Julia Laffranque
See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2024) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Julia Laffranque (kuni 1999. aastani Julia Vahing; sündinud 25. juulil 1974) on eesti õigusteadlane ja jurist. Ta oli Riigikohtu kohtunik aastatel 2007–2011 ja Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik 2011–2020. Alates on 2020. aastast on Laffranque taas Riigikohtu kohtunik. Ta on halduskolleegiumi ja põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi liige, samuti kuulub ta kohtunike distsiplinaarkolleegiumi koosseisu ning on notarite aukohtu liige. Alates 2022. aasta sügisest on Laffranque ka Euroopa pettustevastase ameti (OLAF) menetluslike tagatiste kontrolör, kuhu ta valiti üle-Euroopalise konkurssi tulemusena.
Laffranque'il on mitmeid auameteid: Julia Laffranque on Euroopa Liidu kohtunike ja kohtujuristide valikul olulist rolli mängiva maineka komitee (Euroopa Liidu Toimimise Lepingu art 255 paneel) liige, kuhu ta nimetati Euroopa Parlamendi ettepanekul. Lisaks on Laffranque Euroopa Õigusakadeemia (ERA, Saksamaa, Trier) hoolekogu liige ja ERA sõprade Seltsi (Friends of ERA) juhatuse liige. Samuti Eesti Juristide Liidu Avaliku Õiguse Ühenduse juhatuse liige ja Euroopa Õiguse Ühenduse aupresident.
Laffranque on olnud varem ka Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu (CCJE) ja Rahvusvahelise Euroopa Õiguse Ühenduse (FIDE) president, samuti Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) teaduskomitee liige ning Aasta Eurooplane 2013. Aastal 2021 oli ta Euroopa Õigusakadeemia asedirektor ning on varem kuulunud ka Rahvusvahelisse Alalisse Kohtusse. Ta on kirjutanud ja avaldanud hulgaliselt artikleid Euroopa ning avalikust õigusest nii eesti, inglise, saksa kui ka prantsuse keeles üle Euroopa ja USA-s ja neid on tõlgitud ka teistesse keeltesse. Samuti on ta esinenud mitmetel mainekatel rahvusvahelistel konverentsidel, pidanud ettekandeid nt TEDEX Tallinn raames ja korraldanud juristide suurüritusi nagu nt FIDE XXV kongress Tallinnas. Julia Laffranque on regulaarselt tutvustanud õigusalaseid küsimusi laiemalt meedias kirjutades mh arvamusartikleid.
Haridus
[muuda | muuda lähteteksti]Lõpetanud 1991. aastal Litchfield High Schooli Connecticutis USAs (outstanding honors), 1992. aastal Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasiumi kuldmedaliga. Lõpetanud 1997. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonna (õppis 1994–1995 Hamburgi Ülikooli õigusteaduskonnas). Kaitses 1998. aastal magistrikraadi (magistra legum, LL.M.) Münsteri Westfaleni Wilhelmi Ülikooli õigusteaduskonnas (summa cum laude). Kaitses 2003. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas doktorikraadi õigusteaduses (doctor iuris ehk dr iur).
Täiendanud end 2002. aastal Kieli Christian-Albrechti Ülikooli õigusteaduskonnas ja Firenzes Euroopa Ülikool-Instituudis. Täiendanud end erialaselt ka Prantsusmaa ja Rootsi justiitsministeeriumides, Euroopa Komisjoni õigusteenistuses, Saksamaa Kõrgeimas Föderaalhalduskohtus ja Prantsusmaa Riiginõukogus.
