Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv6

Eelnev Arhiiv 5

Üldise arutelu arhiiv 6 10. oktoober 2006

Järgnev Arhiiv 7

Allikate kasutamine

Kas võib kasutada EKI-s pakutavaid keeletutvustuse *.pdf faile siin kui nad ümber kujundada *.png failiks, sest paljudel ei ava arvuti näiteks lao võ birma keelt. Ja kellelt selleks luba küsida? NB: Need on avalikult alla laaditavad failid! Egon 08:32, 9 Jan 2004 (UTC)

Kas Sa mõtled seda, et birma- ja laokeelsed tekstid saaks kirjutada piltidena?

Arvan, et võiksid nii materjalide kasutamise tingimuste kui ka fontide asjus nõu küsida Peeter Pällilt (peeter[asenda nurksulgudes olev märgiga @]kki.ee). Andres 09:26, 9 Jan 2004 (UTC)

Kas seda allikat tohib kasutada? 1

May I use information from Baker Institute publications?
May I quote Baker Institute publications?
Yes. We want our research to reach the widest possible audience. We only ask
that you provide the proper reference to the Baker Institute and/or a
specific author as the source of the information.

See pilt ei ole üldse nende oma. Ingliskeelses Vikipeedias on sedasama pilti juba kasutatud, nii et võta sealt. Andres 04:09, 23 Jan 2004 (UTC)

Ma ise lisasin selle sinna, ja kisasin ka seal natuke, kuid keegi ei teinud välja. Arvan, et võime seda kasutada -- Egon 11:33, 23 Jan 2004 (UTC)

Sama pilt on ametlikul saidil. Kui üldse kuskilt küsida, siis sealt. Andres 13:13, 23 Jan 2004 (UTC)

Saatsin vabas vormis sooviavalduse webmaster@riik.ee, sooviga kasutada nende pildimaterjali. Kui vastus on jaatav, saame me kasutada ka kogu riigikantseli lehekülje pildimaterjali. -- Egon 23:34, 28 Jan 2004 (UTC)

Kas ing. keelselt lehelt http://en.wikipedia.org/wiki/Apollo_17 tohib pilte kasutada. Nagu ma aru sain, siis tohib aga kas viite peab alla panema?naine

Tohib, kuid pilt tuleb siia Vikipeediasse üles laadida. Selleks kasuta nuppu Faili üleslaadimine. Pildi paigaldamiseks kasuta pildinime ja aseta see topelt nurksulgude sisse. -- Egon 17:40, 1 Feb 2004 (UTC)

Seda, et pilt on pärit inglise vikipeediast, tuleb pildi kirjeldusleheküljel mainida. Hea oleks lisada ka pildi nimi inglise vikipeedias ja tekst sealsel kirjeldusleheküljel, samuti milline kasutaja ta seal üles laadis. Andres 17:53, 1 Feb 2004 (UTC)

Mida arvatakse siin seaduse tsiteerimisest? mõne sõna definitsioon on nii ilusti seadusega defineeritud... see pole ju ometi autoriõiguste rikkumine... avjoska 4. juuli 2006, kell 12.28 (UTC)

Seaduste tsiteerimine koos viitega on autoriõiguste seisukohast täiesti OK. Kuid tuleb arvestada, et definitsioonid seadustes ei ole mõeldud mõiste sisu avamiseks, vaid ainult selleks, et jätta võimalikult vähe võimalusi seaduse väärititõlgendamiseks. Seetõttu ei pruugi niisugused nn legaaldefinitsioonid sobida (reeglina ei sobigi) mõiste defineerimiseks entsüklopeediaartikli alguses. Andres 4. juuli 2006, kell 14.40 (UTC)

Loa küsimise kirja näidis

Kas kellelgi on olemas mingit sellist lihtsat ja kokkuvõtlikku kirjutist, mida wikipediast mitteteadvale inimesele ette anda kui küsida luba tema loodud informatsiooni (piltide jooniste vms.) kasutamiseks? Äkki on keegi sellise teksti valmis teinud, mida veidi kohendades või "tühje kohti täites" võiks näiteks Tallinna Linnavalitsuse vastavasse osakonda või Riigikantseleisse e-mailida? Äkki õnnestuks sedasi palju kvaliteetset (pildi)materjali saada? --Boy 14:16, 5 Mar 2005 (UTC)

Me peame selle kohandama ingliskeelsest variandist en:Wikipedia:Boilerplate request for permission. Seni oleme kasutanud vaba loomingut. Andres 14:26, 5 Mar 2005 (UTC)

On see siis nüüdseks kohandatud? avjoska 1. juuli 2006, kell 20.23 (UTC)

Paar küsimust vikipeedia kohta

Vikipeedia on tervitatav nähtus. Sobiv artikkel leitakse kiiresti otsisüsteemist. Olemasoleva artikli muutmine on kah mugavaks tehtud. Samas UUE artikli tegemine on juba keeruline kuna tuleb leida õige koht. Mingit puhvrilaadne koht võiks olla kus asuvad viidad juba tehtud artiklitele mis aga ei ole korrektselt paigutatud, nö liivakast. Asjatundjad siis liigutavad artikli õige koha peale või suunavad näiteks alamteema puhvrisse/liivakasti kus vastava ala asjatundja ta juba õige koha peale pistab. Mingil määral välistaks see ka artiklite kordumist. Esilehel peaks olema ka viide sellele mida peaks tegema artikli lisaja nö step-by-step.

Sul on nüüd vist uue artikli tegemine selge. Kuidas see õpetus esilehel võiks Sinu meelest sõnastatud olla? Kui see on pikk, tuleks see minu meelest kuskile esilehest sügavamale panna.

Mulle tundub, et praegu veel sellise puhvri järele vajadust ei ole. Uutel artiklitel hoitakse silm peal ja nad paigutatakse ära. Kui tahad artiklit alustada, aga ei leia sellele linki või ei oska seda kuskile panna, siis pakun kaks võimalust: 1) paned lingi olemasolevasse Liivakasti; 2) asendad mõne olemasoleva artikli aadressiribas pealkirja loodava artikli pealkirjaga; nii jõuad tühjale lehele, mida võid redigeerima asuda. Andres 08:17, 30 Dec 2004 (UTC)

Kolmanda võimalusena võib teha artikli enda isikliku lehe alla ja seda siis oma lehel kommenteerida või headelt inimestelt mujale tõstmisel abi paluda). Näide: Kasutaja:Oop/Humanitaarteadused. Seal on ka võimalik teksti koheselt laiale publikule "avaldamata" rahulikult siluda. --Oop 23:42, 30 Dec 2004 (UTC)

Artikli sisu tegemise kohta vast isegi on informatsiooni. Point oli hetkel selles, et kui on mingis koolis tehtud töö arvutis ilusti lausa olemas, siis tegelikult seal sisu sa eriti ei kirjuta enam. Tuleb otsida sellele õige asukoht. Mulle tehti tegelikult selgeks et hetkel pole see koht siin nii väga muutuv ja edukalt suudetakse igale artiklile silma peale visata. Artikli pealkiri olgu või asdf ja ikka korrigeeritakse see siin ära. Kuigi minu arvates selline käitumine ei ole ilus. Ettepanek on selline et kas siis esilehel või mingil manuali lehel oleks kirjas viisakusreeglid. Ühed neile kes otsivad ja kasutavad infot(kas ja kuidas andmeid kasutada võib). Ühed neile kes redigeerivad olemasolevat artiklit(arutelu ja seal allkirja andmine ning muu selline). Ühed neile kes loovad uusi artikleid(selliste asjade kasutamise võimalus). Ma arvan, admin ei soovi kah kilplane olla pidevalt teiste musta valgeks pestes. Metsjeesus 03:44, 31 Dec 2004 (UTC)

Jah, juhendite sõnastuse ja paigutuse kallal tuleb edasi töötada. Äkki on Sul konkreetseid ettepanekuid, mida ja kuhu võiks kirjutada? Andres 06:58, 31 Dec 2004 (UTC)

Tekkis selline küsimus, et ühes artiklis kas tuleks mõnda mõistet mitu korda lingistada (sama nimelist), kui näiteks artikkel on üsna pikk või lihtsalt otsimise hõlbustamiseks, kui näiteks esimeses lõigus on mainitud Pariis ja siis järgneva teksti jooksul, kas seda võib, tuleks või ei tohi lingistada ? --Dj Capricorn 7. veebruar 2006, kell 17.01 (UTC)

Minu arvates peaks mitu korda lingistama, kui artikkel on pikk, samuti lehekülgedel, mis pole mõeldud järjest lugemiseks. Aga see on asjatu vaev, sest Taivo võtab niikuinii tagantpoolt lingid ära. Andres 7. veebruar 2006, kell 18.20 (UTC)

Tehes artiklit Vitamiinide loend puutusin kokku uue probleemiga, et kui teed alaindeksitega tähiseid siis vikipeedia ei tunne neid ilmselt ära ja tekkis ka probleem, et kuhu alla vitamiinide paigutada (kategoriseerimise osas). Wikipeedias on need paigutatud toiduainete alla, ma ise soovitaks näiteks orgaanilised ühendid või midagi sellesarnast. --Dj Capricorn 7. veebruar 2006, kell 21.20 (UTC)

Vitamiinide kategooria, nagu ka teiste artiklite omad, ei pea kopeerima ühes või teises vikipeedias olevat, ei inglise, saksa, rootsi ega hiina omas olevat. Pane nii nagu õige(m) on. Koos muude toiduainetega neid üldiselt poodides ei müüda ning nendest söönuks ei saa. - Urmas 7. veebruar 2006, kell 22.11 (UTC)

Pildid inglise wikist & Fair use

Tekkis kaks küsimust:

1. ) Kas inglise (mõnest teisest) wikist on paslik võtta pilte, mis ei oma seal autoriõiguste märget (ja teoreetiliselt võidakse tulevikus eemaldada)?
2. ) Paljud pildid on inglise wikis "Fair use" alusel. Kuidas eesti õigussüsteem käsitleb "fair use"-i kas meil on üldse selline asi olemas?

--Boy 09:27, 24 Apr 2005 (UTC)

Arvan, et võib küll võtta teistest vikidest pilte, mille autoriõigusega ei ole asjad selged. Tuleb märkida pildi juurde, millisest vikist see on võetud, ning teha vastavasse vikisse keelelink eesti viki pildile. Kui pilt osutub kõlbmatuks, siis same sellest teada ja selle eemaldada.

Eesti õigussüsteemis fair use puudub. Arvan siiski, et kui pilt on inglise vikis aktsepteeritav, on see ka meil aktsepteeritav. Andres 10:08, 24 Apr 2005 (UTC)

Lihtsalt lisa märkusena, et on hea meeles pidada, et kui pilt on inglise (või mõnes tesies) vikis siis see ei tähenda automaatselt et selle kasutamis õigusega on kõik korras. Sinna võib iga üks samamoodi vabalt laadida pilte nagu siiagi ja kõikide tegemisi ei jõuta lihtsalt jälgida. Sellepärast on tähtis, nagu Andres ütles, teha link inglise viki pildi lehelt eesti vikisse ja hea on ka lisada siia kopeeritud pildile link inglise vikisse ... kui just on suur tahtmine teistest vikidest siia pilte kopeerida, selle asemel et neid commonsisse kopeerida ja linkida sealt (ma ei saa jätta ju võimalust ära kasutamata :o) ) --TarmoK 10:46, 24 Apr 2005 (UTC)

Arvan küll, et Commonsisse kopeerida pole mõtet pilte, mille autoriõigusega pole asjad selged. Andres 10:59, 24 Apr 2005 (UTC)

Ja eesti vikisse võib? et siin vilistame autoriõigustele? Vist ei ole vaja värskendada mälu et Eesti vikipeedia on osa Vikipeedia projektist täpselt samamoodi nagu commonski ja kõik teised vikidki --TarmoK 18:36, 24 Apr 2005 (UTC)

kuskil pilte sisaldavatel neti lehtedel on väga tihti miski järgmise sisuga märkus olemas:

PLEASE NOTE: ALL PICTURES INCLUDED ON ......., INCLUDING THOSE IN THIS SECTION OF THE WEBSITE ARE ASSUMED TO BE IN THE PUBLIC DOMAIN, MEANING THAT WE ARE NOT AWARE NOR HAVE BEEN MADE AWARE OF THEIR PARTICULAR PUBLISHING RIGHTS. AS SUCH, WE WILL NOT INCLUDE ANY PICTURES THAT VIOLATE ANY COPYRIGHT, AND ANY PICTURES INCLUDED ON THE WEBSITE ARE INCLUDED BECAUSE WE DO NOT BELIEVE THEIR INCLUSION TO BE A VIOLATION OF ANY COPYRIGHT. FURTHERMORE, IF ANY OF THE CONTENT ON ....... INFRINGES ANY COPYRIGHT, PLEASE CONTACT US AT....

