sest kirjutajal peab olema selge, mida ta silmas peab, rahvust, keelt või maad. Ühtlust ei ole siin minu meelest mõtet taotleda. Andres 22. detsember 2006, kell 15:01 (UTC)

Aitäh Jaak. Endalgi jätkuvalt selle küsimusega probleeme olnud ja mingisugune selge lähenemine oleks minu arust kasuks kogu Vikipeediale, usun et paljud lugejad (ja ka kirjutajad) võtavad rahvust ja riiki sünonüümidena ja ei eralda seda suure algustähe järgi.

Pälli vastusest jäi küll üks asi väheke vaevama: "Inglise biokeemik" -näide, see nagu viitaks Inglismaale, kuid kogemus on et paljude eestlaste jaoks on "inglise" sünonüümiks Suurbitannialle ja ehk oleks siin Vikipeedias hea kasutada alati Suurbritanniat kui räägitakse riigi mõistes(?). Belgia puhul me kasutame ju väga harva "Flaami" või "Vallooni" näiteks (kui on tegemist kaasaja inimestega) ...

See oleks hea saada näiteks Vikipeedia reeglitesse või mõnda teise selgesse kohta kust oleks hea vajaduse korral alati üle vaadata. Oleks kedagi kellel sulg paremini peos püsib nõus seda "reegliks"/juhendiks/nõuandeks kirjutama(?) --TarmoK 23. detsember 2006, kell 12:53 (UTC)

Kui me tahame kedagi seostada Inglismaaga, tuleks kirjutada "Inglismaaga", kui Suurbritanniaga, siis "Briti" või "Suurbritannia", kui inglise rahvusega, siis "inglise". Võimaliku mitmetimõistmise vältimiseks tuleb kasutada linki (näiteks "inglased").

Mina pole praegu valmis juhendit kirjutama. Andres 23. detsember 2006, kell 15:35 (UTC)

wikimedia foundation

viimastel päevadel on mingi dollareid lugev rida üleval. mis siis tehakse, kui see lõpuni roheliseks saab ? avjoska 22. detsember 2006, kell 22:17 (UTC)

a on nii kaua üleval, kuni kogumiskampaaniA JAOKS ettenähtud aeg lõpeb. Kas kogutakse vähem või rohkem, see ei loe. 22. detsember 2006, kell 23:47 (UTC)22. detsember 2006, kell 23:47 (UTC)

---

Nömedus ja adminstreerimine

Mida see pilt peaks tähendama? Ma ei näe selle pildi lisamisel sinu alustatud artiklite algusesse mingit põhjust ja kavatsen selle eemladada kui sa sellele head põhjendust ei anna. --Metsavend 16. november 2006, kell 15:06 (UTC)

Mariiheni nime all esinedes teed sa end lihtsalt lolliks. Sinu enda huvides soovitan see komöödia lõpetada. Mul ja paljudel teistel oleks muidugi lõbus, aga samas on see ka mõnvõrra piinlik. Siim 12. november 2006, kell 17:47 (UTC)

On muidugi väga keeruline lasta enda tekst kellegil teisel Vikipeediasse üles riputada. Ei pea olema Sherlock Holmes, et sind su kirjavahemärkide kasutusviisi tõttu ära tunda. Siim 12. november 2006, kell 19:34 (UTC)

Mina ei oleks Siimu asemel küll julgenud sellise asjaga lagedale tulla, sest selles ei saa kindel olla. Siiski saaks seda minu meelest laimuks nimetada ainult juhul, kui Siim väidaks, et ta teab, et see niimoodi on. Tema aga esines ainult kahtlusega, mida Sul on võimalik oma sõnaga ümber lükata. Sa võid nõuda, et ta paluks sellise kahtluse avaldamise pärast vabandust, sest see on ebaviisakas. Ja kui Sa seda ei tee, võid Sa keelduda temaga suhtlemast. Aga Sa ei saa öelda, et ta laimab Sind. Andres 12. november 2006, kell 20:18 (UTC)

Sekkun ka siis arutelusse. No kuulge, asi on ikka väga nõmedaks läinud. Kui see nö budist ja asjatundja oleks olnud õige mees, siis ta nii nõmedalt ei käituks ja ei räuskaks. Ajaks oma rida ja kui ei sobi siis ei ajaks. Ta kohe otsib konflikti, lugesin ka tema sõnavõtte Metsavennaga, TA KOHE OTSIB MILLEST KINNI HAARATA. Totrus. Minu ettepanek oleks, ärge tehke välja, las kirjutab, küll ta tüdineb, siis toimetame ja vaatame mis edasi saab. Temalt midagi tahta ja paluda (nt selgemat definitsiooni ja sõnastust asjade kohta pole mõtet. ta ei anna neid, tal teine eesmärk...) --Mona 12. november 2006, kell 22:30 (UTC)

Sattusin seda arutelu siin alles nüüd lugema. VanemTao on mind eespool süüdistanud enda kommentaaride kustutamises. Tahaks näha konkreetset viidet. Oma teada ma seda teinud ei ole. Olen hoopis taastanud seda, mida VanemTao on kustutanud (väidetavalt tarkvaravea tõttu). Edaspidi ma selle tegelasega arutelusse ei lasku, sest tegemist on ilmselgelt vaimselt haige inimesega. --Metsavend 12. november 2006, kell 23:42 (UTC)

Riskides Metsavenna kombel püsiva ebapopulaarsusega üritaksin seda "läbu" veidi toimetada. Vanem Tao, kui tunned, et ma midagi olen "ära rikkunud" siis arutame enne siin arutelulehel läbi, kui sa parandama hakkad. Praegusel kujul vajab tekst kogu mu keskendumisvõimet, et üldse aru saada mida sa sellega mõelnud oled.--Boy 12. detsember 2006, kell 21:20 (UTC)

Mina olen küll veendunud, et inimene, kes korduvalt ähvardab teisi käte ja jalgadega õpetada, tuleks Vikipeediast välja visata. Siim 13. detsember 2006, kell 13:04 (UTC)

---

Siiani ei ole suutnud keegi adminnidest nagu minu töstatatud kysimust arutada normaalselt ja neutraalselt.Arvan et te enda hallis olemuses ja olemises ei tulegi te selle peale et midagi on viltu teie lähenemises siinsele osalusele ja inimeste kaastööle.Vähe sellest enda öeluses loobite aktiivselt kaikaid kodaraisse inimestele ,kes midagi teevad siin selleks et eestikeelses Wikipeadias oleks enam teavet budismi kohta.,Kujutan ette teie irinat ja vigisemist minu sellise väite peale ,kuid ausalt öeldes pole kunagi elus nömedusega leppinud ja ei kavatse seda teha ka nyyd , Lisasin selle loo ette teie möned intellelktuaal-emotsionaalsed talu romantismi väljendused , Teie toetavad kommentaarid , söbralikud keelelised nöuanded ja pidev aktiivne abi olid töesti rikastavad koos teie pisikeste neuroosidega. Teie kahtlused minu esinemise all teise nimega see on teiesuguste mötlemises nii tavapärane , meie peres loetakse perekonna nime ja identiteeti auasjaks. . , nii et meil on suuri erinevusi möistetes ja pöhimötetes Tegin 2 kuud siin tööd 12 tundi päevas .Riputasin lugusid yles jsamuti ka enda tehtud illustratsioone ja see märgiti adminnide poolt pideva söimu , piltide ja materjali mahakiskumise ja blokkimisega ära.Nii et suur tänu teiepoolse loa eest et lubasite siia tasuta tööd teha, .Te olete töesti kodanikud veidi maha jäänud mingites arusaamades ja möistetes ,milles isegi tavainimene enam kodus on,Nimelt näidatakse yles positiivset suhtumist teiste panusesse ja osalusse.Teiega on isegi mötetu väidelda ja argumenteerida ,sest te eirate köiki ja köike samuti teiste seisukohti ,pidades enda oma ainuöigeks.Näen et te ei kavatsegi Metsavenna pideva vandalismi peale isegi mitte reageerida, Seda nagu ei eksisteeri teie jaoks,Kuidas seda nimetada ? Organiseeritud adminstraatorlus-oleks selle öige vaste. --VanemTao 23. detsember 2006, kell 06:30 (UTC)

Palun tee ettepanekud kuidas olukorda parandada! Palun kirjuta lihtsate ja selgete lausetega! Iga ettepanek võiks alata uuelt realt ning veel parem kui ettepanekud oleksid nummerdatud! Meeldivat koostöö jätku! Valju 23. detsember 2006, kell 06:41 (UTC)

---

Arvan, et oleme piisavalt energiat paigutanud VanemTaole Vikipeedia reeglite põhjendamiseks. Kahetsusväärne on, et ta kas ei soovi või ei suuda normaalses diskussioonis osaleda. Selle asemel, et kommenteerida esitatud sisulisi arugmente kasutab ta klassikalisi demagoogia võtteid - sildistab, rebib kontekstist välja lauseid, küsimustele ja ettepanekutele ei vasta.