Töö
[muuda | muuda lähteteksti]- 1996–2002 – Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi Euroopa Liidu õiguse ekspert, alates 1999 Euroopa Liidu õiguse talituse ja hiljem ka välissuhete talituse juhataja
- 2002–2004 – Justiitsministeeriumi õigusloome asekantsler
- 2004–2011 – Eesti Vabariigi riigikohtunik (halduskolleegiumi liige), 2007–2011 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi liige
- 2006–2011 – Tartu Ülikooli õigusteaduskonna Euroopa Liidu õiguse dotsent
- 2010–2017 – Rahvusvahelise Alalise Vahekohtu liige
- 2011–2016 – Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professor
- 2011–2020 – Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik (olnud juba 2006 ad hoc kohtunik Euroopa Inimõiguste Kohtus) (2015–2018 Euroopa Inimõiguste Kohtu II sektsiooni asepresident)
- alates 2016 – Tartu Ülikooli õigusteaduskonna Euroopa õiguse külalisprofessor
- alates 2020 – Eesti Vabariigi Riigikohtu halduskolleegiumi kohtunik ja põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi ning kohtunike distsiplinaarkolleegiumi liige, samuti notarite aukohtu liige
- 2021 – Euroopa Õigusakadeemia (ERA) programmide direktor ja asedirektor (Trier)
- alates 2022 – Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) menetluslike tagatiste kontrolör (Brüssel)
Ühiskondlik töö ja liikmesus
[muuda | muuda lähteteksti]- alates 1993 korporatsioon Filiae Patriae
- 2002–2004 AS Juura toimetuskolleegiumi liige
- 2003–2004 Juridica toimetuskolleegiumi liige
- 2003–2004 Õiguskeele toimetuskolleegiumi liige
- 2004–2012 – Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsi juhatuse liige
- 2004–2013 – Eesti Juristide Liidu Euroopa õiguse ühenduse (FIDE Eesti) president, alates 2013 aupresident
- 2005–2011 Eesti Juristide Liidu Nõukogu liige (liige alates 1992)
- 2006–2008 – Euroopa Nõukogu Kohtunike Konsultatiivnõukogu (CCJE) asepresident
- alates 2007 – Vilde Teatri liige
- 2008–2010 – Euroopa Nõukogu Kohtunike Konsultatiivnõukogu (CCJE) president
- 2010–2012 – Rahvusvahelise Euroopa õiguse ühenduse (FIDE) president
- 2012–2020 Euroopa Eestlaste Koori liige
- 2017–2020 Euroopa Nõukogu ingliskeelse harrastusteatri Tagora teatri juhatuse liige (liige alates 2011)
- 2017–2020 Strasbourgi Eesti Kooli juhatuse liige
- 2018 – 2023 Tagaranna Külaseltsi juhatuse liige
- 2018–2023 Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti teaduskomitee liige
- 2019 Euroopa ombudsmani kandidaat
- 2020 – Euroopa Nõukogu kohtunike eetika koolituse HELP koolituskursuse töörühma liige
- 2020–2023 Avantgarde Lawyers nõuandva kogu liige
- alates 2020 – Euroopa Õigusakadeemia (Foundation Academy of European Law Trier/Europäische Rechtsakademie, ERA) hoolekogu liige
- alates 2021 – Friends of ERA juhatuse liige[viide?]
- alates 2021 – liige seitsmeliikmelises komitees (moodustatud vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 255-le), mis esitab oma arvamuse kandidaatide sobivusest Euroopa Kohtu ja Üldkohtu kohtunike ning kohtujuristide ametikohtadele
- alates 2022 – korporatsioon Filiae Patriae naiskoori liige
- alates 2023 – Eesti Juristide Liidu Avaliku Õiguse Ühenduse juhatuse liige
- alates 2023 – Tagaranna Kirjanduspäev MTÜ juhatuse liige
- alates 2023 – TARM II rahvatantsurühma liige
Teoseid
[muuda | muuda lähteteksti]- "Euroopa Liit ja Euroopa Ühendus. Institutsioonid ja õigus" (Sisekaitseakadeemia 1999)
- "Euroopa Kohtu Lahendid I ja II. Kogumiku koostaja ja Euroopa Kohut tutvustava osa autor" (Juura 2001 ja 2003)
- "Prantsuse-eesti-prantsuse õigussõnaraamat" (koos Rodolphe Laffranque’iga) (Juura 2002)
- "Eelotsuse küsimine Euroopa Kohtult" (Eesti Õiguskeskus 2005)
- "Euroopa Liidu õigussüsteem ja Eesti õiguse koht selles" (Juura 2006)
- "Euroopa Inimõiguste Kohus ja Eesti õigus" (Juura 2017)
Avaldanud teadusartikleid eesti, inglise, saksa ja prantsuse keeles Eesti ja rahvusvahelises erialases ajakirjanduses.[viide?]