Mida teha sellistelt aadressidelt pärinevate piltidega... mulle küll tundub, et põhimõtteliselt miski sellise disklaimeriga võib kasutada, enamikke veebis leiduvaid pilte mille juures pole selgelt öeldud, et tegu on copyright'i alla käiva materjaliga... - Ahsoous 18:57, 24 Apr 2005 (UTC)

See, et autoriõiguse märget ei ole, ei tähenda, et autoriõigust ei ole.

Minu meelest on meil mõistlik tegelda oma piltide autoriõigustega ja teistest vikidest pärinevate piltide puhul usaldada teisi. Lühtuda tuleb eelkõige USA seadustest ja peaktikast, kuid arvestada tuleb ka Eesti seadusi. Commonsisse on minu meelest mõistlik üles laadida ainult meilt pärinevaid pilte, kui me oleme veendunud, et kõik on korras. Võib muidugi laadida ka teiste vikide omasid, kui asi on täiesti kindel. Eesti viki puhul ei ole minu meelest mõtet nii range olla, sest teised vikid peaksid eelkõige ise hoolitsema oma piltide eest ning me võime heas usus nende pilte kasutada. Andres 19:56, 24 Apr 2005 (UTC)

en:Wikipedia:Copyrights#Image guidelines: "Images and photographs, like written works, are subject to copyright. Someone owns them unless they have been explicitly placed in the public domain. Images on the internet need to be licensed directly from the copyright holder or someone able to license on their behalf. In some cases, fair use guidelines may allow a photograph to be used." (minu rõhutus)

  Eesti keeli siis (vabas tõlkes): "Pildid ja fotod, nii nagu ka kirjalikud materjalid kuuluvad autoriõiguse alla. Keegi omab seda, välja arvatud juhul kui on selgelt välja toodud et see on public domain. Pildid internetis peavad olema litsenseeritud otse autoriõiguse omajalt. Mõningatel juhtudel fair use põhimõtted lubavad kasutada fotot ilma litsentsita"

Kui pildi juures ei ole luba siis see ei tähenda et seda võib kasutada (nagu Andres jõudis juba öelda). See "disclaimer" mis Ahsoous ülal ära tõi on "kopeerin-sealt-siia-pärast-vaatame-kas-on-luba" suhtumine, mis ehk mõningatel site-idel on ok. (Kuid seal võib täna olla pilt ja homme tuleb omanik ja laseb maha võtta selle.) Vikipeedias on vastupidine lähenemine "esmalt-saan-loa-siis-kopeerin".

Andrese lähenemine on hea, lisades sinna veel selle lingi panemise. Vaid ühte osa ma ei järgiks sealt: "kasutame heas usus teiste vikide materjale". See on sama olukord kui see Ahsoous-e "näide", igaüks võib pildi vikisse laadida ja sellega nagu "tekiks õigus" meil seda kasutada(?) Autoriõiguste järele valvajaid ei ole ju palju ja nii need pildid jäävad. Me ei saa ju ka öelda et kõik eesti vikis olevad pildid on "korras"(?)

Ei taha olla siin "paha politseinik", kuid arvan et parem on algusest peale hoida need copyright asjad korras, kui hiljem hakata parandama. ... Siin on üks loetelu site-idest kust peaks olema ok kopeerida pilte: en:Wikipedia:Public domain image resources --TarmoK 21:34, 24 Apr 2005 (UTC)

Muide, kas keegi oskab öelda konkreetselt kui vanu pilte eestis võib vabalt kasutada, see 1923. aasta peaks kehtima ameerika kuidas meil siin aga lood on ja veel kuskilt olen nigu kuulnud et enne NSVL-i liitumist Genfi konventsiooniga peaks ka kõik selles riigis avaldatud materjali olema vabalt kasutatavad... aga mis olukord tegelikult on? Muide arvan isegi et sellist disklaimerit vähemalt miskilgi määral autoriteetsust taotlev internetileht kasutada ei tohiks... samas kui leiad kuskilt miski pildi siis selle pildi kohta teada saada kas too konkreetselt kuulub kaitse alla või mitte on praktiliselt võimatu... eriti lõbusaks muudab loo aga see, et vastavalt usa saedaustele on igalühel õigus luua nn. 'fake' pilte kellest ja millest iganes ja mõne aja pärast ei oska enam keegi üldse arvata millega tegu on... - Ahsoous 22:25, 24 Apr 2005 (UTC)

Tegelt kerkib üles ka veel selline küsimus - mis ma teen piltidega, mis mul kuskil kettal on ütleme nii 5 aastat vedelenud ning pole enam vähimatki aimu, kust kohast need pärit on - usutavasti meerikamaal tohib taolisi pilte kasutada sellesama 'fair use' põhimõttel, meil siin ilmselt aga mitte ? - Ahsoous 23:00, 24 Apr 2005 (UTC)

Minu meelest tuleks toimida nii: kui pilt on mõnes teises vikis olemas, siis võib teha mõistliku pingutuse, et uurida, kas autoriõigusega on kõik korras. Kui mõistlik pingutus ei anna alust vastupidist arvata, siis võib pilti heas usus kasutada. Kui midagi peaks korrast ära olema, siis varem või hiljem see selgub ning seda teatatakse ka meile, kui meie artiklile on teisest vikist link. Kui mõni pilt laaditakse Commonsisse, siis me saame ka sellest teada. Kui aga me võtame pildi muust allikast, siis me peame tegema kõik, et selle autoriõiguslik staatus kindlaks teha. Isetehtud pildid on selles suhtes kõige paremad.

Eesti autoriõiguseseaduste ja kohtupraktika kohta peame küsima asjatundjatelt, kuib peab arvestama, et eri juristid võivad anda erinevaid tõlgendusi, muuseas ka olenevalt sellest, kelle huve nad kaitsevad.

Vikipeedia seisukohalt on kõige tähtsam avaliku süüdistamise ja kohtussekaebamise vältimine. Andres 05:41, 25 Apr 2005 (UTC)

Mõtlesin, et kirjutan autorikaitsesse. Nad saavad selliste asjade eest raha, las siis informeerivad :). Ainult, et võiks siis kokku võtta, mis küsimusi küsida. Praegu on ilmselt tekkinud kaks peamist (1) Eestis enne Genfi konventsiooniga liitumist (vist oli 1973) väljaantud teoste autorikaitse. (2) Fair-use -> kas Eestis eksisteerib ja mis alustel. Ootan mõne päeva veel siia lisaküsimusi enne kui tegutsema hakkan. --Boy 07:04, 25 Apr 2005 (UTC)

Arvan, et küsimus tuleb püstitada kompleksselt, Vikipeedia kontekstis. Nad peavad nähtavasti arvestama ka Vikipeedia litsentsi. Sinu poolt nimetatu võib muidugi eraldi välja tuua. Küsida tuleks, kas Vikipeedia poliitika artiklis öeldu on pädev ka Eesti seaduste järgi (fotode autoriõiguse aegumine, maalide ja graafika reproduktsioonid jne). Üks küsimus oleks ka see, kuivõrd siin toimivad Eesti seadused. Server on USA-s, kasutaja on enamasti Eestis, kuid võib olla mis tahes riigis. Tuleb küll arvestada, et nad ei pruugi olla erapooletud ning võivad tõlgendada seadusi liigselt autorite kasuks. Andres 07:25, 25 Apr 2005 (UTC)

vb võiks küsida ka seda, mis saab, kui ma ütleme lõikan kuskilt miskist pildist ütleme näo välja, mis õigused selle pildiga on, vb muudan pildi juures veel midagi nt. kontrasti, tonaalsust jne. mis siis saab - Ahsoous 08:32, 25 Apr 2005 (UTC)

See on "iidne" poleemitsemise teema internetist rääkides. Et millal lõppeb autorikaitse, kui palju selleks peab olema tehtud muudatusi "teoses". Kusagilt on läbi käinud mäletamist mööda et "rohkem kui 50% muudatust" annaks kui õiguse kasutada, kuid see on selline valdkond mida küll hea meelega ei läheks proovima. Nagu ennegi juba arvamust avaldasin oleks minu meelest parim lahendus siin vikis lähtuda sellest seisukohast et õigused peavad teada olema, seniks kui ei ole ei pane vikisse. Oma kodulehel võib paljudki teha, kuid peame meeles pidama et Vikipeedia materjalid on mõeldud vabaks kasutamiseks ükskõik kus ja sedasi pannes ebamäärase autoriõigusega töid siia, läheneme piratismi soodustamisele. C'est la vie

teine asi on et kus sellist "töödeldud" pilti kasutadagi? Heal juhul pilditöötlus meetodeid selgitavas artiklis ehk --TarmoK 09:14, 25 Apr 2005 (UTC)

"Mõtlesin, et kirjutan autorikaitsesse. Nad saavad selliste asjade eest raha, las siis informeerivad :)." - Kui juba kirjutatud ja kysitud pole, ehk kysiks siis sellegi kohta, millises ulatuses tohib kedagi tsiteerida. Kuskilt jooksis läbi selline number, et Eestis on (c)-vabad tekstid, mille autor on 70 aastat surnud olnud - mis ei jäta just palju järele. (Aga ma võin ka eksida.) Eelkõige on kysimus kirjanikes (poliitikud on teine paljutsiteeritav seltskond, kuid nemad loetakse tavaliselt public domain'i koos naha või karvadega). Kui keegi tsiteerib pikast romaanist kolme lauset, pole see usutavasti probleem, aga luuletuse puhul võib kolm lauset ollagi kogu luuletus. Eesti Vikis tsiteerimine veel väga levinud pole, ent tingimused võiks välja selgitada enne mure väljakujunemist. Yhtlasi oleks hea reeglite tekkimisel need ka välja riputada, et uuedki tegijad teaksid. --Oop 10:52, 26 juuni 2005 (UTC)

Mul on justkui kuskilt meeles, et kui näiteks luuletust pikalt-laialt analüüsitakse, siis võib ta ka tervikuna ära tuua. Tegelikult on meil probleem küll tekkinud seoses Piibli tsiteerimisega. Saatsin Piibliseltsile juba 1. jaanuaril kirja, kuid mingit vastust saanud ei ole. Minu meelest on asi nii, et võib ära tuua kas või terve peatüki, kui see on varustatud pikkade kommentaaridega. Andres 10:57, 26 juuni 2005 (UTC)

Jah, hea tahtmise juures võib apelleerida kas või teaduslikule kommenteeritud väljaandele. Kysimus on tõsisem, kui tsitaat on nt näide kellegi loomingust yleyldse või kommenteerib mingit muud teemat. (Näiteks lisatakse artiklile "Raud (element)" "Raua needmine" ja paar Rein Raua luuletust. See on kyll natuke drastiline. Ytleme, artiklile "Anagramm" või "Inglise sonett" vms.) Ja sama kysimus käib tõesti ka tõlgete kohta (kui me ei taha piiblit ja Shakespeare'i kogu aeg yle tõlkida). Kindluse mõttes võiks olla juriidiline lahendus, mitte ainuyksi meenutused (mul on neid ka). --Oop 11:39, 27 juuni 2005 (UTC)

Nõus, see on probleemiks. Aga niikaua kui meil juriidilist lahendust ei ole, tuleb ju ka kuidagi elada. Äkki Sa, Oop, viitsiksid ise asjatundjatelt nõu küsida? Andres 11:46, 27 juuni 2005 (UTC)

Seoses teema järjekordse tõstatamisega, meenus mulle ka mu kunagi antud lubadus. Alustasin eile õhtul veelkordse GFDLi ja eesti autoriõiguse seaduse lugemisega ning tegin omale kokkuvõtte küsimustest mis tõstatada. Katsun täna kasutajalehe alamleheküljele mingi töömaterjali üles panna. Ühtlasi katsun veel selle nädala jooksul kultuuriministeeriumisse (nemad peaksid tegelema) ka kirja valmis kirjutada. Boy

Jah, ministeerium on ehk veidi erapooletum kui autorikaitse. Ehkki ega neiltki poleks vist paha kontrollida - juhuks, kui neil on mingeid radikaalselt erinevaid seisukohti. Vahel on. --Oop 12:33, 27 juuni 2005 (UTC)

Lisaks siin aasta hiljem sellise tähelepaneku, et et.wikipedia.org server asub minuteada USAs ning kuulub USA mittetulundusühingule Wikimedia Foundation, nii et Eesti autoriõiguse seadused ei tohiks hakata maagiliselt kehtima, kui lehekülg juhtumisi eestikeelne on (kelle jurisdiction on klingonikeelne vikipeedia?). Unigolyn 12. juuli 2006, kell 06.50 (UTC)

Eesti autoriõigusi on otstarbekas arvestada selleks, et eestikeelse Vikipeedia materjal oleks Eestis vabalt kasutatav. Andres 12. juuli 2006, kell 18.30 (UTC)

