Velise Ristija Johannese kogudus
Velise Ristija Johannese kogudus on EAÕK Tallinna peapiiskopkonna kogudus Rapla maakonnas Märjamaa vallas Velise külas.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Usuvahetusliikumine Velisel algas detsembris 1884. Esimesed 8 perekonda salviti õigeusku 1884. aastal Kergu Püha Suurkannataja Sinaiida koguduse preestri Kapiton Lebedevi[1] poolt.
Velise Ristija Johannese kogudus avati 18. juulil 1885.[2] Riia ja Miitavi piiskopkonna piiskop Donat pühitses avatava koguduse vaimulikuks 1859. aastal Pärnus sündinud Riia Vaimuliku Seminari kasvandiku preester Nikolai Pokrovski. Juba sama aasta lõpuks tõusis koguduse liikmete arv viiesajani. Seoses Raplamaal Velisele rajatud õigeusu koguduse liikmete arvu kasvuga tekkis vajadus oma pühakoja järgi. Velise Ristija Johannese kirik ehitati aastatel 1888–1889 ning pühitseti Riia ja Miitavi ülepiiskop Arseni poolt.
Velise kihelkonnakool ja Vigala abikool avati koos kogudusega. Velise kalmistu rajati 1888. aastal.
1905. aasta revolutsioon Eestis algas Läänemaal talurahvarahutustega Märjamaal 22.–24. juunini 1905. Rahutustes hukkus mitu koguduse liiget ning haavata sai ka Velise koguduse tollane preester Joann Allik. Mälestuskivi 1905. aastal talurahvarahutustes hukkunuile avati Velise kirikuaias 23. juunil 1936.
Velise Ristija Johannese kogudust külastas 1927. aastal Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Aleksander. 1928. aastal tähistati Velisel pidulikult Eesti Vabariigi aastapäeva.
Koguduses teeninud preestrid[muuda | muuda lähteteksti]
- pr Nikolai Pokrovski
- pr Savva Sepp
- pr Joann Tsvetkov
- pr Andrei Pärtel
- pr Joann Allik
- pr Peeter Laredei
- pr Mihail Vahter
- pr Martin Raid-Preiman
- pr Andrei Pärtel
- pr Paul/Pavel Sokolov
- pr Dimitri Šamardin
- pr Joann Värk
- pr Vladimir Viherpuu
- Jakob/Laatsar Sarv
- üpr Nikolai Bežanitski
- üpr Feliks Remberg
- üpr Georgi Pärl
- üpr Konstantin Kaus
- üpr Mihhail Voznessenski
- üpr Aleksander Tarkmees
- üpr Emmanuel Kirss
- pr Kuldar Rajapu
Koguduses teeninud köstreid[3][muuda | muuda lähteteksti]
- Aleksander Hrebtov
- Vassili Mariptšelski
- Sergei Vozdviženski
- Nikolai Küppar/Küpparsepp
- Joann Sool
- Feofil Schmidt
- Jakob Viires/Endrekson
- Johann/Johannes Jaanus
- Dimitri Šamardin
- Nikolai Bežanitski
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- "Õigeusu kirikutes (kogudustes) teeninud vaimulike nimekiri”. Tallinn, 1975. Koostaja preester August Kaljukosk. EAA.5437.1.64
- "Eesti õigeusk X–XXI saj". Entsüklopeediline teatmik. Koostaja Vladimir Iljaševitš. Tallinn, 2014 (vene keeles), lk 446
- Andrei Sõtšov. "Eesti õigeusu piiskopkond nõukogude religioonipoliitika mõjuväljas 1954-1965".
- Anu Raudsepp. “Riia Vaimulik Seminar 1846-1918” Tartu, 1998, lk 94–150
- David Papp. “Eesti Apostliku õigeusu vaimulikud“ – Biograafiline leksikon (16.–20.saj) – EAA. 5410.1. 247–249
- “Eestimaa uusmärtrite elulood”. Koostaja ülempreester Andreas Põld. Pärnu, 2013, lk 3–6
- Andrei Sõtšov.Eesti õigeusu piiskopkond Stalini ajal aastail 1945-53,Tartu, 2004, lk 19–40: lk 54–57; 79–81; 145–150
- „Harjumaa AP-õigeusu praostkonna album ülestõusmise pühadeks“, Tallinn, 1933, lk 29
- "Ajalooline album Pärnu Issandamuutmise kiriku 25. aasta juubeli päevaks". Pärnu, 1929, lk 10–12
- “Kirikud ja kogudused Eestis“. Miniteatmik. Koostajad Ilmo Au, Ringo Ringvee.Tallinn, 2000
- "Mitut usku Eesti IV. Valik usundiloolisi uurimusi: õigeusu eri". Toimetaja Liina Eek. Tartu Ülikooli Kirjastus.Tartu, 2015: lk 13–37; lk 40–46
- Sillaotsa talumuuseum. "Velise Ristija Johannese Apostlik-õigeusu kroonika 1922-1940". EAA.1655.3.616
- "Velise õigeusu kirik 1920-1940". Riina Lõhmus. Bakalaureusetöö. Juhendaja Phd Anu Raudsepp, Tartu 2008
- Jaanus Plaat, Arne Maasik. "Õigeusu kirikud, kloostrid ja kabelid Eestis". Eesti Kunstiakadeemia, 2011. lk 592–593
- Velise[1][2]