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 2004 – Chevalier de l'Ordre National du Mérite, Prantsusmaa
- 2005 – Valgetähe IV klassi teenetemärk
- 2009 – Julia Laffranque'i juhitud Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogule (CCJE) rahvusvaheline auhind olulise rolli eest kohtunike sõltumatuse kaitsel
- 2013 – aasta eurooplane (Eesti Euroopa Liikumine)
- 2017 – "Parim koolitaja 2016" – Eesti kohtunike koolitusnõukogu auhind[viide?]
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Julia Laffranque on Maimu Bergi ja Vaino Vahingu tütar. Ta on abielus prantsuse juristi Rodolphe Laffranque'iga; ta on kolme poja (kaksikute Oscar Helmuti ja Tobias Louis' ning Léo Lennarti) ema. Koos emaga korraldavad nad suviti Tagaranna külas Saaremaal Tagaranna Kirjanduspäeva.
Julia Laffranque on korporatsiooni Filiae Patriae vilistlane ja Filiae Patriae naiskoori liige, laulnud 2023. aasta noorte laulupeol ja 2024. aastal Tartu laulupeol.
Julia Laffranque on olnud Euroopa Eestlaste Koori liige ja laulnud kooriga 2014. 2017. ja 2019. aasta laulupidudel.[viide?]
Julia Laffranque on rahvatantsu naisrühma TARM II liige ja osalenud 2024 Kagu-Eesti tantsupeol ning Tartu tantsupeol 2024.
Tegevus harrastusnäitlejana
[muuda | muuda lähteteksti]Julia Laffranque on Tartu harrastusteatri Vilde Teater ja Euroopa Nõukogu ingliskeelse harrastusteatri Tagora (Strasbourg) näitleja.[viide?] Ta asutas 2015. aastal Euroopa Inimõiguste Kohtus teatriklubi "Court in the Act".
Rolle Vilde teatris Tartus
[muuda | muuda lähteteksti]- Elviine Vestberg – Oskar Lutsu "Vaikne nurgake" (lavastaja Raivo Adlas), 2007
- Linda Vilde ja Gertrud Edelstahl von Rostfrei Veiko Märka "Tabamata ime" Raivo Adlase lavastuses, 2009
- Mina – Maimu Bergi "Euroopasse! Euroopasse!" (lavastaja Raivo Adlas), 2010
- Jelena Andrejevna – Anton Tšehhovi "Onu Vanja" (lavastaja Raivo Adlas), 2011
- Juliette Marchand - Piret Saul-Gorodilov "Meie autor Eduard Vilde" (lavastaja Raivo Adlas), 2021
- Glory ja Rhonda - John Cariani "Peaaegu armastus" (lavastajad Andrus Novoseltsev ja Marek Ranne), 2023
Rolle Tagora teatris Strasbourgis
[muuda | muuda lähteteksti]- Elena Popova – Brian Frieli (Anton Tšehhovi ainetel) "The Bear" ("Karu"), lavastaja Jodie Clifford, 2011; üks etendus ka 28. oktoobril 2017 Strasbourgis toimunud Tagora teatri iga-aastasel õhtusöögil
- spioon Liza C. Chilto – J. Littlewoodi "Oh What a Lovely War", lavastaja Louise Palmer, 2012
- ooperilaulja ja seiklejanna Irene Adler – Richard Thayeri "Watson in Winter", lavastajad Richard Thayer ja David Adamson, 2013
- Aino Kallas – Maimu Bergi "Aino ja Herman", lavastaja Julia Whitham, 2013
- Sarah, Amanda, Hamleti ema Gertrud, Sir. Thomas Moore'i abikaasa – Christopher Durangi "Actors' Nightmare", lavastaja David Adamson, 2015
- näitlejanna Sarah – Ferenc Molnari "A Matter of Husbands", lavastaja David Crow, 2015
- Elizabeth Proctor – Arthur Milleri "The Crucible" ("Salemi nõiad"), lavastaja Louise Palmer, 2015
- Honey – Edward Albee "Who's Afraid of Virginia Woolf?" ("Kes kardab Virginia Woolfi?"), lavastaja Martyn Symons, 2016
- Lamchop, patsient ja must lammas – Jonathan Alexandratose "Duck" ("Part"), lavastaja Mike Mecek, 2016
- Hamleti monoloog eesti keeles üritusel "Cervantes ja Shakespeare", Lieu d'Europe, Strasbourg ja Tagora Almost Annual Dinner, 2016
