Anu Raudsepp
| Anu Raudsepp | |
|---|---|
| Sündinud |
12. mai 1962 Tartu |
| Haridus | Tartu 8. Keskkool |
| Alma mater | Tartu Ülikool (BA, MA, PhD) |
| Teadlaskarjäär | |
| Tegevusalad | ajaloolane |
| Töökohad | Tartu Ülikool |
| Doktoritöö | "Ajaloo õpetamise korraldus Eesti NSV eesti õppekeelega koolides 1944-1985" (2005) |
| Doktoritöö juhendaja | Mati Laur |
| Tuntumad õpilased |
Loend
|
| Tunnustus | Vabaduse Tammepärja aumärk |
Anu Raudsepp (sündinud 12. mail 1962 Tartus[1]) on Eesti ajaloolane, filosoofiadoktor, Tartu Ülikooli ajaloo didaktika kaasprofessor.
Tema põhilised uurimisvaldkonnad on ajaloo didaktika ja Eesti lähiajalugu, täpsemalt kultuuri-, haridus- ja sisejulgeoleku ajalugu.[2]
Haridus
[muuda | muuda lähteteksti]Aastatel 1977–1980 õppis ta Tartu 8. Keskkoolis eesti keele ja kirjanduse eriklassis, astudes lõpetamise järel sisse ajalooteaduskonda, mille lõpetas ajaloo ja ajalooõpetaja erialal 1985. aastal lõputööga "Rahvaharidus Sangastes 17. sajandi lõpul ja 18. sajandi algul".[1][2][3]
1994. aastal asus ta uuesti Tartu Ülikoolis õppima ajalugu, kaitstes 1998. aastal Tiit Rosenbergi juhendatud magistritöö "Riia Vaimulik Seminar (1846-1918) Eesti kultuuriloos", misjärel astus doktorantuuri ja kaitses 2005. aastal Mati Lauri juhendamisel doktoriväitekirja "Ajaloo õpetamise korraldus Eesti NSV eesti õppekeelega koolides 1944-1985".[2]
Teadustöö ja karjäär
[muuda | muuda lähteteksti]Ajaloo didaktikuna on ta oma teadustöös keskendunud eeskätt õpikute analüüsile, pöörates eriti tähelepanu vaenlase kuvandi uurimisele.[1]
Töötas 1985–1990 Viljandi 5. Keskkooli ajalooõpetajana ja 1990–1991 Viljandi 9. Kutsekeskkooli ajalooõpetaja.[2]
1991. aastal sai temast Tartu Ülikooli usuteaduskonna sekretär, kellena ta töötas 1993. aasta lõpuni, misjärel asus 1994. aastal Tartu Ülikooli raamatukogu vanembibliograafiks. Aasta hiljem siirdus ta assistendina tööle ülikooli, saades ülejärgmisel aastal õppeülesande täitjaks. Vahemikus 1998–2014 töötas ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna Ajaloo ja arheoloogia instituudis ajaloo didaktika lektorina, tõustes 2017. aastal samal erialal dotsendiks ja 2023. aastal kaasprofessoriks. Seejuures oli ta aastatel instituudi 2007–2008 erakorraline Eesti ajaloo vanemteadur ning 2014–2019 ka programmijuht. 2008. aastast juhatab ta ülikooli ajaloo ja ühiskonnaõpetuse didaktika keskust.[2]
Ülikoolitöö kõrvalt oli Raudsepp vahemikus 2013–2014 Kõrveküla Põhikooli ajalooõpetaja ning 2017–2018 ja 2021–2024 Eesti Kirjandusmuuseumi erakorraline vanemteadur.[2]
Raudsepp kuulub 1998. aastast Õpetatud Eesti Seltsi ja 2000. aastast Akadeemilisse Ajalooseltsi. Alates 2005. aastast on taInternational Society for Didactics of History liige, 2018. aastast Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi auliige[1] ja 2024. aastast Sisekaitsemuuseumi MTÜ juhatuse liige.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 2009 Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi klaasmedal[2]
- 2012 Tartu Ülikooli aumärk[4][2]
- 2022 Vabaduse Tammepärja aumärk[5][2]
Teadustöid
[muuda | muuda lähteteksti]- Riia Vaimulik Seminar 1846-1918. Tartu, 1998.