Ühel aruteluküljel kirjutab ta, "Olen alati olnud rahvuslane, sest etnos ja keel määravad meie olemuse ja seose alati ka kultuuriga kuhu kuulume."* Mina ei suuda sellisele väitele tema tegevuses Vikipeedias kuidagi kinnitust leida - vähimgi keelereeglitest kinnipidamine on talle täiesti võõras ka peale korduvat tähelepanu juhtimist.

Korduvalt on teda manitsetud internetis rippuvate materjalide sõna sõnalt kopeerimise osas - see pole teda takistanud seda tegevust hoolimatult jätkamast.

Eelpool toodud süüdistused teiste vikipedistide "solvangute" ja kaastöövõimetuse osas on reeglina kirjutatud vastusena tema enda agressiivsele ning sõnuvalimatule solvangulaviinile.

Eranditult kõik VanemTao kirjutatud artiklid vajavad tõsist toimetamist - eelkõige keelelist aga väga sageli ka faktilist ja neutraliseerivat - mitmete teemade juures on teemat käsitletud väga ühekülgsest vaatenurgast. Üleskutsed koostööle sumbuvad reeglina temapoolsesse vaikusesse.

Tema manipuleeriv hala - "te omavolitsete - te blokkisite mind - te ahistate mind" ei tohiks minu arvates olla põhjuseks talle allahindluse tegemisel. Kogu Vikipeedia olemuseks on koostöö - kui üks kaastöölistest ei soovi seda teha siis leian, et see pole koht tema jaoks. Elu läheb edasi. --Boy 23. detsember 2006, kell 11:53 (UTC)

---

Boy! , Siristad nagu linnukene in public enda laulukest siin teadmises , veendumuses ,et sinu möla ja solvav käsitlus jäävad , regeeringuta .Oled esimene kes julgeb mainida minu puhul möistet hala, Sa lausa sylitad siin solvanguid minu aadressil kuid minus on veendumus et sinu näol on tegemist lihtsa pastlaga Olen ennegi näinud elus et inimesed eksivad rängalt enda laiamistes ja söövad loobitud sönu lausa poriga pooleks , veel enam sa lausa kisendad endast netiavarustesse soovi et sulle ka seda töestataks. --VanemTao 24. detsember 2006, kell 19:16 (UTC)

Ok, ilma demagoogiata - millised ebaausad solvangud sa ülalolevast tekstis leidsid? Konkreetselt palun?--Boy 24. detsember 2006, kell 19:18 (UTC)

Lootsin, et VanemTao suudab aru pähe võtta, aga paistab, et olen eksinud. Oma sellise käitumisega (solvangud, teiste halvustamine, ignorantsus, autoriõigustele sülitamine jne.) diskrediteerib ta lisaks endale kahjuks ka teisi budiste. - Ahsoous 24. detsember 2006, kell 19:30 (UTC)

VanemTao! Miks oled Sa võtnud endale õiguse teisi solvata ning süüdistada samas teisi enda solvamises? Stressi maandamiseks peaks valima mõne sobivama koha kui Vikipeedia. Minus küpseb veendumus, et Vikipeedia ning VanemTao teed lähevad pikemaks ajaks lahku. Teen ettepaneku korraldada hääletus: kas ja kui pikaks ajaks peaks piirama VanemTao juurdepääsu Vikipeedia toimetamisele. Valju 24. detsember 2006, kell 20:15 (UTC)

probleemi lahendus on selles, et igal administraatotil on oma vastutusala, ma kirjutasin sellest paar aastat tagasi. Sest akadeemilises maailmas üldiselt teise kapsaeda ei ronita. (näiteks mis see teisi oleks seganud kui me Taoga oleks siin mingit rida ajanud - nüüd on tema töö pooleli). Lahendus on akadeemiliste tavade ülekandmine siia. Ainukt keeleparandusi võivad kõik teha. --Ats 10. jaanuar 2007, kell 00:02 (UTC)

Ma arvan, et tõsi-kristlane pole parim inimene kirjutama artikleid kristlusest samamoodi nagu iseendale iseloomustuse kirjutamine ei ole parim võimalik variant. Loomulikult on väga hea kui teemadest kirjutavad spetsialistid aga antud juhul ei olnud problemaatiline mitte sisu vaid vorm ning soovimatus teistega arvestada. Võimalik, et professionaalile tundub mõttetu asju puust ja punaseks teha või ta ehk ei oskagi asju lihtsalt ja arusaadavalt väljendada aga Vikipeedias ei saa lubada seda, et artiklit mõistaksid ainult eriala spetsialistid. Artiklite tase võiks olla sobiv lugeda vähemalt keskkooliõpilastele. Kui sellise taseme saavutamine eeldab mõtete ümbersõnastamist on see minuarvates hädavajalik. Võiks lähtuda põhimõttest, et kui sa midagi vikipeediasse oled juba salvestanud, siis sellest hetkest alates ei ole materjal enam sinu oma. Minu kogemuses pole Vikipeedias vastu pidanud inimesed kes ei soovi välja kujunenud tavade, teiste arvamusega ja esitatud väidetega arvestada. Minu arvates on asi lihtne - selleks, et vaidlust lõpetada tuleb tsiteerida allikaid, õigupoolest peaksid kõik vikipeedia artiklid põhinema avaldatud kirjalikel allikatel. Ainult see võimaldab tagada materjali usaldusväärsust. Nõustun, et selles osas on Vikipeedial ja meie artiklite kirjutamise stiilil veel pikk tee minna. --Boy 10. jaanuar 2007, kell 00:36 (UTC)

Minu meelest ei ole ka allikate tsiteerimine lõplik lahendus. Tuleb ju ka hinnata allikate usaldusväärsust (eriti juhul, kui eri allikad üksteisele vastu räägivad) ning osata neid õigesti tõlgendada. See nõuab asjatundlikkust ja tervet mõistust. Ja peale selle, leian, et allikatele tuleks viidata ikkagi ainult vaieldavatel juhtudel ning siis, kui vaidlus on tekkinud. Üldtunnustatud fakte ja seisukohti ei ole minu arvates tarvis tõendada, kui neid ei vaidlustata (kui vaidlustatakse, siis muidugi). Viideterohkus raskendab lugemist ja võtab nii mõnelgi lugemise isu ära. Andres 10. jaanuar 2007, kell 07:09 (UTC)

See, mis on üldtunnustatud on ju väga subjektiivne. Vikipeedia olemus ongi ju see, et se ei tohi ise välja mõelda mismoodi defineerida näiteks termin jumalus või lähtuda mingist hägusest üldtunnustatud teadmisest. Allikate valik on loomulikult ka subjektiivne aga see on siiski parem kui üldse mitte valida, sest siis saab artikli lugeja teada millisel allikal asi baseerub. Põhimõtteliselt võivad ka erinevad seisukohad olla õiged. Ma ei väida, et iga toodud fakt peaks olema footnote viidetega kaetud küll aga peaks iga artikli all olema kirjas millise allika põhjal on materjal loodud. Kui on toodud hinnanguid või vastuolulisi väiteid siis on põhjendatud ka allikate viitamine footnotedega. Olen nõus, et liiga palju allikaviiteid teksti sees raskendab selle lugemist. Artikli kvaliteedi määrabki kui selle kirjutamiseks on kasutatud palju erinevaid (ja miks mitte ka vastuolulisi) allikaid. Lugeja peaks saama kindla pildi sellest, et antud teemal on erinevaid arvamusi ning saama tekitada enda arvamuse. --Boy 10. jaanuar 2007, kell 16:57 (UTC)

Olen muidugi põhimõtteliselt nõus, aga siin on minu meelest mõned agad. Esiteks, paljudele abstraktsetele mõistetele on antud tohutu palju erinevaid definitsioone, mis osalt räägivad üksteisele vastu, osalt väljendavad sama mõtet. Selles rägastikus orienteerumine (isegi juba kindlaks tegemine, millised definitsioonid on sisuliselt erinevad), nõuab teadmisi ja võimeid. Teiseks, tuleb osata vahet teha, millised seisukohad on tõsiseltvõetavad, millised mitte. Kõigi seisukohtade võrdsustamine ei teeni lugeja huve. Normaalset entsüklopeediaartiklit ei ole võimalik kirjutada ilma teatava annuse subjektiivsuseta. Subjektiivsuse negatiivse mõju elimineerimiseks on ette nähtud kirjutajatevaheline diskussioon, milles taotletakse konsensus. Seda ei saa asendada lihtsalt viidetega, sest viidete valik ise on nsubjektiivne. Andres 10. jaanuar 2007, kell 20:29 (UTC)

