Mine sisu juurde

Ventilaator

Allikas: Vikipeedia
Lauaventilaator
Aksiaalventilaator
Tsentrifugaalaalventilaator koos ajamimootoriga

Ventilaator (lad ventilare puhuma) on elektriajamiga masin õhu vm gaasi sundliikumise tekitamiseks. Ventilaatori põhiosa on pöörlev labadega tööratas.[1]

Levinuimad ventilaatoritüübid on telg- ehk aksiaalventilaatorid, radiaal- ehk tsentrifugaalventilaatorid ja tangentsiaalventilaatorid.

Aksiaalventilaator

[muuda | muuda lähteteksti]

Aksiaalventilaator koosneb elektrimootoriga käitatavast tiiviktöörattast ja kerest. Tööras, mille labad paiknevad pöörlemistasapinna suhtes nurga all, paneb õhu liikuma piki ventilaatori telge. Tavalistel laua- ja laeventilaatoritel on kere asemel kaitsevõre.

Tsentrifugaalventilaator

[muuda | muuda lähteteksti]

Tsentrifugaalventilaatoritel on spiraalselt painutatud labadega tööratas (rootor), mida käitab elektrimootor. Ventilaatori kere sisselaskeava kaudu imetakse õhk tööratta labadele, kus see suunatakse tsentrifugaaljõu ja labade erilise kuju tõttu kerest välja laieneva torujätku (difuusori) kaudu, kusjuures õhk väljub sisenemissuuna suhtes täisnurga all.

Seda tüüpi ventilaatoreid kasutatakse näiteks föönides, kätekuivatites, tolmuimejates, sisepõlemismootorite õhkjahutussüsteemides, samuti ruumide ventilatsioonisüsteemides.:

Tangentsiaalventilaator

[muuda | muuda lähteteksti]

Tangentsiaalventilaatori tööratas pöörleb keres, mis sarnaneb tsentrifugaalventilaatori kerega. Nii nagu tsentrifugaalventilaatoril, on ka tangentsiaalventilaatoril “oravaratta” tüüpi rootor, mille labad on piki diameetrit pöörlemissuuna suhtes ettepoole painutatud. Õhkü võetakse sisse kogu kere esiosa ulatuses. Kere erilise kuju tõttu tekib töötamise ajal imemiskambrisse keeris, mille pöörlemissuund langeb kokku rootori pöörlemissuunaga. Õhk imetakse keerise abil uuesti tiivikusse, kiirendatakse ja liigub kitsa väljalaskeava kaudu välja vastasküljel. Ajamimootor võib paikneda töötatta keskel või otsas.

Tangentsiaalse ventilaatori rootori pikkus on tavaliselt palju suurem kui selle läbimõõt. Selline kuju on optimaalne kombineerimiseks kütte- ja jahutuselementidega. Seetõttu kasutatakse niisuguseid ventilaatoreid laialdaselt konditsioneerides, õhkkardinates jm seadmetes, kus pole vajalik eriti suur õhurõhk. Sellele ventilaatoritüübile on iseloomulik madal müratase.

Kasutamise valdkondi

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Ruumide sundventilatsiooni süsteemid (elu- ja tootmisruumides, autodes, lennukites).
  • Ruumiõhu konditsioneerimise süsteemid.
  • Õhkküttesüsteemid.
  • Põlemiseks vajaliku õhu puhumine tööstusahjudesse ja kolleteese, samuti neist põlemisgaaside eemaldamine ja nende retsirkulatsiooni tagamine.
  • Lisatõmbe tekitamine katelde ja tööstusettevõtete kütusedüüsides ja korstnates.
  • Õhkjahutussüsteemid sisepõlemismootorites, soojusvahetites, külmutusseadmetes, kompressorites, arvutites, serverites jm elektroonikaseadmetes.
  • Kaevanduste tuulutamine.
  1. ENE 10. köide, 1998