Vene
 | See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2010) |
 | Artiklis puuduvad viited. (August 2021) |
|
See artikkel kirjeldab keskaegset venelaste ala tähistavat geograafilise terminit. Ajaloolisese vene riigiga tutvumiseks vaata Kiievi-Vene; paadi kohta vaata artiklit Vene (paat) |
Vene (vanavene keeles Рѹ́сь; ladina keeles Ruthenia, vanapõhja keeles Garðaríki) on 9. sajandi lõpus kujunenud idaslaavi Kiievi-Vene tuumikala tähistav geograafiline nimetus, mis jäi regiooni tähistama ka pärast Kiievi-Vene killustumist. "Vene" oli selle riigi endanimi, "Kiievi-Vene" ja "Vana-Vene" aga sellele hiljem pandud nimed. Nimi "Vene" kannab tugevat riikluse traditsiooni, mis seostub esimese idaslaavi ühisriigi Kiievi-Vene pärandiga. Eesti keeles ei ole õige kasutada nime "Vene" Venemaa kohta. Seda vahet teevad ka venelased ise, kelle jaoks Vene on Русь, kuid Venemaa Россия.
Nime etümoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]Vene ladinakeelse nime Ruteenia päritolu pole päris selge.
Sõna "vene" päritolu kohta eesti keeles pole ühtset seisukohta. Arvatavasti tuleneb see Läänemere lõunakaldal elanud lääneslaavi hõimu venetite ehk veneetide nimest. Venetite otsesed järeltulijad tänapäeval on sorbid.
Nime kasutus ajaloos
[muuda | muuda lähteteksti]Julius Caesar nimetas üht Gallia hõimu Ruteni'ks, aga slaavlastega polnud sel hõimul pistmist.
Esimest korda kasutati nime teadaolevalt 12. sajandil Augsburgi aastaraamatutes. See võib olla seotud traditsiooniga, mille järgi barbarite hõime nimetati mõne antiikautori mainitud nimetusega, nagu näiteks taanlasi nimetati daaklasteks ja sakslasi teutoonideks. 12. sajandi lõpuks oli nimi Ruteenia laialt levinud, sealhulgas paavsti koostatud dokumentides.
Leedu Suurvürstiriik koosnes enne Poolaga liitumist (1569) kolmest põhilisest alast: Litwa, kus elasid valgevenelased, Žemaitija, kus elasid leedulased, ja Russ või Ruteenia, kus elasid ukrainlased. Kogu vürstiriigi kultuurikeskuseks oli algul Navahrudak (Novogorodok), seejärel Vilnius.
Kiiev oli Kiievi-Vene ajal õigeusu keskus. Hiljem, kuulutades ennast Ida-Rooma keisririigi pärijaks ja jätkajaks, hakkas Moskva suurvürstiriik ennastki Veneks nimetama, et koondada Moskvasse õigeusu jõud. Vana Vene nime asemel hakkasid venelased Ukraina alasid nimetama Väike-Veneks. Sellest ajast alates nimetati ukrainlasi kuni 20. sajandini väikevenelasteks.
Poolakeelne nimi Ruś märgib pärast Lublini uniooni Rzeczpospolitas Poola Krooni maade hulka, st Poola kuningriigile kuulunud idaslaavi alasid. Praegu kuulub suurem osa neist aladest Ukraina koosseisu. Nimi hõlmas Podlaasia, Ruśi, Belzi, Volõõnia, Podilski, Bratslavi, Kiievi ja Tšernigivi vojevoodkondi. Teatud juhtudel vastab poola Ruś'ile eesti keeles "Vene". Näiteks on Ruś Biała 'valge-Vene' ja Ruś Czarna 'must-Vene'.
Rakendused väljaspool geograafiat
[muuda | muuda lähteteksti]Tartus sündinud keemik Carl Claus avastas 1844. aastal Uuralites kaevandatud plaatinamaagist ruteeniumi ja nimetas selle Venemaa Keisririigi ladinapärase nime järgi.