Vitebski kubermang
Vitebski kubermang | |
---|---|
| |
vene keeles Витебская губерния | |
valgevene keeles Віцебская губерня | |
läti keeles Vitebskas guberņa | |
| |
| |
Elanikke: 1 489 246 (1897) | |
Kubermangulinn: Vitebsk | |
Vitebski kubermang (vene keeles Витебская губерния, valgevene keeles Віцебская губерня, läti keeles Vitebskas guberņa) oli Venemaa Keisririigi ja Vene SFNV kubermangude hulka kuulunud haldusüksus aastatel 1802–1924. Kubermang moodustati Valgevene kubermangu jagamisel Vitebski ja Mogiljovi kubermanguks.
Vitebski kubermang piirnes põhjas Pihkva, idas Smolenski, läänes Kuramaa ja Liivimaa ning lõunas Mogiljovi ja Vilno kubermanguga.
Vitebski kubermangu alad olid ajalooliselt kuulunud Rzeczpospolita riiki ning nende liitmise järel nimetati Vitebski, Vilno, Kovno, Grodno, Minski ja Mogiljovi kubermange Venemaa keisririigi Loodekubermangudeks, olles osaks keisririigi Läänekubermangudest, kuhu kuulusid lisaks kuuele loodekubermangule ka Kiievi, Volõõnia ja Podoolia kubermang.
Vitebski kubermang jäi üldiselt juutide asustuspiirkonda, ent sinna ei kuulunud Veliži maakond, Neveli maakond ja Sebeži maakond, samuti kolm Liivimaa maakonda.
Kubermangu haldusjaotus
[muuda | muuda lähteteksti]Kubermangu moodustamisel 1802. aastal jagunes kubermang 12 maakonnaks:
- Veliži maakond, maakonnalinn Veliž,
- Vitebski maakond, Vitebsk,
- Gorodoki maakond, Gorodok (valgevene Haradok),
- Dünaburgi maakond (alates 1893. aastast Dvinski maakond), Dünaburg/Dvinsk (läti Daugavpils),
- Drissa maakond, Drissa (valgevene Vierchniadźvinsk),
- Lepieli maakond, Lepiel,
- Ludza maakond, Ludza,
- Neveli maakond, Nevel,
- Polotski maakond, Polotsk (valgevene Połack),
- Režitsa maakond, Režitsa (läti Rēzekne),
- Sebeži maakond, Sebež
- Suraži maakond, Suraž (maakond likvideeriti 1866. aastal).
Vitebski kubermangu kubernerid
[muuda | muuda lähteteksti]- 1802 – 1808, tegelik riiginõunik Sergei Aleksandrovitš Šiškin
- 1808 – 1812, tegelik riiginõunik Pavel Ivanovitš Sumarokov
- 1812 – 14. veebruar 1813, tegelik riiginõunik Ivan Frantsevitš Löschern
- 14. veebruar 1813 – 31. mai 1813, riiginõunik Ivan Leontjevitš Suško, suri enne ametisse astumist
- 31. mai 1813 – 24. mai 1818, riiginõunik Pjotr Petrovitš Tormasov
- 24. mai 1818 – 1823, tegelik riiginõunik Aleksei Petrovitš Butovitš
- 1823 – 24. märts 1829, tegelik riiginõunik Akinfi Ivanovitš Sorokunski
- 31. märts 1829 – 28. jaanuar 1830, riiginõunik Aleksei Nikititš Peštšurov
- 26. aprill 1830 – 16. märts 1831, tegelik riiginõunik Nikolai Mihhailovitš Gamaleja
- 16. märts 1831 – 27. juuni 1836, tegelik riiginõunik Nikolai Ivanovitš Schröder
- 27. juuni 1836 – 24. oktoober 1838, tegelik riiginõunik Ivan Stepanovitš Žirkevitš
- 26. jaanuar 1839 – 9. märts 1840, riiginõunik Pjotr Petrovitš Lvov
- 9. märts 1840 – 28. veebruar 1846, riiginõunik Niktopolion Mihhailovitš Klementjev
- 28. veebruar 1846 – 4. juuni 1847, riiginõunik Mihhail Mihhailovitš Tatarinov
- 14. juuni 1847 – 17. märts 1848, kindralmajor Afanassi Aleksandrovitš Radištšev
- 17. märts 1848 – 2. oktoober 1849, riiginõunik vürst Sergei Aleksandrovitš Dolgorukov
- 3. oktoober 1849 – 21. veebruar 1853, kindralmajor Sergei Nikolajevitš Jermolov
- 21. veebruar 1853 – 15. juuni 1856, riiginõunik Jegor Sergejevitš Tilitšejev
- 15. juuni 1856 – 24. oktoober 1858, riiginõunik Grigori Dmitrijevitš Kolokoltsov
- 24. oktoober 1858 – 4. august 1861, tegelik riiginõunik Pavel Nikolajevitš Klušin
- 4. august 1861 – 20. mai 1863, tegelik riiginõunik Aleksandr Stepanovitš Ogolin
- 20. mai 1863 – 28. juuli 1867, kindralmajor Vladimir Nikolajevitš Verjovkin
- 28. juuli 1867 – 8. juuni 1868, tegelik riiginõunik Pavel Pavlovitš Kossagovski
- 5. juuli 1868 – 2. november 1869, tegelik riiginõunik Vladimir Nikolajevitš Tokarev
- 14. november 1869 – 20. aprill 1880, salanõunik Pavel Jakovlevitš Rostovtsev
- 20. aprill 1880 – 24. juuni 1884, kindralmajor Viktor Karl Konrad Wilhelm von Wahl
- 19. juuli 1884 – 17. märts 1894, salanõunik kammerhärra, vürst Vassili Mihhailovitš Dolgorukov
- 17. märts 1894 – 24. aprill 1899, tegelik riiginõunik Vladimir Aleksejevitš Levašov
- 24. mai 1899 – 25. oktoober 1904, tegelik riiginõunik Ivan Iljitš Tšepelevski
- 25. oktoober 1904 – 19. detsember 1911, tegelik riiginõunik parun Bernhard Gerschau-Flotov
- 19. detsember 1911 – 1915, tegelik riiginõunik Mihhail Viktorovitš Artsimovitš
- 1915–1917, tegelik riiginõunik Nikolai Pavlovitš Galahov