---

Vigaste välislinkide kustutamisest

Minu meelest ei tohiks välislinke kustutada ainult sel alusel, et mingil konkreetsel hetkel ei saada ühendust. Ka Vikipeedial on mõnikord server maas. Andres 24. august 2005, kell 06.59 (UTC)

Kasutamata ning kasutusõiguse märketa pildid

Sattusin just kasutamata piltide loetelu vaatama. Seal on terve hulk pilte, mis ilmselt on igaveseks unustatud. Mõtlesin, et käiksin nimekirja üle ja kustutaksin ära pildid, millel puudub kasutusõiguse märge. Kas kellelgi on selle vastu midagi - ükski lehekülg ju neid ei kasuta. Erandi võib teha viimase paari kuu jooksul laetud piltidele. Mida teha seal toodud geraldika.ru piltidele?--Boy 4. september 2005, kell 14.07 (UTC)

Arvan, et kasutusõiguse märkuse puudumine iseenesest ei ole põhjus kustutamiseks. Tuleks ikkagi püüda välja selgitada, kust pilt pärineb ning ära arvata, milleks see mõeldud on. Arvan, et geraldika.ru pildid tuleb lisada vastavale artiklile, välja arvatud juhul, kui seal on juba parem pilt. Vastasel juhtumil kustutada. Andres 4. september 2005, kell 14.28 (UTC)

Kui kasutusõiguse märketa pilte kustutada ei või, siis tekib mul küsimus, et mis mõttega me neid üldse vastava malliga märgistame. Võiks olla mingi ajavahemik, näiteks kolm kuud malli lisamisest, mille järel võib kustutada. Sellised pildid ju ei tohiks siin olla ja kolm kuud on isegi pikk aeg. Siim 4. september 2005, kell 14.35 (UTC)

Piltide üleslaadimiseks peab olema sisse loginud. Meil on ju võimalus üleslaadijaga ühendust võtta ja küsida. Andres 4. september 2005, kell 14.42 (UTC)

Siimul on hea mõte. Need pildid peaks märgistama kustutamise malliga ja siis ühe-kahe kuu pärast, kui pildid on ikka samas seisus, s.t. kasutusõigust pole saadud, kustutada. Kiiremini võiks kustutada siis, kui analoogiline kasutusõigusega pilt on juba olemas. Taivo 4. september 2005, kell 16.20 (UTC)

Kustutada pole vaja märkida, KMP mall ise juba ütleb, et kunagi see kustutatakse. Kolm kuud oleks sobiv aeg, võiks praegusest käima minna - võiksime seni üritada otsida piltidele allikainfot. Peep 4. september 2005, kell 16.26 (UTC)

Ning seisma jäänud KMP-malliga piltide leidmise hõlbustamiseks võiks KMP mallile lisada ajatempli -- samamoodi nagu see on lisatud Mall:Toimeta puhul. --WikedKentaur 4. september 2005, kell 20.34 (UTC)

Sellise "ajatempli" kasutamisel on üks väike nüanss, kategooria "uueneb" iga kord kui keegi satub seda artiklit/pildi lehekülge redigeerima.

Variant oleks panna kategooria käsitsi ja määrata sorteerimise jaoks panemise kuupäeva vormis aasta-kuu-päev ([[Kategooria:xxx|20050904]]), sedasi järjestüksid need pildi kategooriasse "tembeldamise" järjekorras. See pole küll kõikse lihtsam ega visuaalselt abistav, kuid lihtsam hiljem läbi vaadata. --TarmoK 4. september 2005, kell 20.59 (UTC)

Piltide juures see redigeerimise probleem ehk nii kriitiline pole, sest pilte harilikult ei redigeerita. Kui pildileheküljele lisatakse allikainfo, või teave kasutusõiguse kohta siis pole ju vahet kas ajatempel keriti edasi või mitte ;-)--Boy 4. september 2005, kell 23.30 (UTC)

üks asi millele pole tänini vastust saanud - kuidas on NLiidus enne 1973. aastat produtseeritud piltidega? Ja teiseks ma ei taipa miks peaks lisama riigilippudele üldse seda templit - need on vist küll 100% commonsis olemas - kas poleks lihtsam artiklites nondele viidata ja siis ilma pikema kaalumiseta need siit lihtsalt kustutada? - Ahsoous 4. september 2005, kell 22.14 (UTC)

Niipalju kui mina Autoriõiguse seadusest välja loen siis:

Paragraf 88 ütleb: Käesolev seadus laieneb ka nendele teostele ja teose esitajate, fonogrammitootjate ning raadio- ja televisiooniorganisatsioonide poolt loodud resultaatidele, mis on loodud enne 1992. aasta 12. detsembrit.' see on siis enne antud seaduse kehtimise algust. Seega mina ütleks, et Eesti Autoriõiguse seaduse kohaselt ei ole NLiidus enne 1973. aastat avaldatud fotod tasuta saadavad materjalid.--Boy 4. september 2005, kell 22.38 (UTC)

vat seda küll, aga asi hakkab peale sellest et NLiit ei olnud liitunud autoriõiguste kaitsmise konventsiooniga enne seda 73-ndat (seadused ju tagantjärgi ei rakendu) ja siit hakkabki sega-puder peale... nagu inglisvikis näed, ütlevad nemad nonde kohta PD, kuigi sealpool (ja ka Eestis enne okupatsiooni) kehtisid seadused ju ka varem..... siinkohal on ilmselt väga pädevat juristi vaja - Ahsoous 5. september 2005, kell 00.12 (UTC)

Ma ei oleks selles nii kindel, et antud seadus ei omanud tagasiulatuvat jõudu. Autorid, kelle õiguste kaitsmiseks see seadus tehtud ju saavad seadusega suuremaid õigusi. Sel juhul omavad seadused ka vahest ka tagasiulatuvat jõudu (nagu näiteks Eesti Autoriõiguse seadus). Samas oleks pädevat hinnangut vaja küll. Olen väga aeglaselt hoogu kogunud ja mõningaid materjale on lehel Kasutaja:Boy/Autorikaitse aga pole tahtnud kultuuriministeeriumile kirja enne kirjutama hakata kui ma Autoriõiguse seaduse vähe tõsisemalt läbi olen lugenud. Muidu küsin veel liiga lolle küsimusi.--Boy 5. september 2005, kell 07.17 (UTC)

Arhiveerimise põhimõtetest

Viisin selle aruteluteema sellesama lehe Arutelu: alla, nii on seda parem kasutada. Vikipeedia arutelu:Üldine arutelu#Arhiveerimise põhimõtetest. Peep 17. oktoober 2005, kell 21.24 (UTC)

Küsimus kuupäeva kohta esilehel

ma ei tea, kas see on õige koht muretsemiseks, aga mul on küsimus, et miks on esilehel täna 21. sept 2005 märge, et "täna on 20.september 2005? väga eksitav... kas see ise automaatse kalendriga ei saa muutuda? --Pilveke 21. september 2005, kell 19.42 (UTC)

See tuleb sellest, et arvuti säilitab väljakutsutud veebilehe vahemälus (cache) ning ei hakka sellega uuesti ühendust võtma, vaid võtab selle lehe poole pöördumisel selle vahemälust. Praegusel juhul siis näidatakse esilehte eelmisel päeval salvestatud kujul. Selleks et näha esilehe õiget kuju, tuleb vahemälu tühjendada. Näiteks Internet Exploreris saab seda teha, vajutades klaviatuuri ülaosas olevale klahvile F5. Andres 21. september 2005, kell 20.01 (UTC)

Kusjuures "point" on olemas. Nimelt on serveri ja eesti lokaalne kell ca 3 tundi nihkes nii, et tegelikult on võimalus näha vale kuupäeva ka siis kui cache ära puhastada. Minu ettepanek on, et seoses esilehe ümbertegemisega võiks kuupäevast loobuda.--Boy 22. september 2005, kell 06.44 (UTC)

Kui ma tahan teada artiklite arvu, siis on hea kuupäeva järgi näha, kui värske see on. Peale selle, kui me hakkame panema esilehele uudiseid, tähtpäevi jne, siis peab kuupäev ikka olema. Andres 22. september 2005, kell 07.04 (UTC)

Nõus, et kui paneme tähtpäevi ja uudiseid peab olema kuskil kirjas millise kuupäeva kohta need käivad aga see ei pea ju ometi olema pealkirja all "täna on". Kui ma vaatan eesti vikipeediat nt. USAst võib "täna" minu jaoks teine kui nt. sellel kes vaatab vikipeediat samal ajal Jaapanis. Ma pigem jätaks mingi info näitamata kui näitaks infot mis suure tõenäosusega võib olla vale. --Boy 22. september 2005, kell 21.55 (UTC)

Olen täheldanud, et mõned kasutajad pakuvad välja alternatiivseid esilehti eestikeelsele vikipeediale. kindlasti ei tohiks see olla päris sama nagu ingliskeelne. meie esilehel peaks olema kindlasti uuele kasutajale mingid vihjed nagu praegu on. aga võiksid ka olla lingid teiste keelte esilehtedele. praegu on ainult artiklite arvu jaotuse järgi. kuid mis arvate kõigi keelte lisamist nagu artikli lõppu? avjoska 29. juuli 2006, kell 20.21 (UTC)

IP aadresside blokeerimisest

Minu arvates tuleks enne mingi IP-aadressi blokeerimist pikaks ajaks (üle ühe kuu) järgi uurida ka mis aadressiga on tegu. näiteks selle saidi abil: http://network-tools.com

Praegu näiteks on aastaks ajaks blokeeritud aadress 212.7.9.35 mis nimelisel kujul on cache2.infonet.ee [1] Mis tähendab, et aastaks ajaks on blokeeritud kõigi või osa selle interneti-ühenduse-pakkuja klientide juurdepääs vikile. (õiegemini siis selle veebi vahepuhvri kasutajate)

Samuti on aastaks blokeeritud 213.35.178.146 mis nimeliselt on 213-35-178-146-dsl.kjj.estpak.ee Kaldun arvama, et tegemist on dünaamilise (muutuva) IP-ga ehk siis juurdepääs vikile on blokeeritud parajasti sellel ADSL-i kliendil kellele on hetkel see IP poolt eraldatud. --WikedKentaur 23. september 2005, kell 17.36 (UTC)

Uustulnukale

Sattusin päris juhuslikult sellisesse huvitavasse kohta ja üsna segaduses selle lehe võimalustest... Peale ühe kirjavea anonüümset parandamist jäi mulje, et siin kõik kõigile lubatud!? Kas kusagile ei saaks paari sõnaga üles tähendada mõningaid "häid tavasid" puudutavad reegleid. Eriti redigeerimist puudutavad. Avastasin kohe ühe jämeda vea teatud eesti ansambli nimes ja pole nüüd kindel, kas see on sobilik ise ära parandada või jätta hoopis kommentaarina vihje õige variandi kohta? Kuidas üldse hoitakse Vikipeediat mõne pahatahtliku solkija ja läbustaja eest?

1) kui soovid rohkem kaastööd teha siis soovitav on teha kasutajakonto ja siis tegutseda... kui kindel oled paranda ära kui kahtled ehk siis vb arutellu...