Sul on õigus, mõttekas oleks teha "haritud valik" kuid veel parem oleks see, kui selle haritud valiku tegemisel jääks lugejale näha ka allikas, mida Vikipeedia artikkel "haritud valikuks" on pidanud. Muus osas olen nõus.--Boy 11. jaanuar 2007, kell 13:05 (UTC)

Paljudel juhtudel toob Vikipeedia artikli koostamine kaasa ka uue sõnastuse leidmise. Artikli kompositsioon ja sõnastus peavadki olema uued, et autoriõigused pole rikutud. Selleks aga, et kindlaks teha, kas need on viidatud allikatega kooskõlas, on tarvis asja sisulist asjatundmisel ja mõtlemisvõimel põhinevat mõistmist. Mida abstraktsema teemaga on tegemist, seda rohkem iseseisvust peab koostajatel olema, et normaalne artikkel välja tuleks. Andres 11. jaanuar 2007, kell 13:37 (UTC)

Asjade hinnad Vikipeedias

Minu arvates ei peaks Vikipeedias kirjutama kaubahindadest, eriti kui tegemist on elektroonikatoodetega (näiteks Wii). Esiteks hind võib igas poes erineda, teiseks hind võib iga päev muutuda. Valju 26. detsember 2006, kell 10:19 (UTC)

Hinna võib seostada konkreetse ajaga. Võib aNHDA KA HINNAVAHEMIKU VMS. Neile asjadele saab viidata, näiteks Hinnavaatluse lehekülg. Andres 26. detsember 2006, kell 10:37 (UTC)

Kes seda hinnarallit jälgima ning ajakohastama hakkab kui raskusi on riigipeade ning valitsusjuhtide muutudes nende andmete muutmisega. Reaalne hind on see, millega kaupa saab letilt osta, abstraktne hind internetipoes pole hind, sest selle hinna eest ei pruugi veel kaupa saada. Ostjalt nõutakse ettemaksu, tellimust hakatakse täitma alles pärast raha laekumist ning kauba kättesaamiseni võib kuluda veel kuni 3-4 nädalat ja küsimese peale, et kas rutem ei saa tuleb vastus, et saab küll, aga siis on hind 200 krooni kallim. Kuu ajaga võib ka päriskaupluses hind langeda samale tasemele. Hinnavaatluse ning internetipoed jätaksin ma arvestusest välja. Valju 26. detsember 2006, kell 12:14 (UTC)

imho sellised hindu pole tõesti mõtet ära tuua, eriti tehnikakaupade puhul Eesti hindu, sest need on pahatihti mitmeid kordi kallimad kui näiteks Saksamaal - Ahsoous 26. detsember 2006, kell 12:53 (UTC)

Ettepanek: koostööprojekt koolidega

Vikipeedia võiks minu meelest teha koostööprojekti koolidega. Praegu kirjutatakse igal aastal koolides tuhandeid referaate, mis lähevad lihtsalt sahtlisse. Selle asemel võiks ju lasta referaate vormistada Vikipeedia artiklitena, nii oleks neist ka üldsusele kasu - enamikus Eesti koolides on vist püsiva võrguühendusega arvutiklassid olemas, nii et see oleks täiesti teostatav. Näen siin järgmisi tekkida võivaid küsimusi:

• Vikipeedia artikli kirjutamine ei arenda teksti paberil vormistamise oskust (mis enamasti tähendab siis Wordi kasutamise oskust). Samas ei ole teksti paberil vormistamise oskus referaadi juures (eriti nüüdsel e-ajastul) põhiline. Tähtsamad on iseseisva materjalide otsimise, lugemise, kokkuvõtte tegemise ja selle arusaadavalt esitamise, teksti liigendamise, vormireeglite järgimise, illustreerimise, allikatele ning täiendavatele materjalidele viitamise ja autoriõiguste järgimise oskus ning lõpuks antud ainevaldkonna tundmine - kõiki neid oskusi Vikipeedia artikli kirjutamine ka nõuab ja arendab. Seejuures on Vikipeedia ehk Wordist paremgi sellepoolest, et siin on teksti vormindamise võimalused piiratumad - fontidega mängimise ja õigelt paigalt pidevalt äranihkuvate piltidega jändamise asemel saab keskenduda põhilisele - sisule.
• Referaatide teemad peavad olema kitsamad kui seni. Ma usun, et praegu kirjutatakse näiteks aastas kümneid, kui mitte sadu pealiskaudseid referaate teemal "Tartu" või "karu". Niisugused üldised teemad haarataks ruttu ära, seega peaksid "Vikipeedia referaatide" teemad olema kitsamad - nt. Tartu ajalugu keskajal või pruunkaru mingi alamliigi kirjeldus. Nii kaoks aga ühtlasi võimalus kellegi vana referaati ära kasutada, mida praegu vahel kasutatakse - Vikipeediasse jäävad kõik tööd alles ning uued teemad ei saa vanadega kattuda, vaid peavad neid täiendama.
• Vikipeedia toimetajad peavad toime tulema tohutu kaastööde hulgaga (kui see projekt on edukas). Suur osa õpilasi tahab ilmselt üle nurga lasta ning nende kaastöö tase võib olla madal. Samas on kindlasti ka korralikke õpilasi, kes üritavad parimat. Õpilased võiksid ise olla ka toimetajateks; õpetajad peaksid kindlasti läbima mingi Vikipeedia-koolituse, kus õpiksid Vikipeedia põhimõtteid, nii et saaksid õpilasi juhendada artiklite Vikipeedia tavade kohasel vormindamisel. Erinevalt praegusest olukorrast, kus iga õpilane kirjutab oma referaadi nullist, peaks suur osa Vikipeedia-teemadest peaks sisaldama ilmselt ka olemasolevate artiklite korrastamist ja parandamist, ja seda peaks õpetaja muuhulgas ka hindama. Seega annaks Vikipeedia artiklite kirjutamine oskust teiste inimeste tööd edasi arendada, mida praegu paberreferaadid ei anna.
• Iseseisva töö küsimus. Ka paberreferaadi juures ei saa kuidagi tagada, et õpilane on selle iseseisvalt kirjutanud. Sellegipoolest tuleks näiteks luua mingi mall "Vikipeedia referaatide" jaoks - iga õpilane, kes on endale mingi teema võtnud kirjutamiseks või edasiarendamiseks, peab panema sellele lehele mingi standardse kirja "Selle artikli toimetamine on praegu õpilase <kasutajanimi> koolitöö." vms., nii et mitu õpilast üle Eesti korraga juhuslikult sama teemat ei võtaks. Kui õpilane on hinde kätte saanud või teemast loobunud, võtab ta selle kirja maha. Kui õpilane on asja unustanud ning ei ole mingi aja vältel (nt. kuu aega) artiklit toimetanud, kaob see kiri automaatselt. Üleüldse oleks vist õige, kui teised liikmed sel ajal, kui õpilane artiklit toimetab, seda artiklit ei muudaks, aga arutelu lehel tohiks ehk nõu ikka anda. Seda võimalust, et mitu õpilast üle Eesti artikli salaja ühistööna teevad, aga kumbki selle oma iseseisva tööna esitab, et saa ette tulla, sest ajaloo lehel on toimetamised kõik näha. Võib-olla peaks selle kirja "Selle artikli toimetamine on praegu õpilase <kasutajanimi> koolitöö." lehele ülespanemise asemel olema mingi Vikipeedia mootorisse sisseehitatud süsteem, mis kontrollib näiteks, et üks õpilane ei saa korraga liiga palju teemasid võtta ja et keegi peale selle õpilase ja administraatorite ei saa seda artiklit toimetada sel ajal, kui see on õpilase koolitöö.