- Ajaloo õpetamise korraldus Eesti NSV eesti õppekeelega üldhariduskoolides 1944-1985. Tartu, 2005.
- "Lõssenkism ja Tartu Ülikooli bioloogiaosakond stalinismi ajal". – Ajalooline Ajakiri 2009, 1/2, lk. 179 - 196.
- Anu Raudsepp, Ülle Luisk. "History Teaching in Estonia". – Erdmann, Elisabeth; Hasberg, Wolfgang (Ed.). Facing-Mapping-Bridging Diversity: Foundation of a European Discourse on History education, Schwalbach/Ts, 2011, lk. 211−238.
- Anu Raudsepp; Karin Hiiemaa. "Vaenlase kuvandi loomine 1920.-1930. aastate NSVL eestikeelses õppekirjanduses". – Tuna, 2, 2013, lk. 84−96.
- Anu Raudsepp, Karin Hiiemaa. "The image of the other: The example of the Russians and Germans on the basis of an analysis of Estonian history textbooks". – Yearbook of the International Society of History Didactics, 2013, lk. 45−55.
- "Leevaku hüdroelektrijaama taastamine komsomoli löökehitusena 1947 - müüt või reaalsus?" – Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat, 2015, lk. 73−98.
- "Rahvarõivad ja esimene Eesti nõukogude üldlaulupidu – rahvarõivad ideoloogia kütkes". – Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat, 2015, lk. 60−75.
- "Keskkooliõpetajate koolitamine sõjajärgses Tartu Riiklikus Ülikoolis". – Tartu Ülikooli Ajaloo Küsimusi, 2016, lk. 121−140.
- "On Enemy Image in the Cold War Period History Textbooks Used in Estonia". – Gautschi, Peter; Furrer, Markus (Eds). Remembering and Recounting the Cold War - Commonly Shared History?, Schwalbach/Ts, 2017, lk. 29−46.
- "Eduard Wiiralt`s Unknown Matchbox Picture from Vienna, 24 December 1944". – Baltic Journal of Art History, 2017, 13, lk. 259−271.
- "Kooliõpetaja Gustav Martinsoni (1888-1959) rahvuslik-kultuuriliste vaadete mõjutegurid Esimeses maailmasõjas". – Ajalooline Ajakiri, 2018, 1, lk. 3-26.
- Anu Raudsepp, Tõnu Tannberg. "The Impact of World War I on the rise of national states: challenges of history textbook writing". – International Journal of Research on History Didactics, History Education and History Culture. Yearbook of the International Society of History Didactics, 2018, lk. 159−178.
- Lauri Kann, Anu Raudsepp. Siseministeerium 100: vabadussõjast droonideni. Tallinn, 2018.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 3 4 Aare Ristikivi. "EAÜS - Anu Raudsepp". Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts. Vaadatud 21. jaanuar 2026.
- 1 2 3 4 5 6 7 8 9 "Anu Raudsepp |CV". Eesti Teadusinfosüsteem. Vaadatud 21. jaanuar 2026.
- ↑ ÕNNELIKKU LÕPPU! ÕNNELIKKU ALGUST!, TRÜ: Tartu Riiklik Ülikool: EKP TRÜ komitee, TRÜ rektoraadi, ELKNÜ TRÜ komitee ja TRÜ ametiühingukomitee häälekandja, nr. 20, 28 juuni 1985
- ↑ "Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 8.12.2022.
- ↑ Vabaduse Tammepärja aumärgi kavalerid
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Anu Raudsepp Eesti Teadusinfosüsteemis