2) põhimõtteliselt on jah kõik kõigile lubatud ja sisu hoitakse korras ühiste jõupingutustega... pahalised saavad ka pordikeelu... - Ahsoous 20. oktoober 2005, kell 13.25 (UTC)

Paranda julgesti ise. Läbustajaid ja pahatahtlikke solkijaid on vähe (inimesed on ju üldiselt head). Neid annab ka blokeerida. Alles täna blokeerisin ühe, kes soome keeles sõimas. Viimastes muudatustes on kirjas kõik viimased parandused. Sealt saab neid näha ja vajadusel uuesti parandada. Soovitused uustulnukale ... Vikipeedia:Vikipeedia reeglid. Soovitatav on teha endale kasutajanimi. Muuhulgas äratab see usaldust. Taivo 20. oktoober 2005, kell 13.34 (UTC)

Praegu siin eriti uustulnukale lugemismaterjali ei ole, kuid ehk on kasulik Vikipeedia:Tiitelandmed ja Vikipeedia:Üldine KKK. Peep 20. oktoober 2005, kell 13.46 (UTC)

Hakka julgelt peale, kui teed midagi meie arvates sobimatut, siis anname märku. Kui on konkreetseid küsimusi, siis küsi julgelt. Andres 20. oktoober 2005, kell 16.06 (UTC)

Tänan usalduse ja julgustuse eest! :) Peeter 27. oktoober 2005, kell 10.53 (UTC)

Navigeerimiskast

Ma märkasin just, et saksa vikis on vasak navigeerimismenüü huvitavalt ringi tõstetud kaheks kastiks - ülemises on navigatsioon kasutajale/lugejale ("tere tulemast" tekst, teemade portaalid, kõik artiklid A'st Z'ini, suvaline artikkel), ja alumises on lingid toimetajatele (juhend, kogukonnavärav, viimased muudatused ja annetused). Minu arust on see päris hea mõte ja seda võiks ka siin proovida. Peep 26. detsember 2005, kell 13.15 (UTC)

CV laadsed loetelud

Mitmel pool on hakanud vastu tulema sellise pikad loetelud n.ö. saavutustest (publikatsioonid/filmid jne) (vt. näiteks Toomas Paul, Teet Kask, Steven Spielberg). Artiklit ennast ei ole õieti olla aga nimekiri veab mitu ekraanitäit. Talis Bachmann-i artiklis sai see lahendatud eraldi lehe tegemisega (Talis_Bachmann/publikatsioonid). Ettepanek oleks võtta sama lähenemine ka muudes kohtades kasutusele. N.ö. peaartiklis mainida tõesti silmapasitvamad/tähelepanuväärsed tööd (max: 5-7 ja link sellisele alalehele --TarmoK 29. detsember 2005, kell 21.29 (UTC)

See on väga pikkade nimekirjade puhul mõistlik. Ainult et alalehed ei ole Vikipeedias hea praktika (välja arvatud kasutaja nimeruumis), võiks olla tavaline leht. Andres 29. detsember 2005, kell 21.41 (UTC)

Küsimus: miks ei ole "hea praktika"?

isiklikult leian et selliseid pikki (ja pikk tähendab juba üle 10-15) loetelusid ei ole üldse vaja siia entsüklopeediasse, selliste loetelude jaoks olgu muud kohad (IMDb jne), kuid see on eri küsimus. Kuna sellised loetelud on sarnased näiteks teadusliku töö lisale, siis pannes need n.ö. peaartikli alalehele on toimivad need kui lisad ja samas kõigi artiklite nimekirjas on need lehed koos ja õiges järjestuses, tehes eraldi artiklid tuleks käänatud nimest erinev pealkirja algus jne. --TarmoK 30. detsember 2005, kell 09.37 (UTC)

Ma ei ole sellesse süvenenud, aga teistes vikides on otsustatud neist loobuda. Peaks üles otsima sealsed poolt- ja vastuargumendid ning siis tegema mingi otsuse. Andres 30. detsember 2005, kell 14.39 (UTC)

Valiku tegemine pole ju raske. lihtsalt tuntumad saavutused/filmid/raamatud. samas võib ju eesti inimesi just promoda. kus mujal... avjoska 14. juuli 2006, kell 15.57 (UTC)

Valiku võib vajaduse korral teha, kuid ka täielikel loeteludel on väärtus. Andres 14. juuli 2006, kell 16.00 (UTC)

Kas Sündis või Sündinud ?

Olen siin biograafiaartiklites korduvalt näinud, et see teine sõna on parandatud esimeseks - ausalt elus inimeste puhul mina teeksin vastupidi - see esimene variant jätab vähemalt mulle küll sellise mulje, et isik kelle kohta seda kasutatakse on mullatoidule läinud - Ahsoous 3. jaanuar 2006, kell 12.43 (UTC)

Sul on vist õigus. Ma ei kasuta enam neil puhkudel sõna "sündis" ega paranda selleks, aga esialgu ei paranda ka ümberpöördult. Andres 10. jaanuar 2006, kell 20.22 (UTC)

Isiklikul olen neid just nii vahetanud, kuid seda põhjuselt et kunagi oli sellest juttu (ei leia praegu üles kus) ja seal mäletamist mööda Andres nii soovitas. Kuid nõus Ahsoousega et selline mulje võib tekkida ... teisalt näiteks siin: Endel Taniloo on selline kasutamine just sobiv ja ühtluse mõttes oleks hea kui kõikjal oleks samamoodi, kumba aga eelistada, seda jätan parem targemate otsustada --TarmoK 11. jaanuar 2006, kell 15.29 (UTC)

Ma soovitasin seda lihtsalt ühtse stiili huvides.

Tolles artiklis võiks "sündinud" asemel olla "sünninimi". Andres 11. jaanuar 2006, kell 17.38 (UTC)

Kui kasutada ametlikus vormis kasutatavat väljendit (vt. pass, ID kaart, jne.) siis mõisted "sünniaeg" või "sünnikuupäev" on sobivad nii elavatele kui surnutele. Sõna "sündinud" kasutatakse rohkem nagu naisterahvaste neiupõlvenime esitamisel (näit. Eeva USS "sündinud" INGEL) ning "sündis" situatsiooni selgituses (näit. "sündis" külasepa neljanda lapsena). Kui taotleda ühtset lahendust, siis kõige paremini sobib "sünniaeg", sest see võimaldab jätta täpse kuupäeva välja toomata (eriti kui see pole veel teada mõne kaugemas minevikus sündinud isiku kohta). Mõiste "sünnikuupäev" aga nõuab alati täpset dateerimist. Ainar 16.aprill 2006 kell 00:43 (UTC)

Kui inimene on surnud, siis tavaliselt on teada ka surmaaeg ning sündimise kohta pole vaja mingit sõna tarvitada, sest piisab mõttekriipsust sünni- ja surmaaja vahel.

Sünninimede puhul kasutame sõna "sünninimi". Arvan, et ühtset lahendust ei ole tarvis. Kuigi "sündinud" on elus inimese puhul loomulikum kui "sündis", on mõlemad sünniaja ees üheselt mõistetavad ja minu meelest loomulikumad kui "sünniaeg". Andres 16. aprill 2006, kell 06.52 (UTC)

Kategooriate portaal

Tegelesin siin üldise arutelu arhiveerimisega ja mulle tundub, et meil peaks olema arutelulehekülg kategoriseerimise jaoks. Teeks sellise siia ja paneks viite sellele praeguse lehekülje algusse. Sedasi väldiksime üldise arutelu "risustamist" sisuliselt teema aruteludega.--Boy 25. veebruar 2006, kell 12.45 (UTC)

Heh, kateoogriate portaal ongi juba olemas ;-) Paneks siis vastavad arutelud sinna alla :-) Kas kellelgi on vastuväiteid? --Boy 25. veebruar 2006, kell 12.47 (UTC)

Materjali kasutamise load

Olen pidanud kirjavahetust internetis oleva materjali kasutamiseks Vikipeedias. Olen saanud loa kasutada Georgi orden ja Lotmaniana Tartuensia lehekülgedel olevaid materjale (sh. pildimaterjali). Mida arvate, millisel moel load materjalide kasutamiseks vormistada? Kas peaksime tegema mingi lehe, kus selline info toodud oleks? --Boy 28. veebruar 2006, kell 21.17 (UTC)

Võiksid olla mallid koos linkidega lehekülgedele Vikipeedia nimeruumis, kus oleks ära toodud loa täpne sõnastus. Andres 28. veebruar 2006, kell 23.11 (UTC)

piltide (ja muu mitte tekstilise materjali) puhul võiks kasutada sama lähenemist kui geraldika.ru puhul et teha mall, kus on siis lühidalt öeldud kasutamis luba ja siis malli arutelus on täpne (pikk) sõnastus. Sellised pildid panna ka ehk omette kategooriasse kui neid on suurem ports. Ja lisaks võiks ehk teha piltide kasutamise lehele alalehe kus oleks kokkuvõtlikult loetletud need erinevad allikad kellelt on luba + link mallide arutelude lehele täpsema info saamiseks

tekstide puhul on asi keerulisem, sest tekstid "ei püsi" ja nii ei saa neid märgistada et on kopeeritud kusagilt allikast, see väide on õige vaid teatud hetkeni. Variant oleks ehk lisada tänu märge a la: Sulgpall#Varia + ehk ka mingi kokkuvõtlik lehekülg (vt. ka sealset arutelu) --TarmoK 1. märts 2006, kell 07.58 (UTC)

Sealsed tekstid tunduvad olevat pigem Vikitekstide materjal. Tahaks täpselt näha, mida nimelt nad lubavad. Andres 1. märts 2006, kell 15.18 (UTC)

Arvan, et mingit koondav lehekülg võiks olla ka näit. Vikipeedia:Järelpärimised, kus oleks siis info kõigi muudelt saitidelt pärit materjalide kasutamiseks tehtud järelpärimiste kohta: geraldika.ru, MKM, EOK ... --WikedKentaur 13. märts 2006, kell 22.33 (UTC)

Uus või vana kalender?

Kas enne 14. veebruari 1918 Eestis toimunud sündmused märkida uue või vana kalendri järgi?

Uue. Võimalusel anda sulgudes vana. Taivo 3. märts 2006, kell 13.55 (UTC)

Aja kohta, mil Gregoriuse kalendrit polnud veel kuskil kasutusele võetud, tuleb kasutada Juliuse kalendrit. Andres 3. märts 2006, kell 14.27 (UTC)

Kas oleks võimalik "Juliuse kalendri järgi" asemel kasutada lihtsalt "vkj" ? - Urmas 3. märts 2006, kell 20.43 (UTC)

Soovitan lühendit vältida, sest see ei pruugi olla kõigile arusaadav, ning kirjutada: vana kalendri järgi pluss kuupäev ilma kuupäevalingita. Kui ühes artiklis on mitu niisugust daatumit, siis panna pärast esimest vana kalendri mainimist sulgudesse lihtsalt kuupäev. Andres 3. märts 2006, kell 21.03 (UTC)

Mida teha syndmustega, mis toimusid seal, kus pole kunagi olnud ka mitte juuliuse kalendrit? Näiteks Jaapan, Hiina, India jne? Ausalt öeldes, mul pole endal õrna aimugi, kuidas ajaloolased nende daatumeid esitavad. Kas arvutavad ymber siis juuliuse ehk vkj või siiski gregooriuse ehk tänapäevase kalendri järgi? Kui keegi teaks, oleks tore. --Lulu 3. märts 2006, kell 21.09 (UTC)

Sellisel juhul tuleks kasutada Gregoriuse kalendrit sellest ajast, kui see Itaalias kasutusele võeti, ning varasema aja kohta Juliuse kalendrit. On olemas ka tagasiulatuv Gregoriuse kalender, kuid seda kasutatakse harva. Vikipeedia seisukohast on tähtis, et kuupäevad oleksid võrreldavad. Andres 3. märts 2006, kell 21.26 (UTC)

Isegi vana-kreeka, vana-egiptuse, vana-pärsia jmt syndmuste puhul kasutada juuliuse kalendrit? Kas oled kindel, et ajaloolased just seda kasutavad, mitte toda "tagasi ulatuvat" gregooriust? Ausalt öeldes, olin seni arvanud, et daatumite ymberarvestamisel kasutatakse tänapäevast, st gregooriuse kalendrit. Kui võimalik, palun kontrolli yle. --Lulu 5. märts 2006, kell 19.29 (UTC)

Mina ka arvasin. Aga just töö Vikipeediaga viis mind veendumusele, et see nii ei ole. Ausalt öeldes ei kujutagi ma praegu ette, kuidas seda kontrollida. Võiks küsida ajaloolaste käest. Andres 5. märts 2006, kell 20.01 (UTC)

1000 kasutajanime

Eesti vikipeedias on nüüd juba üle 1000 kasutajanime. Ja inglise viki on ületanud miljoni artikli piiri. :) - Urmas 5. märts 2006, kell 12.45 (UTC)

Väga kurvad arvud. Olen juba varem tähelepanu juhtinud sellele, miks Eesti Vikipeedia nii vilets on. Ingliskeelses Wikipedias on jah miljon artiklit ja ka miljon kasutajanime. St, iga artikli kohta on keskmiselt yks kasutajanimi. Olen nõus, et paljud ingliskeelse wiki kasutajad ei tee muud kui vaid lisavad sinna oma vikide artiklite kohta linke. Aga siiski. See on ikkagi suht väike protsent. Jube on see, et meie, Eesti vikis on 15000 artiklit ja samal ajal on meil vaid 1000 registreeritud kasutajat. (Igayks teab, et aktiivseid kasutajaid on meil vaid mõnikymmend. Aga see selleks.) Aga kui võrrelda, siis oleme kasutajate arvu ja artiklite arvu suhtes viisteist korda viletsamas olukorras kui ingliskeelne wiki. Meil ei ole inimesi. Meil tegelevad artiklitega, nende loomise, toimetamise ja kontrollimisega vaid käputäis inimesi. Artiklite arv on liiga suur. Inimeste arv on liiga väike. Seepärast, olen varemgi ytelnud, eestikeelne Vikipeedia ei ole kasutuskõlblik ega usaldusväärne. Väga kurvad arvud. Endiselt, tuleb tunnistada, on selle eestikeelne Vikipeedia tegemine ikka vaid harrastus, hobi, huvi, ajaviide. Reaalset kasutusväärtust sellel ei ole.--Lulu 5. märts 2006, kell 19.49 (UTC)