Kokkuvõttes tundub mulle, et Vikipeedia koostöö koolidega võiks olla hea mõte - Vikipeedia saaks endale õpilaste näol palju lisatööjõudu, õppetöö käigus tekiks jääv lisaväärtus Vikipeedia artiklite näol. Mina ei ole küll mingi korraldaja, kuid äkki haarab keegi sellest mõttest kinni? --Jaan Vajakas 30. detsember 2006, kell 21:48 (UTC)

Edastasin selle idee õpilasesinduste liidu presidendile ja eesti õpilaslehe peatoimetajale. avjoska 30. detsember 2006, kell 22:02 (UTC)

Vikipeedia sellest suurt midagi ei võidaks . Tuleks lihtsalt juurde suur hulk asjatundmatut teksti, mida keegi ära toimetada ei jõua. Minu meelest on Vikipeediasse postitatud referaadid nuhtluseks, sest nende läbitöötamine ning Vikipeedia standarditega vastavusse viimine on väga suur töö. Vikipeedia vajab pigem omaa ala spetside kui põhikooli õpilaste töid. Siim 30. detsember 2006, kell 22:11 (UTC)

Siin on vaja esmalt õpetajaid ärgitada. Asi pole ehk niiväga õpilaste taga, sageli on õpetajad arvutivõõramad.

Referaadi sisulise poole pealt: iga referaati, iseäranis sellist, mis võrku üles läheb, peaks õpetaja poolt ka sisuliselt juhendatatama. - Urmas 30. detsember 2006, kell 22:16 (UTC)

Mina ka ei pooldaks referaatide sõnasõnalist Vikipeediassepanekut. Enamasti on need teemad ka eri koolides üsna sarnased ja Vikipeedia saaks juurde näiteks 20 artiklit ühe maakonna looduskaunitest kohtadest, mis põhimõtteliselt kordavad üksteist ning oleksid kasulikud ainult järgmistele referaadikirjutajatele. Valju 30. detsember 2006, kell 22:18 (UTC)

Ma arvan, et põhimõtteliselt võiks seda proovida, kuid siis sedapidi, et näiteks õpetajad soovitavad hea referaadi autoril selle vikipeediasse üles panna ja vajadusel selles aitama. Seega kaasa peaksid tulema õpetajad mitte õpilased. Kui referaat on läbi "õpetajafiltri" juba käinud pole ka vast nii meeletult toimetamist vaja. Ka keskmine põhikoolitaseme referaat on parem kui nii mõnigi siia loodud (ja seni üleval rippuv) artikkel.--Boy 30. detsember 2006, kell 22:49 (UTC)

Aga kuidas teha kindlaks, et referaat on õpetajapoolse filtri läbinud? Ja teine probleem. Referaadil on ju autor. Vikipeedias võib seda teksti igaüks muuta nii palju kui õigeks ja otstarbekaks peab. Kas siis hakkab autor igat muudatust kohe tagasi võtma? Nii saame Vikipeediasse tuhandeid tõrksaid kasutajaid, kellel Vikipeedia ülesehitusest pole vähimatki arusaamist. Kui leitakse, et referaatide talletamine internetis on oluline, siis võiks selleks algatada eraldiseisva veebilehe või tekitada Vikipeedia juurde eraldi referaatide projekt, kus referaadid seisavad muutumatul kujul. Valju 30. detsember 2006, kell 23:04 (UTC)

ettepanek iseenesest ju tore aga ... Vikipeedia ja tema sõsarprojektide üks alustaladest on vaba redigeerimine ja nagu Valju juba mainis, see ei sobi selle ideega kokku. Pealegi on minu teada miksike.ee loodud sarnase ideega. Kahjuks on see sait nadi selgitamaks mis ta täpselt on, kuid kusagilt on meelde jäänud et see on loodud (ka) referaatide salvestamiseks --TarmoK 31. detsember 2006, kell 00:04 (UTC)

Mina ei näe siin suurt probleemi. Loomulikult tähendaks referaadi ülespanek Vikipeediasse, et teised võivad seda toimetada. Ja Vikipeedia tasemel ei ole minu meelest kuhugi langeda. Ja veel, referaate kirjutatakse ju ka keskkoolis ja ülikoolis. Olen nõus, et alustada tuleks õpetajatest. Näiteks võiks Urmas asja katsetada sellisel voosil, nagu ta heaks arvab. Andres 31. detsember 2006, kell 03:08 (UTC)

Vikipeedia tasemel ei ole minu meelest kuhugi langeda huvitav suhtumine, niipalju siis entsüklopeedia tegemisest. ... Võiksime mingigi taseme eesmärgiks võtta mitte et lasta muutuda sellel kohaks mis on igaühele kättesaadav kus oma kirjutamistööde tegemise oskust harjutada. Vikipeedial on väljakujunenud omad vormistus tavad mis sobivad Vikipeediale, kollektiivsele entsüklopeedia kirjutamisele. See ei välista et õpetajad ei võiks tutvustada Vikipeediat õpilastele ja ergutada neid lisamast oma (sobivaid) kirjatöid Vikipeediasse ning osalemast artiklite täiendamisel. Alustades muidugi sellest et selgitatakse mismoodi Vikipeedia "töötab" --TarmoK 31. detsember 2006, kell 10:51 (UTC)

Muidugi eeldab Jaan Vajaka ettepanek, et referaadid vormistatakse Vikipeedia stiilis. Pean lihtsalt silmas, et märkimisväärne osa Vikipeedia artiklitest kirjutatakse tasemel, mis on allapoole põhikooli taset. Õpilaste kaasamisest on minu arvate ainult võita, sest õpilaste hulgas leidub kindlasti inimesi, kes hakkavad toimetama. Millisel muul moel kui toimetajate kaasamise kaudu on võimalik Vikipeedia taset tõsta? Andres 31. detsember 2006, kell 10:56 (UTC)

Nõustun Andresega. Täpsustan siis ennast:

Ma mõtlesin "Vikipeedia referaadi" all mitte tavaliste referaatide Vikipeedia artiklitena ülespanemist (ilmselt oleks ka mõnevõrra tülikas Wordis vormindatud teksti Vikipeedia vormingusse ümber kohendada ning et paberreferaadi formaat ei võimalda nt. viiteid teistele võrgulehekülgedele ja Vikipeedia artiklitele, kannataksid tõenäoliselt ka niisugused otse Vikipeediasse ületõstetud referaadid viitade puuduse all), vaid rohkem nõnda, et referaadi formaadiks võikski olla Vikipeedia artikkel ning niisamuti nagu praegu õpetaja hindab referaadi paberil vormistamist, moodustaks "Vikipeedia referaadi" hindest tähtsa osa Vikipeedia tavade järgimine ja Vikipeedia võimaluste ärakasutamine.

Sealjuures võiks "Vikipeedia referaadi" ülesanne võib-olla sisaldada ka olemasolevate artiklite toimetamist, s.t. õpilane ise üritab Vikipeedias hoida mingit korda: kui tema referaadi teemaga lähedastel teemadel on kirjutatud mitu kattuva sisuga artiklit, paneb need kokku, lisab teistesse asjassepuutuvatesse artiklitesse viiteid oma referaadina kirjutatud artiklile jne. ning seda kõike peaks õpetaja õpilase töö juures sel juhul ka hindama. "Vikipeedia referaat" võiks tähendada ka mõne halvasti kirjutatud või pealiskaudse artikli parandamist/täiendamist.

Enne "Vikipeedia referaatide" kirjutamist tuleks õpilastele kindlasti selgitada Vikipeedia põhimõtteid; loomulikult peavad neid põhimõtteid tundma ka õpetajad.

Loomulikult võiksid kõik kasutajad (s.h. ka uued õpilased koolitöö korras) niisugust "Vikipeedia referaadina" valminud artiklit toimetada pärast seda, kui seda toimetanud õpilane on hinde kätte saanud (või ei ole teatava aja jooksul (nt. kuu aega) seda artiklit toimetanud, nii et on alust arvata, et ta enam seda artiklit koolitööna ei tee). --Jaan Vajakas 31. detsember 2006, kell 11:06 (UTC)

Mina toetan ettepanekut igati, kuid kahtlen selle reaalsuses; Andresega täiesti päri. --Dj Capricorn 31. detsember 2006, kell 11:25 (UTC)

Jaan, Andres, see eeldaks ju et artikkel "reserveeritaks" ühele inimesele!? Mismoodi te seda mõtlete Vikipeedia põhimõtetega kokku panna? Sisuliselt keelatakse kellegil teisel asjast kirjutada ja paranadada/täiendada!