- Mrs. Vixen, Baltic scandalist – Richard Brinsley Sheridani "The School for Scandal", lavastaja Louise Palmer, 2017
- Olimpia Kohary, põgenik ja valge krahvinna/the White Duchess – David Adamson, Hazel Breslin, David Crowe, Jenny Griffiths, Elena Malagoni, Nick O’Sullivan, Louise & Simon Palmer, Joëlle & Martyn Symons, Richard Thayer, Liam Wright « Alice in Brexitland » , lavastaja Louise Palmer, Tagora teater, Strasbourg, Cube Noir, Strasbourg, 2019
- Prof. Greta Kask, William Shakespeare'i ekspert ja tema lapsed - Louise ja Simon Palmer "Much Ado About Will", lavastaja Louise Palmer, Tagora teater, Strasbourg Cube Noir/Zoom, 2021
Euroopa Inimõiguste Kohtu teatriklubi
[muuda | muuda lähteteksti]Julia Laffranque asutas 2015. aastal Euroopa Inimõiguste Kohtus teatriklubi "Court in the Act".[1]
Rolle Euroopa Inimõiguste Kohtu teatriklubis
[muuda | muuda lähteteksti]- Elizabeth Proctor – Arthur Milleri "The Crucible" ("Salemi nõiad"), lavastaja Louise Palmer, 2015
- E(dward) Steichen (fotograaf, kunstnik), Brancusi vs. United States, historic trial reenacted, kohandanud Andra Matei, lavastaja Martyn Symons, proovilugemine, Euroopa Inimõiguste Kohtu väike istungisaal, Strasbourg, 2016
- Hamleti monoloog "Olla või mitte olla" – katkend eesti keeles, Euroopa Inimõiguste Kohtus lavastuses "Hamlet at the Court", 2016
- Second Voice (kehastas järgmisi inimõiguslasi: Digna Ochoa, Rana Husseini, Juliana Dogbadzi, Ka Hsaw Wa, Wangari Maathai, Kek Galabru, Marian Wright Edelman), Ariel Dorfman (põhineb Kerry Kennedy samanimelisel raamatul), "Speak Truth to Power. Voices From Beyond the Dark", lavastaja Andra Matei, Euroopa Inimõiguste Kohtu väike saal, Strasbourg, 2017
- Rutt, lapselaps – Maimu Bergi "Grandfather" ("Vanaisa") – koostöös Tagora teatriga, lavastaja David Adamson, Euroopa Inimõiguste Kohus, Strasbourg, 8. veebruar 2018 (Eesti 100 üritus)
- Meeta Janno Villceourt – Maimu Bergi "Meeta ja õigus", lavastaja Piret Kuub, 35. Eesti Õigusteadlaste Päevade avamine, Vanemuise kontserdimaja, 4. oktoober 2018
- Kohtunik B – Bertolt Brecht « In Search of Justice », lavastaja David Adamson, Tagora teater/Euroopa Inimõiguste Kohtu Teatriklubi « Court in the Act », Strasbourg, 2019
- Sicco Mansholt (Euroopa isa, hollandi põllumajanduspoliitik) prantsuse keeles – Liliane Tetsi, Princesse Europe, Louise Weiss, la grand’ mère de l’Europe et les pères de l’Europe sont de retour (Princess Europe, Louise Weiss, the ´great mother of Europe and the fathers of Europe are back)", lavastaja Liliane Tetsi, EUCASO-(Europe Cameroun Solidarité) teatrigrupp, Euroopa Inimõiguste Kohtu Teatriklubi, "Court in the Act", Strasbourg, 2019
Muu. Rollid Tagaranna Kirjanduspäeval
[muuda | muuda lähteteksti]- Vaino Vahing. Mälestusi Vaino Vahingust esitluse etendus (lavastaja Raivo Adlas) Vanemuise suure maja publikusaalis koos Raivo Adlase, Piret Kuubi ja Eleanoraga, 25.10.2011;
- Meeta Villecourt – Maimu Bergi "Meeta ja Õigus" (lavastaja Piret Kuub), 35. Eesti Õigusteadlaste Päevad, Vanemuise kontserdimaja, 4.10.2019;
- Maimu Bergi raamatute esitlusel katkendeid raamatutest: "Unustatud inimesed", Soome Instituut, 2007 ja koos Üllar Saaremäega "Kõnelused lahkunutega", Kirjanike maja musta laega saal, 18.09.2020;
- Betti Alveri luule esitamine koos Tanel Tingi ja Diana Aldiga Tagaranna kolmandal kirjanduspäeval, Tagarannas,10.07.2021[viide?]