Arvestades eesti keelt rääkivate inimeste hulka, on eestikeelne Vikipeedia väga heas seisus. Inglise wikiga me konkureerida ei suuda, aga halamiseks pole minu meelest põhjust. Minu jaoks konkreetselt ei ole eesmärgiks mitte kuskile kohale jõuda, vaid õiges suunas liikuda. Tasa sõuad, kaugele jõuad. Millal Vikipeediast kasutatav entsüklopeedia saab, seda ma tõesti ei tea. Siim 5. märts 2006, kell 20.09 (UTC)

Sa pead tegema head halvast, sest sul ei ole mitte midagi muud, millest head teha. Töötagem ise nii hästi kui suudame, siis on süda puhas. Taivo 5. märts 2006, kell 20.21 (UTC)

Minu meelest on juba seegi hea, kui osal artiklitest on kasutusväärtus. Andres 5. märts 2006, kell 20.43 (UTC)

Jajah. Vahepeal oli mul mõte, et peaks kõik ilma kasutusväärtuseta artiklid märkima "viletsaks". Aga, Jumal paraku, neid on ju enamus... --Lulu 5. märts 2006, kell 21.22 (UTC)

Nu kui seda arvestada, et inglise keele rääkijad on miljardi ringis, siis selles suhtes ei saa eestikeelsele vikile artiklite arvu osas küll mitte miskit ette heita... ja tegelt ka meil on siin teatavaid osasid mis eestikeelses vikis on paremas seisus kui inglisekeelses (peaks vist siinkohal Siimu kiitma hakkama) - Ahsoous 5. märts 2006, kell 20.58 (UTC)

Jah, õigupoolest tahtsin minagi Siimu kiita, siis aga mõtlesin, et pole ammu Siimu asju vaadanud, niikuinii leiab sealt halba sõnastust ja komavigu ja ... aga muidugi, juba üks inimene võib teha niipalju head tööd, et vähemalt mõnes valdkonnas on eesti vikipeedia usaldatav. Andres 5. märts 2006, kell 21.11 (UTC)

Vaatasin artiklit "Inkongruentne sulamine" ega leidnud sealt ühtki keeleviga. Andres 6. märts 2006, kell 05.09 (UTC)

Siimu kiitmast me ei lakka, tõepoolest. Aga on ka teisi tegijaid, kes on ridamisi väga häid ja kasutusväärtusega artikleid loonud. Mis puutub miljardisse, siis jah. Aga jutt on suhtarvust. Kui miljardi inglise keelt kõneleva inimese hulgas on 0,1 protsenti ehk 1 miljon Wikipedia kasutajaid, siis see on ju hea. Kui miljoni eesti keelt kõneleva inimese hulgas on samuti 0,1 protsenti ehk 1 tuhat eesti Vikipeedia kasutajaid, on see samuti hea. Need on võrreldavad suurused ja tõsiasjad. Probleem on muus. Puudub läbiv kontseptsioon, millest artikleid teha ja millest mitte. Seetõttu ongi artiklite arv paisunud uskumatult suureks. 15 korda suuremaks kui optimaalne ja hallatav. --Lulu 5. märts 2006, kell 21.22 (UTC)

Mulle meenub siinkohal Goethe:"Kui me võtame inimesi sellistena, nagu nad on, siis teeme neid halvemaks. Kui me käsitleme neid sellistena, nagu nad olla võiksid, siis aitame neil ka selleni jõuda." Sama kehtib ka Vikipeedia kohta - meil on visioon ja see aitab muuta Vikipeedia paremaks, võib-olla aastate pärast ka täiuslikuks (kui selline mõiste reaalses elus üldse eksisteerib). Võib-olla praegu pole see entsüklopeedia praegu selline, nagu ta olema peaks, kuid ta muutub selliseks tulevikus. Probleemne on ka see, et produtseeritakse suur hulk nupukesi, iga konkreetse eriala jaoks ei jätku inimesi, kes oleksid selles vallas erudeeritud ja suudaksid kirjutada ülevaatliku ning samal ajal ka põhjaliku artikli. Aga arvan, et pigem olgu kasutajaid vähem, kui me saame kindlad olla, et nende töö tõstab Vikipeedia taset. Vikipeedia saabki ainult hobi olla, vähemalt praegusel hetkel, kui kasutajad kirjutavad uusi artikleid vabast ajast ja missioonitundest, materiaalset kasu saamata. Aga ehk ongi see hea, kuna nii ei muutu uute kirjutamine mitte kunagi tüütuks kohustuseks ja teeme seda alati naudinguga. Mario 5. märts 2006, kell 22.42 (UTC)

Viimasel ajal on vikipeedia kirjutajate hulka lisandunud palju uusi inimesi - kes kasutajanime all, kes anonüümselt. Vähemalt tundub nii. Neist suurema osa kaastöö üle saab ainult headmeelt tunda. Asjatundlikkust on lisandunud.

Olen eneselegi tahtmatult kokku puutunud kaudse tagasisidega Vikipeedia aadressil ja võin öelda, et on valdkondi/teemasid, kus eesti vikipeediat tsiteeritakse ja kasutatakse. Loomulikult peab põhjalikke artikleid rohkem olema, kuid eks suurem kirjutajate hulk neid ka lisab.

Tagasihoidlikkus ja kriitilisus on eestlastele ühtviisi omased. - Urmas 5. märts 2006, kell 23.09 (UTC)

Ka inglise vikis ei ole ju kõik artiklid ühtviisi head. Ka seal kirjutatakse palju artikleid teemadel, mida vähesed tunnevad ja mis väheseid huvitavad. Ka seal on enamik artikleid nirud. Üldtendentsina kujunevad kõige paremaks ja arenevad kõige kiiremini need artiklid, mis puudutavad teemasid, mida paljud tunnevad ja mis paljudele huvi pakuvad. See aga ei tähenda, et ei või olla artiklialgatusi vähetuntud teemade kohta. Paarirealine artikkel või isegi mainimene loendis ärgitab neid, kes asjast midagi teavad, juurde kirjutama.

Miks inglise vikis on kasutajaid sama palju kui artikleid? Vastus on lihtne: seal on valdav enamik kasutajaid lihtsalt lugejad, sest too vikipeedia on entsüklopeediana nii hea. Ka meil on enamik kasutajaid lihtsalt lugejad. Andres 6. märts 2006, kell 06.03 (UTC)

Mul on küsimus kasutajanimede teemal, kuid hoopis teisest kastist kui senised siin teema all arutatud probleemid. Nimelt on eestikeelses vikis mitmeid erinevaid häid asju (vikipeedia, viki raamatukogu jne jne). klikkisin oma kasutajaga vikipeediast viki raamatukokku ja imestasin, et näe, ma polegi enam kasutaja. kui kord olen kasutajanime teinud, tekib nagu kilplase tunne jälle uut tegema hakates. saan aru, et eestikeelse viki kasutajanimega ei saa teiste keelte vikidesse... noh, ei hakka enam jätkama. ehk saite pointile pihta.avjoska 5. juuli 2006, kell 19.04 (UTC)

Universaalne sisselogimine on keskuses ettevalmistamisel. Andres 5. juuli 2006, kell 19.30 (UTC)

Bot flag in meta

Hi everyone, I'm speak some english and none of estonian. I'm requesting a flag to run definitively my bot of interwikies. I send a request to meta and I'm waiting for your approval (or reject) from this community. Some question, please do here. Thanks Superzerocool 11. märts 2006, kell 04.33 (UTC)

I'm forgot say my references. I still using my bot for interwikies in Spanish wiki (es) and I still waiting for approval to use my bot in lad.wikipedia. In the future I will add more languages (if my computer don't warm up!) Superzerocool 11. märts 2006, kell 04.42 (UTC)

As long your bot follows the local rules, see Vikipeedia:Saatkond#Interwiki guidelines, no problem --TarmoK 14. märts 2006, kell 08.26 (UTC)

---

from 2006-03-11 until 2006-03-24

Yes, give bot status

1. Poolt / supported --TarmoK 23. märts 2006, kell 07.53 (UTC)
2. Poolt Taivo 23. märts 2006, kell 13.49 (UTC)
3. Poolt Egon 23. märts 2006, kell 14.05 (UTC)

No, do not give bot-status

1. ...

Bot status is granted. --Walter 24. märts 2006, kell 20.27 (UTC)

Helifailid

Sattusin leedukeelsetele .ogg-failidele Commons'is. Seejärel püüdsin meelde tuletada, kas me oleme eesti vikis helifaile kasutanud. Meenus üks Jaruzelski abiga lahendatud Wojciechi-juhtum, kus helifail kirjapildist selgema vastuse andis. Mida tahan öelda, on see, et vajaks läbi rääkimist (mis võiks tipneda mh lihtsa kasutusmalli valmimisega), kuidas helifaile artikli tekstis linkida ja kasutada. Vähem ehk tehniliselt, enam ehk, kuhu ja millal. Lisaks vajab vikipeedia kasutaja ilmselt ka lühiõpetust, millise programmiga need failid kuulatavad on.

Ja loomulikult oleks vaja ka eesti sõnade-nimede hääldusfaile. Meil ju üks maailma keerulisemaid keeli - vaid napilt pealt miljoni on suutnud ära õppida :) - Urmas 11. märts 2006, kell 21.40 (UTC)

Arvan, et hääldusfailidele võiks viidata seal, kus on tarvis edasi anda võõrkeelse nime või väljendi hääldus. See ei asenda eestikeelse häälduse kirjapanekut. Andres 14. märts 2006, kell 12.57 (UTC)

vt. ka Mall:Kuula --TarmoK 14. märts 2006, kell 08.21 (UTC)

Suursaadik

Ma ei leidnud erilehekülge ega muud kohta, kuhu sellest kirjutada, aga mida Suursaadikuga teha? Tema siirast tahet tunnustades ja kogu austusest hoolimata santide vastu näib mulle, et Vikipeedia oleks temata parem. Kas peaks algatama hääletuse tema blokeerimise kohta? Kas peaks talle lihtsalt ütlema, et ärgu enam tulgu? Kas peaksime lõuad pidama ja edasi kannatama? (Muidugi, mõni kannatab, mõni ei tee väljagi.) See on pretsedent, seepärast ma ei taha ilma üldsuse nõusolekuta midagi teha. Taivo 21. märts 2006, kell 20.26 (UTC)

http://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja_arutelu:Suursaadik

--Suwa 21. märts 2006, kell 20.34 (UTC)

Kurb, aga tõsi: pooldan blokeerimist. Kahju, aga midagi muud pole vist teha. --Lulu 23. märts 2006, kell 22.33 (UTC)

Minu meelest ei ole põhjust blokeerida, kui pole pahatahtlikkust. Eesti keele puudulik oskus pole minu meelest piisav põhjus. Meil on olnud inimesi, kes kirjutavad veel halvemas keeles või ei oska üldse eesti keelt, ja neid pole blokeeritud. Toimetajatele tekitavad tööd ka paljud teised kasutajad, ja palju suuremal määral. Vikipeedia ametlik poliitika ei keela oskamatuid kaastöid, vaid tõotab, et puudustega artiklites vead parandatakse. Mulle tundub, et tuleb keskenduda artiklitele, mitte inimestele. Andres 24. märts 2006, kell 03.53 (UTC)

Olen Andresega nõus.

Üks asi, mida me saaksime antud juhul kindlasti teha - tõsta laused, mille toimetamine-"tõlkimine" üle jõu käib (mul on seda mitmel korral ette tulnud), artikli arutellu, kuni keegi nad korda teeb ja artiklisse tagasi paneb. Nii saavad artiklid viisakamad lugeda. - Urmas 24. märts 2006, kell 22.32 (UTC)

Nüüd ei ole midagi teha, tuleb teha hääletus. Vaadake Ahsoouse avaldust.

Kes on selle poolt, et Suursaadik blokeerida, kes on selle vastu, kes on erapooletu? Palun põhjendage oma arvamust. Andres 10. aprill 2006, kell 22.02 (UTC)

Ise-eksijana ja lugedes Ahsoous-e viimast kirjutatud ta arutelulehel, saan aru, et taotletakse puudega inimese sotsialiseerumist wikikeskkkonda, kui Ahsoous seda ise kinnitab, siis kõigile pikka meelt ja head tahet koos eeslikannatusega :) Suwa 10. aprill 2006, kell 23.06 (UTC)

iiri ajalugu 5-15 saj keskajal

pange siia mõni sait kus on sellest juttu plz onju:D aitäh neile kes aitavad

Kurtide laste õpetamise ajaloost Eestis...

Esimesed andmed kurtuse ja kurtide õpetamise kohta Eestis pärinevad 17. ja 18. sajandist. Need on seotud Tartu ülikooliga (Academia Gustaviana). Nimelt valmis siin 1645. a. professor Johannes Erici juhendamisel Laurentius Emzeliuse raamat “Disputatio physica de sensibus in genere et de auditu in specie…” (Meeltest üldiselt ja iseäranis kuulmisest…). Selles dispuudis (mõttevahetuses) leidub anatoomilis-füsioloogilisi lühiandmeid just kuulmise kohta, kuid need ei lähe kaugemale Aristotelese õpetusest. Et kurte on Eestis 18. sajandi algul ka õpetatud, sellele viitab järgmine sündmus...