Ja kes ütleb millal "õpilane on hinde kätte saanud"? Eeldab et õpetaja on kontrolliv pool ja sisuliselt läheneb see sellele et Vikipeediat kasutatakse kergesti kättesaadava, kasutavana kohana kus teha oma tööd. Selleks olgu ikka vastavad (eraldi) keskkonnad. Kui õpetaja on huvitatud Vikipeedia stiilis referaadist siis variant on et võetakse Vikipeediast koopia, pannakse see oma serverisse ja siis võivad õpilased seal töötada teatud artikli kallal ja õpetaja hinnata ja juhendada. ja kui töö valmis siis kopeerida see Vikipeediasse, kas otse artiklisse või kuhugi eraldi kohta kus siis "toimetajad" võivad võtta sobivat materjali ja liita sobivatesse artiklitesse. Selline "kohalik vikipeedia" võiks näiteks olla Haridusminsteeriumi halduses ja kättesaadav kõikidele koolidele ja osalised ise otsustada kuidas hoiduda tööde muutmisest mitte õigete autorite poolt.

Me ei saa hakata mugandama Vikipeediat kellegi, teatud grupi, vajadusteks, kui keegi leiab et ta suudab Vikipeeidat kasutada oma töös siis peaks tema muganduma Vikipeedia järgi. Vikipeedia ei ole vastus kõigile maailma vajadustele. Osadele vajadustele mis ei sobi Vikipeediasse on tehtud Vikitekstid, Vikiraamatukogu jne. See ei tähenda et idee peaks maha matma, vaid et tuleks vaadata kuidas seda teostada nii et Vikipeedia püsiks Vikipeediana. --TarmoK 31. detsember 2006, kell 12:02 (UTC)

Olen Tarmoga nõus. Viki tarkvara võib ju installeerida tõesti mõnda haridusministeeriumi serverisse ja sinna referaate tulistada nii kuis torust tuleb. Siin on siiski entsüklopeediaga tegemist ja minu vaimusilmas peaks see olema palju kõrgemal tasemel kui keskmine põhikooli õpilane seda iial suudaks. Siim 31. detsember 2006, kell 12:10 (UTC)

Jah, see artikli reserveerimine on tõesti nõrk koht. Tuleb lihtsalt läbi mõelda, kuidas leida mõlemale poolele sobiv lahendus. Arvan, et tööd hinnata saaks ka ilma artikli reserveerimiseta. Üks võimalus on ka TarmoK pakutu.

Ja miks me räägime ainult põhikooli õpilastest. Me kõik teeme ju siin referaate. Las harjuvad. Ärgu olgu ainult kohustuslik. Andres 31. detsember 2006, kell 12:15 (UTC)

Milleks Vikis punane mall "Oodake toimetamisega, artikkel kirjutamisel"? see ongi selleks, et üks inimene rahulikult kõik kirja saaks panna. nii kaua kuni õpilane asja kallal toimetab, võibki ju see mall peal olla. näen hoopis teist probleemi asjal. õpilased ei vaevu asju ümber sõnastama, võtavad lõikude kaupa kopipeisti. ja see on autoriõiguste rikkumine, millest me siin nii kangesti üritame hoiduda. kui õpilane on oma "oodake toimetustega" malli ära võtnud, läheb toimetajatel sõnastuse muutmisega keeruliseks, sest selliseid referaate tuleb eeldatavalt palju. avjoska 31. detsember 2006, kell 12:20 (UTC)

me võime ju suhtumist karmistada. Ja punane mall ei tohiks niikuinii üle ööpäeva peal olla. 31. detsember 2006, kell 14:34 (UTC)Andres

Õpetajad ei tohiks kopipeistiga töid arvestada, see lahendaks probleemi. Peale selle, kui tegu on kopipeistiga veebist, siis ei ole asjaga kiire, sest kopipeistimärkus ei võimalda teksti kasutada, ja see tekst on niikuinii veebis üleval. Andres 31. detsember 2006, kell 14:36 (UTC)

Selle idee teostumine eeldab, jah, et oleks paar asjast huvitatud õpetajat.

Mis puutub tehnilist poolt, siis pigem kuskil eraldi serveris referaadi-viki, mis Vikipeediaga sisu ristkasutamise võimaldamiseks peaks samuti kasutama GFDL litsentsi. Jaan, kas viitsid oma idee õpetajatele "maha müüa"? -raulkern-

Artikkel on kaitstud, aga seda saab ikka muuta

Artikkel Antti Loodus on minu arvates Sacerdos79 poolt kaitstud, aga ometi on kasutaja Teeline suutnud artiklit muuta! Kas artikkel pole siis ikkagi kaitstud või kuidas muidu on see võimalik? Valju 8. jaanuar 2007, kell 17:30 (UTC)

Redigeerimisboksi kohal on kirjas: "See lehekülg on lukustatud nii, et üksnes registreeritud kasutajad saavad seda muuta." Siim 8. jaanuar 2007, kell 17:54 (UTC)

Allikas:Vikipeedia

Miks on iga artikli kohal kirjas "Allikas: Vikipeedia"? Mulle tundub see väga mõttetu olevat. Siim 8. jaanuar 2007, kell 18:07 (UTC)

See on nähtavasti mõeldud väljatrüki jaoks. Isegi väljatrükis on see minu meelest ülearune, on-line-kujul aga kindlasti ülearune. Andres 8. jaanuar 2007, kell 21:59 (UTC)

Kas keegi oskab selle maha võtta? Siim 9. jaanuar 2007, kell 19:24 (UTC)

Kui häirib siis "peida" ära enda jaoks:

Lisa User:YourUserName/monobook.css -lehele järgmine rida, salvesta ja kui brauseri "mälu" on värskendatud siis see enam ei paista --TarmoK 9. jaanuar 2007, kell 20:19 (UTC)

#siteSub { display: none; }

Asi pole ainult minus. Mõttetustega pole vaja Vikipeediat "kaunistada". Siim 9. jaanuar 2007, kell 20:23 (UTC)

Arvan ka, et seda pole kellelgi tarvis.

On veel üks asi, mis mind häirib. Aaadressiriba kõrvalt saab näha eelmisi kohti, kus olen olnud. Mind häirib "Vikipeedia" juures lisand "vaba entsüklopeedia". See on müra, mis takistab õige koha kiiret visuaalset ülesleidmist, sest ta teeb rea liiga sarnaseks inglise viki omaga. Andres 9. jaanuar 2007, kell 20:30 (UTC)

"aadressiriba kõrval"? pead silmas lehekülje pealkirja mida näidatakse brauseri akna nimena? ei saa aru --TarmoK 9. jaanuar 2007, kell 23:03 (UTC)

Ma ei leia, et see mõttetu oleks. See on ju väikest viisi reklaam Vikipeediale, kui keegi mõne artikli siit välja prindib ja päises on kohe näha kust see pärit on. --Metsavend 9. jaanuar 2007, kell 20:27 (UTC)

Prinditud tekstis on sellel mõte olemas (olgugi et see märkus on õigupoolest dubleeruv). Aga jutt on ju ekraanil kuvamisest. Andres 9. jaanuar 2007, kell 20:31 (UTC)

Võiks nüüd natukenenegi lugupidamist ja austust olla Vikipeedia keskkonna vastu ja olla rahul sellega et selline keskkond on loodud ja vabalt kasutatav. Kui tõesti on selline arvamus et midagi Vikipeedia üldisest kujundusest vajaks muutmist siis see tuleks suunata vastavatele inimestele (Vikipeedia ja MediaWiki arendajatele) ettepanekuna ja vaadata kas sellised "mulle-ei-meeldi-see-värvitoon" tüüpi kurtmised leiavad üldse kõlapinda.

