EAÕK Tallinna peapiiskopkond

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Tallinna peapiiskopkond
Tallinn, Püha Siimeoni kirik, 1752-55, 1870 (1).jpg
Lühend EAÕK Tallinna peapiiskopkond
Asutatud 1920, taastatud 1996[1]
Õiguslik staatus autonoomne
Peakorter Tallinn
Tegevuspiirkond Eesti Vabariik
Juhtkond Tallinna ja kogu Eesti metropoliit
Veebileht Koduleht

EAÕK Tallinna peapiiskopkond on Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku üks kolmest piiskopkonnast (teised kaks on Tartu piiskopkond ning Pärnu ja Saare piiskopkond), mille keskus asub Tallinnas.

Tallinna peapiiskopkonda juhib alates märtsist 2000 Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Stefanus.

Kogudused ja kirikud[muuda | muuda lähteteksti]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik moodustati Eesti koguduste täiskogul märtsis 1919. Pärast Venemaa Keisririigi lagunemist 1918. aastal võttis Eesti Ajutine Valitsus 19. aprillil 1919 vastu "Kreekakatoliku kiriku valitsuse ja koguduste omavalitsuse ajutise korralduse", mille järgi tunnistati Eesti Vabariigis kehtivaks Moskvas aastatel 1917–1918 peetud ülevenemaalisel kirikukogul vastuvõetud õigeusu kiriku määrused. Kirikumääruste põhjal määras praostkondade piirid piiskopkonna täiskogu.

EAÕK-s oli kaks piiskopkonda. EAÕK Tallinna piiskopkonda kuulusid üheksa praostkonda: Harju, Lääne, Petseri, Pärnu, Saare ja Muhu, Tartu, Viljandi, Viru ja Võru praostkond. 1919. aasta juunis moodustati Eesti Piiskopkonna nõukogu määrusega Tallinna piiskopkonda 1918. aastani Vene Õigeusu Kiriku Pihkva piiskopkonda kuulunud Petserimaa kogudustest Petseri praostkond. Narva piiskopkonnas praostkondi ei olnud.

1944. aastal okupeerisid Nõukogude Liidu väed taas Eesti. 9. märtsil 1945 toimunud Vene Õigeusu Kiriku Eesti piiskopkonna nõukogu koosolekul liideti EAÕK endised Tallinna ja Narva piiskopkond ning kogudused jagunesid Harju-Järvamaa, Läänemaa, Pärnumaa, Saare- ja Muhumaa, Tallinna, Tartumaa, Valgamaa, Viljandimaa, Virumaa ja Võrumaa praostkondade vahel.

12. jaanuaril 1951 muudeti Leningradi ja Novgorodi metropoliidi Gregoriuse resolutsiooniga praostkondade piire ja nimetusi: kogudused jagunesid Tallinna, Harju-Lääne, Tapa-Narva, Tartu, Võru, Valga, Viljandi, Pärnu ja Saare-Hiiu praostkondade vahel.

1965. aastal jagati praostkondade piirid uuesti ümber, kogudused jaotusid järgmiste praostkondade vahel: Tallinn, Tartu, Narva, Harju-Lääne, Viljandi, Pärnu, Võru, Saare-Muhu ja Valga praostkond.

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Saard, Riho. Ristitud eestlane: kristluse ajalugu Eestis keskajast tänapäevani. Argo, 2018, lk 438.
  2. Vabariigi Valitsuse 8. veebruari 2000. a korralduse nr 94-k „Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekiri” muutmine, Riigi Teataja, RT III, 05.01.2011, 1
  3. Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Haapsalu kogudus

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]