Loe sellest lähemalt...

Autoriõigused ja reklaam

Kaks asja, mille vahel tuleb laveerida.

Yks asi on autoriõigused. Et kas ja kuivõrd on autoriõigustega kaetud ka näiteks teoste (raamatute, filmide jne) sisu(kokkuvõtted), tegelaste, kohtade jne nimed jne. Tõlgete puhul lisandub ka tõlkija(te) autoriõigused ja tõlkeid võib olla mitmeid. Igal juhul tuleb alati korrektselt näidata autori, tõlkija vmt nimi, autoriõiguste valdaja vmt. Sellest on meil ka varem juttu olnud.

Aga teine asi on reklaam. Raamatud, filmid, helikandjad jne - need kõik on ju yhtlasi ka tooted ja kaubad. Kus lõpeb toote/kauba tutvustamine ja algab selle reklaamimine?

Eriti käib see näiteks artiklite kohta Harry Potteri raamatusarjast, Tolkieni raamatutest, Star Gate, Star Wars, yldiselt, kultusteoste puhul, kus kirjutajad on ise teos(t)est siiras vaimustuses, sageli ei tee vahet fiktsiooni ja tegelikkuse vahel, aga mis peamine, reklaamivad toodet -- mis peaks ju reeglitega keelatud olema. --Lulu 7. aprill 2006, kell 11.20 (UTC)

Reeglid ei keela mis tahes toodete ega firmade kirjeldamist. Reklaam on ikkagi üleskutse või hinnang. Andres 7. aprill 2006, kell 11.37 (UTC)

julgeks kahelda viimases argumendis. Näiteks spordivõistluste juures on mitmeid/sadu firmade logosid (mis ei ole mingid üleskutsed või hinnangud) ja arvan enamus on nõus et see on reklaam. Samamoodi firma(de) nime(de) mainimine artiklites on reklaam kui sel ei ole otsest vajadust artikli sisu jaoks --TarmoK 7. aprill 2006, kell 12.23 (UTC)

Spordivõistlused on teine asi. Sellist reklami meil siin ju ei ole. Olen nõus, et firmasid ei ole tarvis mainida, kui see artikli sisusse ei puutu, olenemata sellest, kas tegu on reklaamiga kui mitte. Kui mingit ettevõtet mainitakse, siis minu meelest küll tuleb ka nime mainida. Andres 7. aprill 2006, kell 12.34 (UTC)

Kas mingi asula artiklis lause "asulas on XXX ja XXX firma" puutub artikli sisusse? Vaadates Andres su kommentaare vastaksid sellele "jah"(?) mina vähemalt küll ei saa aru mis moodi see puutub? asulas on ka igasugu muid asutusi, maju jne objekte, me ei hakka neid kõiki loetlema, sest need ei ole "erilised". Kui mingi firmat mainida siis peaks see olema täiendav informatsioon et mõista midagi muud, näiteks suur tööandja või on märgatavalt aidanud kohaliku (kultuuri/spordi jne) elu või näiteks ka looduse saastaja. Jutt on siis n.ö. nähtusest milles firma on osaline, kuid mainida firmat lihtsalt sellepärast et ta on olemas ... --TarmoK 7. aprill 2006, kell 14.44 (UTC)

Ma ei näe siin probleemi. Praegune artikkel vajab toimetamist ja täiendamist. Minu meelest tuleb esitada nii detailne pilt kui võimalik, siis kaovad need küsimused ära. Selleks aga tuleb asja uurida. Andres 7. aprill 2006, kell 15.10 (UTC)

ma ei tea millisest konkreetsest artiklist juttu on... aga pigem on küsimus selles kust läheb piir ... näiteks minu arvates on see väga oluline informatsioon, et näiteks Sosnovõi Boris asub teatav ettevõtte, saan Tarmo siit su jutust aga aru, et näiteks Eindhoveni puhul üht teist "väikefirmat" ei tohi mainida, kuna äkki on see reklaam...? Ise küll leian, et vat see teine on maailmamastaabis isegi äkki olulisem ära mainida... - Ahsoous 7. aprill 2006, kell 15.15 (UTC)

Ahsoous, said just vastupidiselt aru, Eindhoveni puhul on see "väikefirma" toonud kohale kuulsust ja kujundanud linna elu, linna kasv jne. ..."konkreetsed artiklid millest jutt" on näiteks viimati Keava. Küsimus siis selles et väikeses asulas on üks-kaks ettevõtet ja need tuuakse ära loetelu stiilis, mitte et kuidas nad "mõjutavad" vastava koha elu. üks asi on ära tuua ettevõtte nimi teine asi tausta ja seose selgitamine (ja seos ei ole siis vaid asukoht) Loodan et said mu mõttest nüüd paremini aru --TarmoK 7. aprill 2006, kell 15.24 (UTC)

Loengukonspekti autorlus

Mul küss autoriõiguste kohta. kas loengukonspekti autor on loengupidaja või loengus kirjutaja? avjoska 11. juuli 2006, kell 17.36 (UTC)

Otsi/küsi http://www.autor.ee portaalist. --WikedKentaur 23. juuli 2006, kell 20.36 (UTC)

Statistika

Kas saaks kusagil teha kasutajatele ja muidu huvilistele nähtavaks detailse statistika (eesti wikipedia artiklite arvu kasvu)? Ja mis on artikli minimaalne pikkus, millest alates on see artiklina arvesseminev?

Esialgu võid otsida andmeid leheküljelt en:Wikipedia:Multilingual statistics ja sealsete linkide alt. Andres 13. aprill 2006, kell 15.13 (UTC)

Blokeerimisest

Lakibensiin on kaheks nädalaks blokeeritud. Kas see toob kaasa ka Indrekparli blokeerumise? Andres 13. aprill 2006, kell 14.43 (UTC)

Tundub, et nii ongi, et kasutaja blokeerimisel blokeeritakse automaatselt (mingiks ajaks??) ka kõik teised sama IP-aadressi kasutavad nimelised ja anonüümsed kasutajad. --WikedKentaur 13. aprill 2006, kell 17.52 (UTC)

Mõtlesin isegi selle peale. Kui panna Kolmapäev hoopis kirjutuskaitse alla (mõneks ajaks).--Mona 13. aprill 2006, kell 14.51 (UTC)

Võtan blokeeringu maha, muidu Indrekparli ei saa kirjutada.

Minu meelest on kõige mõistlikum lahendus järjekindlalt tagasi parandada. Küllap ta varsti tüdib. Kui me paneme artikli kirjutuskaitse alla, siis ta hakkab võib-olla mõnda muud artiklit sodima, ja siis ei saa näiteks Valju enam kirjutada. Andres 13. aprill 2006, kell 18.27 (UTC)

Maade/riikide artiklitele standartne teemade loend

Hakkasin kirjutama Taani kohta sissekannet. Mõistlik oleks jagada artikkel osadeks umbes nagu

1. asend
2. ajalugu
3. loodus
   1. geograafia
   2. kliima
4. ühiskond
   1. riigikord
5. ...

Vaatasin natuke ringi aga tundus et igal pool on teemade järjekord ning teemad ise natuke omanäolised. Kas peaks olema üks standardne teemade loend ning järjekord? Kas kusagil on midagi olemas? Kui ei ole, siis pakun et võiks püüda järgida EE oma. Keegi võiks selle ka siia üles riputada.

Ott

Võta eeskujuks artikkel Albaania. Teised on vähem põhjalikud. Andres 16. aprill 2006, kell 18.42 (UTC)

Mõned asjad, sealhulgas asend, võivad olla alguses ilma pealkirjata. Samuti võib alguses alajaotus, kus selgitatakse riigi ja maa vahekorda. Seejärel Loodus, Riik, Rahvastik, Majandus, Ajalugu, Kultuur. Nendel omakorda alajaotused. Vajaduse korral võib ka modifitseerida. Andres 16. aprill 2006, kell 18.46 (UTC)

Redigeerimisakna menüü

Keegi on lisanud uue nupu #REDIRECT Insert text, aga nüüd ei tööta enam ükski teine nupp Mozillaga. Paluks korda teha. Metsavend 17. aprill 2006, kell 18.58 (UTC)

minu viga... (selle Link FA sättimisel tekkis) võiks nüüd korras olla - Ahsoous 17. aprill 2006, kell 19.32 (UTC)

Mul ikka ei tööta. Metsavend 17. aprill 2006, kell 19.37 (UTC)

Ka Operaga nupud ei reageeri, ainult REDIRECT töötab --Valju 17. aprill 2006, kell 19.45 (UTC)

Täpsustan! Sisse logimata töötab Operaga ainult REDIRECT, sisse logituna töötavad kõik nupud --Valju 17. aprill 2006, kell 19.50 (UTC)

Võtsin selle nupu siis igaks petteks üldse maha... - Ahsoous 17. aprill 2006, kell 20.04 (UTC)

Vikitsitaadid

Palun pöörake tähelepanu Vikitsitaatidele. Andres 23. aprill 2006, kell 07.18 (UTC)

Kujuduse poolest tsitaatide esileht väga hea. vajab veel eestindamist ning sõsaprojektide malli lõppu lisamist --WikedKentaur 23. aprill 2006, kell 18.30 (UTC)

Kujundus on muidugi hea, aga esileht vajab põhjalikku toimetamist. Peale selle, kõik lingid, mis esilehel on, viivad eikuhugi. Pole aga (või ei leia üles) linke, mis näitaksid, kus on eestikeelsed tsitaadid. Kas neid üldse on?

Pealkiri peaks olema "Vikitsitaadid", mitte "WikiTsitaadid".

Peale selle, mina isiklikult pole üldse kindel, kas sellist asja vaja on. Veel üks koht, kuhu osa materjali ära saata? Tsitaadid tuleks pigem asetada konteksti, mitte kontekstist välja rebituna rippuma panna. Andres 23. aprill 2006, kell 18.46 (UTC)

imho tsitaadikogu on hea asi küll kui miskit konkreetset asja otsida tahaks... aga ega siis ei pea võtma lähenemist, et need siit ära koristada ja sinna üle kolida... kindlast ongi parem kui asjassepuutuvad tstaadid otse artiklis on... ausalt minu arvates oli ka lollus artiklites olnud sõnade tõlked mis sõnaraamatusse üle kolitud olid siit eemaldada... (ma ei tea kuidas teistega on, aga mina isiklikult pole veel kordagi sinna sattunud) - Ahsoous 23. aprill 2006, kell 19.08 (UTC)

--- leidsin vikitsitaadid. aga võiks olla vikipeediaga seotud nagu vikitekstid ja vikibooks. või...? avjoska 9. juuli 2006, kell 20.37 (UTC)

Põhimõtteliselt küll, aga praegusega on häbi siduda. Andres 10. juuli 2006, kell 05.09 (UTC)

---

Olen natuke lisandusi teinud sinna. kui asja muudetakse, kas need lisandused säiluvad? keegi ei käi vaatamas ka, mis joga ma sinna panen. avjoska 14. september 2006, kell 07:14 (UTC)

Natuke paremaks on läinud, aga nõuab endiselt väga palju tööd. Esileht on üsna arusaamatu, lingid viivad endiselt eikuhugi. Mul õnnestus pikka otsimise peale leida ainult üks tsitaat filmist, seegi oli arusaamatu, ei saanud isegi aru, kust see pärit oli. Mingit sidumist Vikipeediaga, mida esilehel lubati, seal ei olnud. Esilehel pole mõtet jäljendada ingliskeelset esilehte, me pole Vikipeediagagi nii kaugele jõudnud. Selle asemel peaks olema selge juhatus, mida ja kust leida. Andres 14. september 2006, kell 11:48 (UTC)

Häirivad tekstid

Kas on peale minu veel kedagi, keda häirivad sõnad "vaba entsüklopeedia" lehekülje ülemisel ribal ja brauseri mälus ning tekst "Vabast enrsüklopeediast Vikipeedia" iga lehekülje pealkirja all? Andres 12. mai 2006, kell 17.18 (UTC)

Jah, leian selle häiriva ja mõttetu olevat. Siim 13. mai 2006, kell 08.01 (UTC)

Natuke mõtetu on küll seda igal juhul mainida. Ja see kes teksti mujal tahab kasutada niikuinii seda lauset alles ei jäta. Aga rohkem hakkab mulle vastu sageli artikli esimeses lauses esinev sisutu kordus. Näiteks: Põltsamaa jõgi on jõgi Eestis, Pedja jõe parempoolne lisajõgi. Jõe pikkus on 135 km, valgla 1000 km². Et siis jõgi on jõgi, jõe lisajõgi!!!--Valju 13. mai 2006, kell 11.44 (UTC)

Peep lubas minu arusaamise järgi need asjad ära võtta, kui nad peale minu veel kedagi häirivad. Katsun seda ise teha.