Rääkimata sellest et selliste maitse eelistuste jaoks on Vikipeedias olemas nahkade kasutamise võimalus mida võib vahetada nii nagu soov on või teha endale täiesti isiklik kus on näha vaid endale meelepärased elemendid. --TarmoK 9. jaanuar 2007, kell 23:03 (UTC)

Ma ei saa aru, kus siin lugupidamise puudumine on. Ma ei tea, kas seda "allikat" saab eesti Vikipeedias eraldi muuta, aga seda teist asja küll. Kirjutan selleks siin, et asjale tähelepanu juhtida ning püüda välja selgitada, kuidas teised sellesse suhtuvad. See "allikas" mind isiklikult ei häiri, kuid leian, et vähemalt ekraanil on see liigne, sest on mõttetu ja tekitab infomüra. Teine asi, millest kirjutan, häirib mind tõesti isiklikult. Sellest tahaksin lahti saada olenemata sellest, mida teised arvavad. Oleksin tänulik, kui saaksin õpetuse, kuidas seda enda jaoks muuta, nii et see teiste jaoks ei muutuks. Muide, see, kes selle ümber tegi, oli siitsamast eesti vikist ning see ei ole meile kuidagi ette kirjutatud. Pealegi ei küsinud ta teiste arvamust. Andres 10. jaanuar 2007, kell 07:00 (UTC)

Inglise Wiki

Inglise Vikis on kaks lehte.Vaatake ise:

• http://en.wikipedia.org/wiki/Estonian_SSR_%28independent%29
• http://en.wikipedia.org/wiki/Republic_of_Estonia_%281990-1991%29

Kas see veitsa imelik pole we? Harri 12. jaanuar 2007, kell 16:02 (UTC)

On küll. Inglise vikis on üle miljoni lehe. --Metsavend 12. jaanuar 2007, kell 16:14 (UTC)

Sellega tuleb midagi ette võtta. Andres 12. jaanuar 2007, kell 16:23 (UTC)

minu meelest pole seal miskit imelikku... üks kajastab perioodi millal Eesti NSV oli kuulutanud end iseseisvaks ning teine siis seda perioodi millal nimeks oli juba võetud Eesti Vabariik, aga oldi veel liitriigi sees - Ahsoous 12. jaanuar 2007, kell 16:47 (UTC)

Seda küll, aga eriti esimese artikli pealkiri pole küll õigustatud, samuti väited, nagu oleks tegu olnud lühiajaliselt eksisteerinud iseseisvate riikidega (nii ma sellest aru saan). Praegusel kujul ei ole see materjal ka Vikipeediasse korralikult integreeritud. Andres 12. jaanuar 2007, kell 17:05 (UTC)

Inglise vikis on need artiklid ilmselt kellegi eestlase tehtud ja suhteliselt uued. Paistab, et neid pole keegi kompetentne toimetaja veel tähele pannud. Minu arust pole need artiklid õigustatud ja ei lähe kokku üldaktsepteeritud Eesti ajaloo käsitlusega. Arvan, et me ei peaks neid Eesti vikisse kopeerima. --Metsavend 12. jaanuar 2007, kell 17:39 (UTC)

Meie ju oleme kompetentsed toimetajad. Andres 12. jaanuar 2007, kell 17:48 (UTC)

Meediafailid kategooriatesse?

Ehk oleks mõtet lisada meediafailidele kategooriad? Meil on üks ports meediafaile kasutamata. Mõni tuleks kustutada, kuid üksjagu on neidki, mida saaks kasutada, kui nad vaid silma jääksid. Kas meile endile või teiste vikide kasutajatele. - Urmas 20. jaanuar 2007, kell 11:52 (UTC)

Eri:Unusedimages --TarmoK 20. jaanuar 2007, kell 18:24 (UTC)

See on pikk-pikk nimekiri, millest ennast läbi süüa on piisavalt tüütu, rääkimata sellest, et huvitavad asjad silma satuksid. Takkapihta on paljude failide nimed suht' mittemidagiütlevad. - Urmas 20. jaanuar 2007, kell 18:32 (UTC)

asjade tagantjärele korda tegemine on alati töömahukam ja keerulisem kui algusest peale korralikult teha.

Kui tead mõnda head moodust mis moodi saab inimeste mõistusesse et failide üleslaadimise lehel olev juhend ei ole vaid lehe täitmiseks kirjutatud siis hea meelega kuuleks seda. ... Kahjuks on sama probleem mitmel pool mujalgi siin Vikipeedias, võta või mallide nimed ... kuid lootus sureb viimasena :o) --TarmoK 23. jaanuar 2007, kell 07:40 (UTC)

Nimede tõlkimine

Kuidas pealkirjastada artikleid isikutest, kes eri keeltes ja eri aegadel on tuntud erinevate nimede all? Näiteks mees, kes XIV sajandi ladinakeelseis dokumentides on tuntud kui Henricus de Like, saksa keeles kirjutavatele klassikalistele balti ajaloolastele kui Heinrich von Like ja eesti keeles vahest isegi kui Henrik Liikvast?

Üldreegel on see, et tuleb kasutada seda nimekuju, mida eestikeelsetes tekstides (eriti teatmeteostes või muudes autoriteetsetes allikates) kasutatakse või mis vastab isiku päritolu järgsele. Kui see reegel ei ole üheselt rakendatav, kasutatakse erinevaid nimekujusid või ei ole varem üldse eesti keeles kirjutatud, siis tuleb toimida parima äranägemise järgi. Kui teistel tekib vastuväiteid, siis saab edasi arutada. Andres 29. jaanuar 2007, kell 11:12 (UTC)

Üldiselt nõus Andresega. Vt Andreas von Velven ja selle arutelu, kui aga saksa keeles kirjutajad muutsid kõik von'idek, siis peaks kasutama nii seda, kui teist nime varjanti ning artikli alguses ära märkima miks kasutatakse kaht nimevarjanti ja ümbersuunamisega asja lahendama. Aga hea ei ole ka see varjant, kus artikli pealkiri on von ja artikel de. Põhiartikli pealkiri võiks olla meie teatmeteostes kasutusel olev nimi, kui see olemas on ja artikel algaks samaga ning jätkuks teise nime varjandiga.Akra 29. jaanuar 2007, kell 12:30 (UTC)

Autoriõiguste rikkumise kahtlusega artiklid

Kategooria:Autoriõiguse rikkumise kahtlusega artiklid sisaldab praegu 191 artiklit. Arvan, et enamik sealsetest on loodud teadmatute kasutajate poolt lihtsalt copy/paste meetodil ja neil ei ole plaaniski lehekülge kunagi toimetama hakata. Teoreetiliselt peaksime hakkama vist kauaaegsemaid materjale eemaldama? Mida teised arvavad, mis nendega teha tuleks? Prioritiseeritult toimetada?--Boy 29. jaanuar 2007, kell 22:54 (UTC)

Mina ei pooldaks nende kustutamist --Dj Capricorn 29. jaanuar 2007, kell 23:12 (UTC)

ei poolda kustutamist, sest et artikkel võib saavutada rahuldava tulemuse alles aastatega. Kusjuures mall ju näitab millega tegu ja pealegi niikaua kui wikit ei müüda siis vähemalt Eestis ei laiene autorikaitse seadused neile artikklitele. (See tähendab juriidilis-praktiliselt, et kohtuga ei saa wiki heategevusliku ürituse vastu minna). Seega nad võivad rahumeeli siin olla kuni keegi-kunagi nendega tegeleb. Siiamaani on minuarvates teadusega seotud kopipeistide kustutamine olnud liiga karm sisepoliitika. --Ats 30. jaanuar 2007, kell 00:42 (UTC)

Veel: EV seaduste järgi mingit juriidilist rikkumist ei ole enne kui Andres või keegi teine sellest rahalist kasu saab. Akadeemiliselt on ka kõik korrektne kui panna viide (nt: jumalus). Malli võiks väiksema teha, sest kogu siine autorikaitse probleem on üledramatiseeritud. --Ats 30. jaanuar 2007, kell 01:10 (UTC)

Kui tegu on teistelt veebisaitidelt kopeerituga, siis peaks vastav märgistamine suurema osa kahjust juba olematuks tegema: see info on niikuinii veebis kättesaadav ning me ka ei jäta muljet, et pole tegu võõra materjaliga. Siiski aga tuleks võimalikult ruttu niisugune olukord likvideerida, ja see peaks tõepoolest olema prioriteertne tegevus.

Ma ei poolda kustutamist. Tuleb kas jätta alles kas või üks lause kujul, mis kujuta endast autoriõiguste rikkumist, ning lisada välislink materjalile, mida varem kasutati, või töötada tekst niiviisi ümber, et autoriõiguste rikkumisest rääkida ei saa.

