Valgevene NSV

Valgevene Nõukogude Sotsialistlik Vabariik
	valgevene Беларуская Савецкая Сацыялістычная Рэспубліка Biełaruskaja Savieckaja Sacyjalistyčnaja Respublika
	vene Белорусская Советская Социалистическая Республика (Belorusskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika)
	Valgevene NSV lipp Valgevene NSV vapp
	Pindala: 207 600 km²
	Elanikke: 10 151 800 (1989)
	Rahvastikutihedus: 48,9 in/km²
	Keskus: Smolensk (1.–5. jaanuar 1919); Minsk (5. jaan. 1919 – 26. dets. 1991)

Valgevene Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (Valgevene NSV) oli 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) Nõukogude Liidu koosseisus. Kuulutati välja 1. jaanuaril 1919 Smolenskis. Nõukogude Liidu asutajariik (30. detsembril 1922).

Pärast Nõukogude Liidu laialisaatmist (liidulepingu tühistamist) 1991. aasta detsembris on Valgevene taas iseseisev vabariik (Valgevene Vabariik).

Valgevene NSV oli ÜRO asutajaliige.

Riik

Riigijuhtimine

Valgevene NSV formaalseks juhtorganiks oli aastatel 1920-1946 oli Valgevene NSV Rahvakomissaride Nõukogu, mille juhtideks olid:

1920–1924, Aleksandr Grigorjevitš Tšervjakov (valgevene Аляксандр Рыгоравіч Чарвякоў);
1924–1927, Jossif Aleksandrovitš Adamovitš (Ио́сиф Алекса́ндрович Адамо́вич);
1927–1930, Nikolai Matvejevitš Goloded (valgevene Мікалай Мацвеевіч Галадзед);
1937, Danila Ivanovitš Volkovitš (Данила Иванович Волкович)
1937–1938, Afanassi Fjodorovitš Kovaljov (Афанасий Фёдорович Ковалёв);
1938–1940, Kuzma Venediktovitš Kisseljov (valgevene Кузьма Венедыктавіч Кісялёў)
1940–1944, Ivan Semjonovitš Bõlinski (Иван Семёнович Былинский);
1944–1946, Panteleimon Ponomarenko (valgevene Панцеляймон Кандратавіч Панамарэнка)

Reaalset võimu teostas Valgevene NSV-s Nõukogude Liidu Kommunistiku Partei piirkondliku Valgevene Kommunistliku Partei juhtkond ja Keskkomitee esimesed sekretärid:

1918–1919, Aleksander Mjasnikjan
1919, Vincas Mickevičius-Kapsukas
1920–1923, Vilhelms Vilis Knoriņš
1923–1924, Aleksandr Osatkin-Vladimirski
1924–1925, Aleksandr Krinitski
1925–1927, Nikolay Goloded
1927–1928, Vilhelms Vilis Knoriņš
1928–1930, Jan Gamarnik
1930–1932, Konstantin Gey
1932–1937, Nikolai Gikalo
1937, Vassili Sharangovitš
1937, Jakov Jakovlev (kogusetäitja)
1937–1938, Aleksei Volkov
1938–1947, Panteleimon Ponomarenko evakueerituna juunist 1941–1944 NSV Liidu tagalas
1947–1950, Nikolai Gussarov
1950–1956, Nikolai Patolitšev
1956–1965, Kirill Mazurov
1965–1980, Pjotr Mašerov
1980–1983, Tihhon Kisseljov
1983–1987, Nikolai Sljunkov
1987–1990, Jefrem Sokolov
1990–1991, Anatoli Malofejev

Haldusjaotus

1918. aastal^[küsitav] moodustatud esimene Valgevene NSV koosnes 4 algsest Valgevene kubermangust: Minski, Vitebski, Smolenski ja Mogiljovi kubermangust, millele liideti Grodno kubermang.

Pärast Venemaa kodusõda ja Valgevenes nõukogude võimu taaskehtestamist moodustatud Valgevene NSV jaotus kuni 1920. aastani Venemaa keisririigis väljakujunenud haldusjaotusele 6 maakonnaks, teised Valgevene läänepoolsed maakonnad liideti Nõukogude-Poola sõja tulemusel Poolaga.

1924. aastal moodustati uus Valgevene NSV haldusjaotus, mille alusel riik jaotus: ringkondadeks, rajoonideks ja külanõukogudeks. Valgevene NSV-s moodustati 10 ringkonda:

Orša,
Bobruiski,
Barysaŭ (Borissov)i,
Viciebsk (Vitebski),
Kalinini, (ringkonnakeskus Klimovitši),
Mogiljovi,
Mozõri,
Minski,
Połack (Polotsk)i,
Słucki ringkond, mis jagunesid 100 rajooniks.

1938. aasta 15. jaanuaril loodi uus, oblastipõhine haldusjaotus, mille alusel Valgevene NSV jaotati:

Vaata ka

Välislingid

Valgevene Nõukogude Sotsialistlik Vabariik – kasutusnäited, päritolu, sünonüümid ja tõlked Vikisõnastikus