Valju, palun mõtle välja alternatiivne sõnastus. Hea oleks kui see ütleks, millest artikkel räägib ja säilitaks lingid. Andres 14. mai 2006, kell 16.58 (UTC)

Mul ei läinud korda lehekülje all olevat teksti kaotada. Kas keegi aitaks? Samuti lisandit "vaba entsüklopeedia" lehekülje päiseribast. Andres 14. mai 2006, kell 17.03 (UTC)

See ei kadunud sul alguses tõenäoliselt brauseri vahemälu tõttu ära, lehekülje värskendamine aitab (Firefoxis peaks olema Ctrl-F5 ja Internet Exploreris Shift-F5).

Siis veel märkuseks, et MediaWiki:Tagline on tühi ja seega seda teksti ei ilmu, kuid MediaWiki:Monobook.css all on veel see "siteSub" kood alles. See tähendab lihtsalt, et tagline'i sisu ilmub koheselt ja CSS koodi pole vaja muuta. Nii see peakski olema.

Tagline on samas võimalik tagasi panna nii, nagu alguses välja pakutud - et see ilmuks ainult prinditava lehekülje vaatamisel.

Lehekülje pealkirjas "vaba entsüklopeedia" eemaldamise kohta ei vastanud Siim ühemõtteliselt (kas "see" on ainult Tagline või ka pealkiri?) ning Valju üldse mitte, seega ootame selles suhtes enne eemaldamist selgemat arvamust. Kui Tagline ma lisasin proovina, et kas see ilmub ja ei olnud isegi 100% selle poolt, siis selline pealkiri mulle vähemalt meeldib. Peep 14. mai 2006, kell 19.32 (UTC)

Arvan, et ka prinditaval leheküljel piisab sellest märkusest, mis ilmub lõppu. Pealkirja all tundub see liiga agressiivne.

Miks Sulle meeldib pikem pealkiri? Andres 14. mai 2006, kell 20.09 (UTC)

Albumid

Tundub, et tuleks võtta üldine seisukoht eraldi artiklite tegemise kohta ansamblite albumite ja lugude kohta. Viimasel ajal lisatakse neid nii palju, et varsti ei jõua nendega midagi peale hakata. Kas ikka tasub iga ansambli igast plaadist ja igast loost eraldi artiklit teha? Pealegi ei viitsita albumi artiklisse sageli kirjutada isegi ansambli nime. --Metsavend 19. mai 2006, kell 20.13 (UTC)

Üksikust loost üldjuhul ei tasu artiklit teha (tuntud lugudest mõnikord tasub). Igast plaadist võib-olla ka ei tasu, kuid artikkel plaadist on igal juhul aktsepteeritav. See, et artikleid korralikult ei vormistata ega panda sinna piisavalt sisu, on hoopis teine asi. Andres 20. mai 2006, kell 01.59 (UTC)

Vapid mis lähtuvad nõukogudeaegsest vapist

Tahaks Lisada Nõukaaegsed vapid ja praegused ja kirjutada tekstid juurde

• Valgevene
• Transnistria
• Tadzhikistan
• Usbekistan

Vaata ka

• Vapid mis lähtuvad nõukogudeaegsest vapist

Selline pealkiri ei sobi. Andres 18. mai 2006, kell 20.52 (UTC)

Seda võiks näidata kategooriaga, näiteks Kategooria:Nõukogudeaegsest vapist lähtuvad vapid vms. Peep 7. juuni 2006, kell 15.13 (UTC)

Ei julge küll päris pead anda, kuid nõukogulik heraldika peaks olema täiesti nö omaette nähtus. Alustades kas või sellest, et vapikilpi kui sellist enamasti pole. Selle nõukoguliku heraldika alla kuuluvad suurema osa sotsialistmimaade vapid, Ida- ja Kagu-Aasia omad, Jugoslaavia ning NSV Liidu ja Venemaa praegused vabariigid sealhulgas. Kuidas oleks kategooria "Nõukogulik heraldika" ? - Urmas 7. juuni 2006, kell 19.57 (UTC)

kuidas alustada uut artiklit

pikk selgitus on selle kohta, kuidas muuta artiklite sisu ning kuidas uusi vormindada, kuid mul ei õnnestunud leida ühtki sellist õpetust, mis seletaks, mismoodi on võimalik luua uus lehekülg? Toetudes ingliskeelsele Wikipediale, siis on neid võimalusi rohkem kui üks olemas (Starting a page through the URL, Creating an empty page). Kas eesti keelses Wikipedias on need samad võimalused olemas?

Jah, võimalused artikli alustamiseks on kõikides vikides samad. Ainuke probleem on eesti tähtedega 'š' ja 'ž' – neid nimes sisaldavat artiklit ei saa alustada artikli nime kirjutamisega brauseri aadressreale. - Urmas 6. juuni 2006, kell 15.40 (UTC)

See oleneb brauserist. IE-s on see võimalik. Andres 6. juuni 2006, kell 18.15 (UTC)

kusjuures ei olene brauserist, vaid pigem miskist konkreetsest seadest kasutaja arvutis. Ise ka imestan, et põhimõtteliselt sisuliselt sarnase konfiga arvutites, mõnes on see teostatav, teistes aga tuleb ringiga minna ja vahet ei ole, mis brauserit kasutada see on niimoodi nii IE, FX-i kui Operaga... - Ahsoous 6. juuni 2006, kell 18.40 (UTC)

aga kas keegi, kellel on rohkem kogemusi uute artiklite loomisel, ei viitsiks teha juhendite alla väikest õpetust selle kohta, kuidas uusi artikleid luua. Oleks tobe kui keegi, sooviga uus artikkel lisada, selle tegemata jätab, sest puuduv sellekohane info.

Koostasin juhendi, vaata Vikipeedia:Kuidas lehte redigeerida. Andres 7. juuni 2006, kell 06.51 (UTC)

lyhike ja asjalik!!

pordikeeld - mis see on?

samas "Arutelude" teemadeloendis oli alateema "Uustulnukale", kust käis läbi selline lahendus läbustajate blokeerimiseks nagu pordikeeld? Mis asi on pordikeeld?

ilmselt on tegu kasutaja IP blokeeringuga, mistõttu vandaal ei saa mingit aega kaastöötada vikipeedias --Dj Capricorn 6. juuni 2006, kell 16.06 (UTC)

jah, IP aadressi blokeerimine on loogiline. Blokeerides serveri poolel sissetuleva pordi, siis ei saaks vist keegi leheküljele ligi.

Kopitud tekstid

Ettepanek oleks kõik lisatavad kopitud tekstid lihtsalt kustutada. Paistab, et osad anonüümsed kasutajad lihtsalt tegelevadki päevad läbi sellega, et lisavad netist otse siia tekste. Karta on, et suvevaheaja edenedes see hulk suureneb veelgi. Abi pole olnud ka sellele tähelepanu juhtimisega. Praeguse seisuga tuleb neid nii palju juurde, et toimetada ja ümber kirjutada lihtsalt ei jõuta. Milleks siis neid koguda? --Mona 7. juuni 2006, kell 06.52 (UTC)

Koguda ei ole tarvis, aga kustutamisega võiks siiski oodata vähemalt ühe ööpäeva, sest mõnel juhul on kirjutajal õigused olemas ja mõnel juhul jõutakse artikkel ümber vormistada. Mul on ettepanek teha nii: artiklid, mis on seisnud ühe ööpäeva, ilma et keegi oleks redigeerinud või puudutanud, kas lihtsalt kustutada või asendada ühelauseliste nupukestega. Kui artikleid on vahepeal redigeeritud või autoriõiguse all olev osa hõlmab ainult osa artiklist, siis jätta alles seniks, kuni jõuab põhjalikult ümber kirjutada. Andres 7. juuni 2006, kell 07.11 (UTC)

Nõustun Mona ja Andresega, aga saidi, kust kopeeritud, peaks jätma alles välislinkide alla. Taivo 7. juuni 2006, kell 14.44 (UTC)

Muide, varem oli ka väike arutelu Malli arutelu:Kopipeist all. Aga praegu Andrese välja pakutuga olen küll nõus.

Mall:Kopipeist jaoks tuleks sõnastada mingi juhend nii lisajatele kui kustutajatele, samuti tuleks Vikipeedia:Artiklite kustutamine alla midagi lisada. Peep 7. juuni 2006, kell 15.10 (UTC)

Bändid

Praegu on minu arust viimane aeg välja töötada reeglid selle kohta, kas mingi bänd/muusik on piisavalt tuntud, et ta kohta peaks Vikipeedias artikkel olema. Praegu on Kasutaja:Albert112 loonud suurel hulgal selliseid marginaalseid artikleid. Näiteks Bes Djengi, Defekt, Loominguline Ühendus 6. klassi nali, The Belka, lisaks John Stuart Mill liikmete kohta, näiteks Herbert Roogmaa, Marié Arouét, Hugo Brown, jne. jne. Isegi kui sellised artiklid alles jätta, ei oleks neis midagi enamat eriti juurde lisada.

Eeskujuks saaks üldjoontes võtta en:Wikipedia:Notability (music). Peep 7. juuni 2006, kell 12.28 (UTC)

Nõustun täielikult. Taivo 7. juuni 2006, kell 14.44 (UTC)

Arvan, et eesti vikipeedias piisab sellest, et tegu on eesti bändiga või eesti inimesega, kes on avalikult üles astunud. Tuleks püüda teada saada ka nende inimeste kodanikunimed. Ühel juhul see õnnestus. Arvan, et võiks sel juhul kodanikunime alla ümber suunata. Ja artikli pikkusel ei ole tähtsust. Andres 7. juuni 2006, kell 22.03 (UTC)

See ei ole piisav, et bänd oleks lihtsalt kusagil üles astunud. Niimoodi võiks igale suvalisele koolibändile teha Vikipeedias artikli, kuigi see bänd võib juba peale seda ühte esinemist laiali minna, olla ära unustatud, jne. Minu arust peaks olema kriteerium midagi sellist, et see esinemine peab olema meedias (ükskõik millises - näiteks kellegi blog oleks minu arust piisav) kajastatud. Samas on see ka üks eeldus, et artikkel saaks üldse olla usaldatav.

Kuigi jah, "notability" reeglite asemel võiks teha üldise stiilijuhise bändide artiklite jaoks. Peep 7. juuni 2006, kell 22.12 (UTC)

Jah, parem oleks, kui oleks meedias kajastatud. Aga vähemalt Pärnu mastaabis on esinemised minu meelest piisavalt avalikud, vähemalt mis puudutab James Stuart Milli. Andres 7. juuni 2006, kell 23.13 (UTC)

James Stuart Milli ma ei pidanudki praegu silmas. Peep 7. juuni 2006, kell 23.39 (UTC)

tegelt kui lugeda seda külalisteraamatut aadressilt [2] siis on arusaadav, et keegi tolle pundiga lähedalt seotud olev isik üritab nüüd siis nüüd siin miskit promo teha... ja ilmselt ta ka teab kes need isikud tegelikult on, nii et ta võiks need siia ka vabalt lisada... (aga tegelt ega mulle enesereklaam muidugi ka eriti ei meeldi... )- Ahsoous 7. juuni 2006, kell 22.20 (UTC)

Muidugi oleks parem, kui enesereklaami ei oleks, aga teisest küljest teavad asjaga lähemalt seotud isikud asja kohta ka täpsemalt. Andres 7. juuni 2006, kell 23.13 (UTC)

Bändide tuntuse kriteerium

Tõstetud Vikipeedia arutelu:Tuntuse põhimõte#Bändide tuntuse kriteerium

Tuntuse kriteerium mittebändidel

Tõstetud Vikipeedia arutelu:Tuntuse põhimõte#Tuntuse kriteerium mittebändidel

Pseudonüümid

Kas ei tuleks nõuda bändiliikmete (ja muude kunstiinimeste) kohta artiklite vorpijatelt ka nende kodanikunime mainimist? Muidu võib juhtuda, et ühe inimese kohta tuleb siia kaks või rohkem artiklit (kui on mitu pseudonüümi), mida omavahel ei seostata, sest isik ei ole piisavalt tuntud, et keegi siinsetest toimetejatest teaks, kes millise varjunime taha peitub. --Metsavend 8. juuni 2006, kell 06.54 (UTC)

Kui inimene ei taha oma pseudonüümi (pseudonüüme) avaldada, siis seda nõuda ei saa. Sellisel juhul on loomulik, et artikleid on mitu. Andres 8. juuni 2006, kell 15.30 (UTC)

eesti Vikitekstid avatud

Avatud on eesti Vikitekstid. Andres 8. juuni 2006, kell 15.22 (UTC)

Mõned õigused kaitstud

Leidsin Vene Vikipediast mõned head pildid ning tahaks need siiagi üles panna. Vene Vikipeedias on aga autoriõiguste kohta õeldud, et mõned õigused kaitstud Some Rights reserved ja litsentsiks on märgitud This file is licensed under Creative Commons Attribution 2.5. Kas neid pilte võib Eesti Vikipeediasse panna ning mida peaks märkima sellisel juhul autoriõiguste kohta. --Animagi 11. juuni 2006, kell 13.22 (UTC)

creative commonsi litsentsi alusel asju võib kasutada küll ... enamasti need some right tähendab seda et peab olemas olema suhtkoht konkreetselt ära näidatud allikas ja autorsus. selle litsentsi alusel pilte on ka eestikeelses vikis a suht vähe vt. malli {{cc-by-sa-2.5}} kasutamis kohti (vaata sama ka commonsis)-- Ahsoous 11. juuni 2006, kell 15.21 (UTC)

Translation request, thank you!