Autoriõiguste rikkumisega on tegemist igal juhul, kui võõrast sisu on ilma loata kasutatud. Pole oluline, kas keegi saab sellest rahalist kasu. Ja isegi kui kohtuga ei saa meie vastu minna, on säärane tegevus moraalselt väär ning Vikipeedia mainet kahjustav. Viitamine peab olema motiveeritud ulatuses, see ei saa seisneda kogu teose kopeerimises. Andres 30. jaanuar 2007, kell 07:36 (UTC)

Autoriõigus teatud artiklite puhul on ühtepidi nagu olemas ja seda rikkutakse. Teistpidi aga ei kuulu autoriõiguse alla üldkasutatavad nimed ja mõisted. Ja teatud juhtudel Eesti mõisate loend on väga raske seda alfabeetilises järjekorras teisiti teha. Kuigi alustasin vaikselt selle muutmist. Mina ei oska öelda, kas asukoha nimi ja sisuliselt asukoht (tänav, kihelkond, vald, maakond) oleks kaitstud kellegi autoriõigusega ka juhul, kui autor selle kuhugi teatud järjestuses kirja paneb.Akra 30. jaanuar 2007, kell 09:28 (UTC)

Kui kopipeistida loend, mille koostamine on töömahukas, siis see on autoriõiguste rikkumine. Igatahes tuleks märkida allikas ning vältida vormistuse täpset kopeerimist. Andres 30. jaanuar 2007, kell 09:48 (UTC)

Selles suhtes ma ei vaidlegi vastu ja kuna seal on copytud osa tähti, siis seda ei saa eitada. Kuid ütleme keegi kirjutab oma allikate põhjal sama nimekirja. Lõppkokkuvõtes näeb välja samasugune va vt märkused. Mis ta siis on rikkumine või mitte.Akra 30. jaanuar 2007, kell 11:50 (UTC)

Ei. ~Kui asja saab teha ainult ühtemoodi, siis pole millestki rääkida. Andres 30. jaanuar 2007, kell 12:09 (UTC)

Üldiselt ei poolda kustutamist vaid nende artiklite nii kiiresti, kui jõuame ümberkirjutamist. Olen päris paljudega niimoodi teinud ilma malli üles panemat.Akra 30. jaanuar 2007, kell 09:28 (UTC)

Piltide lisamine

Kas keegi ütleks kuidas lisada vikipeediasse pilte ma ei saa redigeerimise õpetusest midagi aru.

riistakastis on valik 'Faili üleslaadimine' aga pildi näitamise kohta artiklis tundub, et on redigeerimisjuhendis alustuseks piisavalt öeldud. Aga enne pildi üleslaadimist tasuks uurida, et kas äkki kõlbab mõni siis juba siin eestikeelses vikis või commonsis olev pilt. - Ahsoous 1. veebruar 2007, kell 22:57 (UTC)

Ümbersuunamisleht ja peakirja muutmine.

Tere, ma tahaksin küsida kuidas muuta pealkirja ja kuidas teha ümbersuunamislehti (näiteks pane otsingusse keelpillid, aga satud hoopis keelpill lehele).

Pealkirja saab muuta, kui teisaldada artikli, ümbersuunamislehti saab teha käsuga #REDIRECT (kus kandilistesse sulgudesse paned pealkirja kuhu see suunamine läheb; Teisaldada saab üleval olevast menüüst --Dj Capricorn 1. veebruar 2007, kell 19:37 (UTC)

lisaks juurde et see #redirect tuleb kirjutada kohe lehekülje algusesse pärast - Ahsoous 1. veebruar 2007, kell 23:00 (UTC)

30 000 artiklit täis !

Taaskord on täis saanud uus portsjon artikleid, märkimaks siis koguarvu 30 000 --Dj Capricorn 1. veebruar 2007, kell 22:03 (UTC)

arvestades artiklite hulga kasvu viimasel ajal, siis võib ju arvata, et juba selle kuu lõpuks oleme jõudnud 'Väikesele entsüklopeediale' artiklite arvus järele, samas tuleb kahetsusega nentida, et terve hulk valdkondi on meil üleüldse katmata, aga teisest küljest mõnel alal on seis parem kui 'Eesti Entsüklopeedias'. - Ahsoous 1. veebruar 2007, kell 23:06 (UTC)

Vahest on aeg hakata VE või EE märksõnastiku või registri järgi järge ajama. Andres 2. veebruar 2007, kell 06:57 (UTC)

Hakkab lähenema 4000. kasutaja. avjoska 1. aprill 2007, kell 20:44 (UTC)

---

Arutelu arhiiv1 (alates 30. oktoober 2006. kuni - 18.detsember 2006,).

Kuskil (vist oli Jebtsun Damba artikkel) Sa küsisid, miks ma artiklilt võtsin mongoolia asulate malli ära. Ma vastasin Sulle ka sellel aruteluküljel, et sellega märgitakse asulaid. Ühtlasi pakkusin välja, et võiks teha näiteks Mongoolia budismi malli sellistele artiklitele. Kuna sa oled oluliselt pädevam sellel teemal sisuliselt siis ma võiksin malli ise ära teha, kui sa tekitaksid kuskile nimekirja umbes 20 olulisemast terminist, mis sellel mallil olla võiksid. Omaette küsimus on muidugi, kas teha mongoolia budism, või mõni muu jaotus. Mis arvad?--Boy 19. detsember 2006, kell 02:18 (UTC)

---

Möistan sinu pöhjendust ,kuid ei kujuta ette ,mis sellesse kategooriasse peab kuuluma?Oleneb kui palju materjali koguneb ,kui yldse koguneb,sest budismi teemadel pole eriti kirjutajaid ja veel vähem on neid kindlasti seoses Mongoolia budismiga.Arvan et sellesse malli vöiksid minna Mongoolia kloostrid,Mongoolia budismi ajalugu.Mongoolia tähtsad ,kuulsad olulised budistid.Siis peaks kirjeldama Lhasa ja Urgaa vahelist erinevust rituaalides.Eraldi lugu peaks olema neist Mongoolia kloostritest mis mööda steppi ringi söitsid yhest paigast teise ja neist laamadest.Eraldi teemana vöiks olla budism ja poliitika mis läheks kokku teemaga "Pan-mongolism" mida alustasin veidi .Peaks kirjutama Mongoolia budistlikust kunstist ,Eraldi peatykk Mongoolia "tsamist"Siis eraldi mongolite suhtest Labrangi kloostriga ja Kumbumiga jne. See on lihtsalt esimesel hetkel pähe tulnud ideed,kuid kui möelda siis vöib siia toppida niii palju kui tekib lugusid Mongoolia budismist.--VanemTao 19. detsember 2006, kell 02:35 (UTC)

Hoiatus

Olen juba mõnda aega vaadanud seda tralli mis siin käib ja jäänud siiani kõrvalvaatajaks, kuid viimased kommentaarid mis kasutaja Metsavenna lehele oled lisand lähevad ikka kaugelt üle piiri.

Kui sulle ei meeldi siinne keskkond siis palun leia mujal kohta ennast välja elada, mitte teisi sõimates ja kui siiani ei ole silma jäänud redigeerimskasti alune tekst:

Pidage silmas, et kõik Vikipeediale tehtud kaastööd loetakse avaldatuks
vastavalt GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsile. Kui Te ei soovi, et Teie
poolt kirjutatut halastamatult redigeeritakse ja omal äranägemisel
kasutatakse, siis ärge seda siia salvestage.

siis oleks viimane aeg seda teha ja selle tähendust mõista.

Loe eelnevat hoiatuseks et sellise käitumise jätkamisega tuleb konto blokeerimine kuni Vikipeedia (käitumis)tavad saavad selgeks. On hea näha et valdkonda tundev inimene lisab oma teadmisi Vikipeediasse, kuid see ei vabanda mitte lugupidavat käitumist keskkonna ja kaas autorite vastu --TarmoK 21. detsember 2006, kell 21:51 (UTC)

---

Piisab sellest kui su nimi on pildi leheküljel. Artiklisse seda ei panda. Kui see sulle ei sobi, siis tuleb pildid artiklist eemaldada. Siim 5. veebruar 2007, kell 19:29 (UTC)

Ma arvan küll, et pole põhjust piltide juurest autori nime eemaldada. See pole kindlasti Vikipeedia reeglite vastane. Maalikunstnike reprodel on küll autori nimi all, miks mitte ka nendel piltidel.--Boy 5. veebruar 2007, kell 19:38 (UTC)

Tekstidele kirjutatakse ka üldiselt nimi alla. Kas hakkame edaspidi siin endakirjutatud artiklitele allkirju alla panema? Minu meelest piisab täiesti sellest, et nimi on pildilehel. Ja artiklite puhul piisab artikli ajaloost, mille järgi on võimalik vaadata, kes millise muudatuse tegi. Vikipeedial ei ole autorit. Siim 5. veebruar 2007, kell 19:45 (UTC)

Ok, kas tahad väita, et kui näiteks artikli dadaism illustreerimiseks on kasutatud Dali maali reprot, siis ei tohiks pildi allkiri sisaldada väidet, et tegemist on Dali maaliga?--Boy 5. veebruar 2007, kell 19:53 (UTC)

Kui keegi selle maali Vikipeediasse paneb, siis järelikult on see tuntud ja enda väärtust juba mujal tõestanud. Kui aga suvaline kasutaja enda pilte üles laadib eesmärgiga endale reklaami teha, siis on see taunimisväärne. Kas need juhtumid ei tundu sulle natukene erinevad? Siim 5. veebruar 2007, kell 20:00 (UTC)

Ma ei pea ennast kuigi pädevaks budistliku/arvutikunsti hindajaks. Ma ei oska su argumenti kommenteerida.--Boy 5. veebruar 2007, kell 20:07 (UTC)

Minu meelest on need pildid paremini arusaadavad, kui on juures, et tegu on V. Väärtnõu illustratsioonidega. Muidu pole arusaadav, mida nad endast kujutavad. Arvan, et enamik lugejaid oska pildi taha vaadata. Reklaami ma ei oska siin näha (sama hästi võiks öelda, et Fail:Vahemeri4.gif sellel pildil on reklaam, sest seal on autori nimi peal:-) ). Teine asi, kas need pildid seal üldse peavad olema. Võib-olla sobivad nad paremini artiklisse Vello Väärtnõu.

