Vestfaali provints

Lipp

Vapp

Vestfaal (punane), Preisi kuningriigis, Saksa keisririigis

Vestfaali provints (saksa Provinz Westfalen) oli Preisi kuningriigi ja Preisimaa Vaba Riigi provints aastatel 1815-1946. Provintsi pealinn oli Münster.

Ajalugu

Napoleon Bonaparte asutas Vestfaali kuningriigi, mis oli Prantsuse esimese keisririigi vasallriik aastatel 1807 kuni 1813. See riik jagas vaid nime ajaloolise piirkonnaga, sisaldades peamiselt Hesseni ja Ostfaali piirkondi ja vaid suhteliselt väikese osa Vestfaali piirkonnast.

Kuigi Preisimaa oli pikka aega omanud territooriumi Vestfaalis, eelistas kuningas Friedrich Wilhelm III esmalt liidendada Saksimaa kuningriigi. Alles Viini kongressil aastal 1815 otsustati, et luuakse Vestfaali provints. Provints moodustati mitmest territooriumist:

• piirkonnad Vestfaalis Preisi võimu all juba enne aastat 1800 (Mindeni vürstkond ning Marki, Ravensbergi ja Tecklenburgi krahvkonnad)
• Münsteri piiskopkond ja Paderborni piiskopkond, omandati Preisimaa poolt aastatel 1802–03
• väike Limburgi krahvkond, omandati aastal 1808
• Vestfaali hertsogkond, läks Preisi võimu alla pärast Viini kongressi. Hertsogkonna põhjapoolsed osad, sealhulgas Osnabrück, said Hannoveri ja Oldenburgi osadeks.
• Sayn-Wittgensteini vürstkonnad Hohenstein ja Berleburg, koos Nassau-Siegeni vürstkonnaga (aastal 1817)

Aastal 1816 viidi Esseni kreis üle Reini provintsi.

Majandus

1907

18 % põllumajandus

59 % tööstus

11 % kaubandus

Pärast Teist maailmasõda

Pärast Teise maailmasõja lõppu liideti provints aastal 1946 Reini provintsi põhjapoolega, et moodustada Nordrhein-Westfaleni liidumaa, aastal 1947 lisati veel endine Lippe osariik.

Kaardid

Vestfaali provintsi kaart (1905).