Sorry for the English, but for those of you that understand me, those of us at the Commons would be grateful for a Estonian Translation of the "Copyright violation (etc) image removed" text at Commons:, in order that we may leave an appropriate message when we remove image usage from et.wikipedia.org that is hosted at Commons. Our translation page is located at Commons:User:Pfctdayelise/Translations. Thank you! Bastique 11. juuni 2006, kell 17.41 (UTC)

Mul ei õnnestu Commonsisse sisse logida. Lühiteate tekst peaks vist olema umbes selline: "Eemaldasime pildi. Tegemist on tõenäolise autoriõiguse rikkumisega ning pilt kustutakse varsti Commonsist." Andres 11. juuni 2006, kell 22.35 (UTC)

Juba tegin ära, mitte küll selle tekstiga, aga siiski. Kui vaja, muutke. Taivo 12. juuni 2006, kell 14.13 (UTC)

Artikli linkimisest

Viimasel ajal on mul tekkinud vastuseis nö. ülelingitud artiklite osas - minumeelest on see lugemist häiriv, kui pea iga teine sõna on link (targad mehed, kui otsida siis vast ka leian viite, on leidnud, et värvilist teksti on keerulisem lugeda, kui ühevärvilist). Nüüd siis sellest, mida minuarvates võiks parandada.

Praeguse linkimisstrateegia kohaselt, mida küll kuskil (vist) kirjas pole lingitakse kindlasti kõik kuupäevad ja aastaarvud. Leian, et see pole kõigis artikklites otstarbekas. Pakun välja, et (vähemalt) biograafiaartiklites võiks linkida ainult aastaarvud/kuupäevad, mis on mingi suurema sündmusega seotud, kui näiteks, et kodanik A läks kooli. Näiteks 1. mail osales kodanik A riigis B mässukatsel võiks kuupäeva linkida, aga käis koolis 1920-1930 pole mõtet. Alati peaks linkima sünni ja surmadaatumid nagu me siiani teinud oleme.

Siis, terminid. Arvan, et terminite linkimisel võiks piiri pidada. Nt. arvan, et biograafiaartiklis linkida termin "vaprus" pole mõtet, filosoofiaartiklis võiks see samas olla. Seega, terminite linkimisel võiks mõelda kontekstile, kas inimene, kes artiklit loeb saab vastava lingi tagant midagi juurde, mis antud artiklit paremini mõista laseb. (Usun, et enamik lugejaid, kes loevad bigoraafiaartiklit teavad mis on vaprus, samas filosoofiliselt võib selle definitsioon huvi pakkuda).

Sisuline linkimine. Nagu juba mainitud peaks lähtuma sellest, et link annaks lugejale artikli sisukohta rohkem taustainfot. Seepärast pole mõtet linkida samas lauses täiendeid (ma ei tea, kas see on nüüd õige definitsioon). Seletan näite varal. Näiteks, kui on lauses ...sai Läti Karutapja ordeni ei ole minumeelest mõtet linkida eraldi "Läti" ja "Karutapja orden", sest Karutapja orden on Läti riiklik autasu ja artiklisse Läti saab vajadusel selle kaudu.

Need on asjad, mis esimese hooga meelel olid. Kui põhimõtteliselt leitakse, et seda arutelu võiks reegliks vormistada (võimalik, et mitte täpselt sellisel kujul) teeme eraldi töölehekülje Vikipeedia:Artiklite linkimisjuhend või midagi säärast.--Boy 14. juuni 2006, kell 12.11 (UTC)

Arvan, et need küsimused tekitavad lõputult lahkarvamusi. Arvan, et daatumid tuleks alati linkida (välja arvatud siis, kui jutt on seisust, millega mingi arvnäitaja on fikseeritud). Kooli minek ja sealt lahkumine on ju sündmused. Arvan ka et kuude nimesid pole mõtet linkida. Küll aga võib linkida kuu koos aastaarvuga. Arvan, et tulevikus on meil artiklid ka konkreetsete kuupäevade kohta (kuupäev pluss aasta). Siis tuleb linkimine ümber vaadata.

Vapruse kohta on mul niisugune arvamus, et juhtudel, kui seda linkida pole tarvis, ei tohiks seda üldse mainida. See ei ole ainult filosoofiatermin, vaid ka kultuuriline mõiste. Kuskil tuleb ju selgitada, mis asi see vaprus on, mille eest ordeneid antakse.

Kas tuleks linkida "Läti" "Karutapja ordeni" kõrval, selles ma pole kindel. Igal juhul ei maksa ilmaasjata linkida tavalisi sõnu, mille taga olevad mõisted pole artikli kontekstis olulised.

Mis puutub värvilise teksti lugemisse, siis minul on küll rõõmsam lugeda teksti, kus on palju sinist:) 14. juuni 2006, kell 19.15 (UTC)

Mind häirib l~inkimise juures kõige rohkem see, et lingitakse sõnu, mõtlemata sellele, millisest artiklist saaks asja kohta rohkem teada. Andres 14. juuni 2006, kell 19.16 (UTC)

Mulle tundub, et oleme põhimõtteliselt linkimise osas siiski samal arvamusel ehk siis artiklis tuleks linkida artikli kontekstis olulist taustinfot jagavaid termineid, mitte suvaliselt sõnu, mille kohta teoreetiliselt võiks artikkel olla/tulla.

Mis puutub daatumite linkimisse, siis sellel teemal võiks veel veidi arutleda. Kas me ei võiks sellel juhul rakendada seda sama olulise taustinfo põhimõtet. Arvestades aastaartiklite sisu - olulised sündmused antud aastal - ütleb minu loogika, et nendele peaks linkima samasugustest kohtadest - üldiselt olulistest daatumitest. Kui nüüd jätkata selle kooliskäimise alguse ja lõpu näitega, siis see on oluline peamiselt kooliskäija enda vaatenurgast seega neid daatumeid mina ei lingiks. Küll lingiks näiteks aastaartiklile näiteks 1455 trükiti esimene Gutenbergi piibel või, et 1939 algas II maailmasõda vms üldisemalt tähelepanuväärne sündmus.--Boy 14. juuni 2006, kell 19.47 (UTC)

Esimene artikkel Eesti Vikipeedias

Keegi teab millal kirjutati esimene Eesti vikipeedia artikkel.--Animagi 24. juuni 2006, kell 14.25 (UTC)

Esileht loodi 20. novembril 2003. Enne esilehte ei saa ühtki teist lehte luua. Taivo 24. juuni 2006, kell 14.30 (UTC)

Tegelikult oli sisuga esileht olemas juba vähemalt 26. detsembril 2002. Vt nt. ([3]) aga sealt vaadates lehe ajalugu on näha, et see on loodud 5. märtsil 2002. On tõenäoline, et mõni sisuga leht tekkis enne 26. detsembrit--Boy 24. juuni 2006, kell 14.39 (UTC)

Natuke sirvides leidsin, et nt. artikkel Geoloogia on loodud juba 11. novembril 2002--Boy 24. juuni 2006, kell 14.51 (UTC)

Siiani leitud vanim: [4]--Boy 24. juuni 2006, kell 15.06 (UTC)

Samuti vt. Kasutaja:Eerik--Boy 24. juuni 2006, kell 15.12 (UTC)

Võib vist õelda, et eestikeelne Vikipeedia sündis 24.august 2002.--Animagi 24. juuni 2006, kell 15.17 (UTC)

Ma ütleks, et augustis 2002, sest esilehe tollane versioon pole vist säilinud.--Boy 24. juuni 2006, kell 17.14 (UTC)

Peasüüdlasena kinnitan, et täpne kuupäev on 24. august 2002. --Eerik 5. august 2006, kell 17:23 (UTC)

Allikad ja viitamine

VP juhendites räägitakse korduvalt, et tuleks tugineda usaldusväärsetele allikatele ja et allikatele peaks viitama. Kuidas peaks viitamine tegelikkuses välja nägema? Millal peaks viitama?

Ise pakuks, et viidata ainult väga olulistele või vastuolulistele faktidele (nii nagu inglise vikis?). Ning kirjanduse loetellu panna üldiselt ainult kõige paremad allikad. Ott 26. juuni 2006, kell 20.37 (UTC)

Meil just eriti palju ei viidata. Minu meelest tekib viitamise vajadus siis, kui jutt on vaieldavatest asjadest.

Mina olen pannud kirjanduse loetellu kogu teadaoleva eestikeelse teemakohase kirjanduse. Kui on tahtmine panna kõige paremad, siis tuleks minu arvates allikaid kuidagi kommenteerida. Arvan, et paremate allikate valik kipub olema subjektiivne. Andres 26. juuni 2006, kell 22.37 (UTC)

Mina arvan, et viidata tuleks ka siis kui tegemist on mingil allikal põhineva hinnanguga. A-la "ollakse arvamusel et...." ja siis viide; või et: "uurija A.Beecee ütleb:". Ehk siis: Kuna Vikipeedia autorid ei tohiks teha ise teema sisulist analüüsi (original research) ning ei tohiks anda asjadele oma hinnanguid siis tuleks viidata igal juhul, kui teksti on võimalik sel moel tõlgendada. Alati peab olema võimalik tuvastada, millisele allikale tuginedes tekst/teksti osa on kirjutatud. Mõnedes, näiteks reaalteadusi puudutavates artiklites ei ole viitamine niivõrd vajalik, kuivõrd näiteks ajalugu käsitlevais. Artiklites, kus kasutatakse mitut (vastuolulist) allikat ei piisa minumeelest kirjanduse loetelust vaid tuleks olla täpsem - viide peaks olema kohe teksti juures. Peamiselt ühele allikale põhinevas tekstis võib allikas olla viidatud ka kirjanduse loetelus. --Boy 26. juuni 2006, kell 23.35 (UTC)

Hmmm... Vaata minu katsetust liivakastis. Kas on võimalik viidata samale allikale mitu korda, nii et kirjandusse ilmuks vaid üks nimetus? Kas saab viidata raamatule ja (teises kohas eraldi) raamatu leheküljele? Teadustekstis on tavaline panna nt. Black et al (2003) ja Black et al (2003), p. 1234, vms.

Samale allikale viidata nii, et viidete loetellu ilmuks ainult üks viide on võimalik küll. Selleks tuleb <ref> tagile panna nimi ja hilisemates <ref> tagides seda nime kasutada. Ehk siis näiteks: <ref name="esimene"> ja hiljem kasutad seda sama "name=esimene" ref-i. Vt. ma muutsin Su näidet liivakastis--Boy 27. juuni 2006, kell 11.00 (UTC)

Senine eestikeelne wikipedia praktika kus kopeerida ei tohi tähendab, et ka viidata pole vaja. Küsimus on miks järgitakse nö "autoriõigust" selliselt et kogu asi on ebateaduslik viitamise puudumise mõttes.Ats 27. juuni 2006, kell 00.29 (UTC)

Seda tuleb vältida. Artiklid peavad põhinema viidetel, viidata tuleb aktsepteeritud allikatele. Kirjutada ei saa "oma peast" või seda mida "naabrimees rääkis". Viidatud allikaid peab olema võimalik kontrollida seega ei saa viidata allikale "salajane raamat vabamüürlaste kinnises raamatukogus".--Boy 27. juuni 2006, kell 07.19 (UTC)

See, et kopeerida ei tohi, ei tähenda ju, et viidata ei ole vaja. Vahel tahaks väga teada, kust faktid pärit on (nt Vana-Vene artikkel). Kas on olemas mingi näidisartikkel, kus on korralikult viidatud? Tiina357 27. juuni 2006, kell 07.27 (UTC)

Ideaalseid artikleid pole mina selles osas veel kohanud. Ise olen üritanud viimasel ajal rohkem viidata nt. artiklites Landesveeri sõda, Konstantin Päts, Taarapita. Viited artiklis Martti Martinson on vast ülepaisutatud kuigi võivad olla tundmatumate inimeste/nähtuse puhul vajalikud selleks, et tõestada isiku või nähtuse "artikliväärivust" ning artiklis toodud fakte. --Boy 27. juuni 2006, kell 07.39 (UTC)