Igatahes ei ole minu meelest mingit põhjust seda nime ära võtta. Andres 5. veebruar 2007, kell 20:56 (UTC)

Kui pildid pole asjakohased, siis tuleb nad artiklist eemaldada, mitte V. Väärtnõu nimi lisada. Mida see arusaadavamaks teeb? Mis puutub mõnda minu nimega pilti, siis ma olen nõus, et seal ei tohiks nime olla. Olin siis värske Vikipeedia kasutaja, kui need tegin ja see oleks olnud Sinu või kellegi teise vanema olija ülesanne minu tähelepanu sellele juhtida. Ma lihtsalt olin harjunud, et kaardile lisatakse nimi. Aga kaardi all eraldi rõhutada, et see on minu tehtud, selleni ma siiski ei ole laskunud. Ilmselt taandub küsimus taas sellele, et kas on eetiline ennast Vikipeedias esile tõsta või mitte. Samuti nagu iseendast või enda ettevõtmistest artiklite kirjutamine. Minu arvates ei ole ning ma ei näeks selliseid asju Vikipeedias hea meelega. Ses mõttes ei saa ma kuidagi nõustuda su väitega, et pole mingit põhjust seda nime ära võtta. Siim 5. veebruar 2007, kell 21:25 (UTC)

Mul ei ole kindlat seisukohta, kas pildid on asjakohased. Kindlasti sobivad nad artiklitesse, kus räägitakse asjadest, mis pildil on kujutatud. Kui aga saab originaalõhustikule lähemaid pilte, siis on nood vast eelistatumad. Teema "budism" on nii lai, et illustratsioonid selle juures saavad olla ainult teksti elavdamise funktsioonis. Seetõttu võib alati vaielda, milliseid pilte sinna panna.

Tegemist ei ole fotodega ega skeemidega, mille puhul arusaamiseks piisab selgituseks, mis neil on kujutatud. Tegu on iseseisva kunstiteosega, ja seetõttu on lugejal selle õigeks mõistmiseks tarvis teada selle päritolu. Minu meelest on täiesti asjakohane, et pildi all on kirjutatud, et tegu on Vello Väärtnõu tehtud pildiga, mis on siia pandud teema illustreerimiseks.

Mina ei näe midagi halba ega Vikipeediale kohatut selles, et kaardile on tegija nimi lisatud.

Minu meelest ei ole Vikipeedia seisukohast olulised selle tegijate motiivid, vaid tulemus. Ja meil ei ole võimalik inimeste motiivide üle eksimatult otsustada. Andres 6. veebruar 2007, kell 07:14 (UTC)

Ahsoouse sigadused

Võtsin Kasutamata mallide lk-elt malli ja Ahsoous pani mu jälle lukku kui vandaali. Andres lahenda see Ahsoouse tehtud sigadus, sest kasutamata malle võib vabalt muuta. Ats

Sa oled ju praegu lukust lahti, eks ole?

Kust Sa võtad, et kasutamata malle võib vabalt muuta? Kui tahad malli alust kasutada, siis kopeeri see. Andres 24. veebruar 2007, kell 11:13 (UTC)

Olen kõik enda mallid nii teinud. Lukus olen. Ats

Nüüd oled lahti.

Sa ei tohi malle nii teha. Kui oled varem nii teinud, siis tuleb tagantjärele asja parandada. Kui veel teed, siis ma pooldan blokeerimist. Andres 24. veebruar 2007, kell 11:18 (UTC)

Eks ma püüan aru saada, et võrreldes algusaegadega on mängureeglid muutunud. Proovime siis teisiti malli teha: Mall:Teadused --Ats 24. veebruar 2007, kell 11:24 (UTC)

Arvan, et varem lihtsalt ei märgatud, mida Sa teed. Andres 24. veebruar 2007, kell 11:29 (UTC)

Kasutusel olevad mallid tuleb ikkagi sellelt lehelt ära panna.--Ats 24. veebruar 2007, kell 11:47 (UTC)

See nimekiri uueneb teatud ajavahemikkude järel automaatselt.

Ja tuleb silmas pidada, et see, et malli ei kasutata, ei tähenda, et ta on tarbetu. Andres 24. veebruar 2007, kell 11:55 (UTC)

võta teadmiseks, et sa muutsid näiteks abimalle, mille poole otse üleüldse ei pöördutagi vaid pöördub hoopis teine mall ja neid too lehekülg samuti ei kajasta. Pealegi on osa malle sellised, et nende poole hakkavad teised mallid pöörduma alles, siis kui miski tingimus on täidetud, näiteks suutsid sa vahepeal hävitada malli mille nimi algas a la 30PäevaKalenderAlgus... võiksid nagu aru saada, et nende poole ei pöördutagi mitte pidevalt - Ahsoous 24. veebruar 2007, kell 12:14 (UTC)

Aastaarvud tekstis

Olen korduvalt leidnud ennast toimetamas tekstis sisalduvaid aastaarve, mis on kujul a la "1930 abiellus ... sellega" ja mille puhul minu arust oleks korrektne kirjutada "1930. aastal abiellus ...". Kas teised arvavad, et ilma punkti ja sõnata "aasta" on ka kõik korras? ML 13. märts 2007, kell 12:24 (UTC)

Sellist kirjaviisi kasutab ka EE, mistõttu arvan, et see on aktsepteeritav. Lause alguses oleks minu meelest siiski soovitatav kasutada "Aastal 1930". "Eesti keele käsiraamat" mäeb ette variandid "1930. aastal" ja "1930. a". Esimest võib kindlasti kasutada, teist ma ei soovitaks kasutada, sest lühendeid oleks selguse huvides üldjuhul parem vältida. Andres 13. märts 2007, kell 16:26 (UTC)

Sõsarprojektide teemal

Kas näiteks filateelia viki võiks olla nimetatud vikipeedia sõsarprojektiks? või on ta juba seda? mille alusel on viki tarkvaral tehtud projekt viki sõsarprojekt? 193.40.164.76 20. märts 2007, kell 10:22 (UTC)

Sõsarprojektid on Wikimedia Sihtasutuse (en:Wikimedia Foundation) projektid. Filateelia viki nende hulka ei kuulu. Küll aga võiks nendest rääkida artiklis Wiki ning teha nende kohta eraldi artiklid. Andres 20. märts 2007, kell 10:40 (UTC)

Linn + maakond

Kui inglise keeles on sünnikoht ära märgitud Boulder, Colorado kuidas tuleb see eesti keeles kirjutada?Boulder-linn Colorado-osariik

Kui see on isikuartikli esimeses lauses, siis "Boulder (Colorado)" või "Boulder, Colorado". Andres 9. detsember 2006, kell 12:43 (UTC)

IP-aadressi salvestamine

Kui uus tegelane midagi siin muudab, salvestub tema IP-aadress. Kui suur on võimalus, et pahalased seda kasutavad või kasutama hakkavad? Mul tekkis see küsimus seetõttu, et panen päris palju eestikeelsetele artiklitele linke viimastel päevadel teistesse vikidesse, järsku mõni pahalane juba on silma peale pannud? ei jõua ju igasse vikisse omale kasutajanime teha, et neil raskem oleks mu IP-aadressi kasutada... avjoska 11. märts 2007, kell 11:20 (UTC)

IP-aadress on niikuinii avalik, IP-aadressi järgi saab kindlaks teha ka arvuti tegeliku asukoha. Vikipeedias kasutajanime all kirjutaja puhul registreeritakse kuhugi ka IP-aadress, aga seda kõigile kasutajatele ei näidata. Kui Sinu arvuti pordid pole avatud ega sul pole ühiskasutuseks kaustu ega faile välja jagatud, siis ei saa väga lihtsate vahenditega Sinu arvutile keegi halba teha. Ei tasu karta. Valju 11. märts 2007, kell 11:29 (UTC)