- Julia – Andrus Kivirähki "Alias" (lavastaja Raivo Adlas), Tagaranna kirjanduspäev ja külalisetendused Saaremaal, 2022
- Eestlanna – Maimu Bergi "Hlopthsik" (lavastaja Raivo Adlas), Tagaranna kirjanduspäev, 2023 ja Haamerite maja Kuressaares, 3.08.2024
- Meeta Villceourt – Maimu Bergi "Meeta ja Õigus" (lavastaja Piret Kuub), Tartu Kultuuripealinn, EV Riigikohus 17. mai 2024
- Coco Chanell - Maimu Bergi "Libamood" (lavastajad Raivo Adlas ja Piret Kuub), Tagaranna kirjanduspäev, 2024
Lavastaja
[muuda | muuda lähteteksti]Lisaks näitlemisele on Julia Laffranque lavastanud lastega Strasbourgi Eesti Koolis jõulunäidendeid:
- Zoja Mellovi ainetel "Eestli teekond Petlemma" (2013) ja "Suur lomp" (2014)
- Maimu Bergi "Jõulupuud otsimas" (2014), "Lugu haldjast, nõiast ja võlurist" (2015), "Lugu Romoest ja Juliast, kes käivad ühes koolis" (2016) ja "Lutheri naine" (2017), kus ta ise kehastas Katharina Lutherit
- Maimu Bergi "Kuulsused 100 aastases Eestis" (film) Strasbourgi Eesti Kool, 2020[viide?]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Tsitaadid Vikitsitaatides: Julia Laffranque |
- Julia Laffranque Eesti Teadusinfosüsteemis
- Autor: Julia Laffranque Juridica
- Julia Laffranque Twitteris
- Julia Laffranque, Naise võit või meeste võit, Eesti Päevaleht, 4. aprill 2003
- Riigikohtunik saab ordeni, Õhtuleht, 16. aprill 2004
- Eestlane Euroopa Kohtukomitee juhiks, Õhtuleht 30. november 2005
- Riigikohtunik: "Kohtuotsus ei pea üldsust rahuldama" – Eesti Päevaleht, 26. juuni 2008
- Riigikohtunik Laffranque kanseldab kaksikuid, Kroonika 29. september 2008
- Paarisuhte proovikivid, Anne & Stiil, 1. märts 2009,
- Julia Laffranque, Lissaboni lepingu lõputu küünlapäev, Postimees, 18. oktoober 2009
- Silja Paavle, Riigikohtunik teeb vaimuhaiglas draamat, Õhtuleht, 6. mai 2010
- Priit Pullerits, Näitlev kohtunik Julia Laffranque: niisama olla on väsitav, Postimees, 22. mai 2010
- Laffranque: inimõiguste kohtus töötamine on kohtunike unistus, Postimees, 6. oktoober 2010
- Kohtunik Julia Laffranque soovitab õppida nii kodu- kui välismaal jaanuar 2011, UT
- Professor Julia Laffranque'i inauguratsiooniloeng "Kellel on viimane sõna inimõiguste kaitsel Euroopas?", 26. aprill 2012,
- Nihe inimõiguste kaitses: Julia Laffranque TEDx Tallinn talk 4. mai 2012
- Julia Laffranque: inimõiguste mõiste lörtsimine avab ukse äärmuslusele, Postimees, 3. juuni 2012
- Julia Laffranque, Eesti Vabariigi kehtiv põhiseadus – kakskümmend miinus kaheksa?, Postimees, 1. juuli 2012
- Julia Laffranque, Eesti tõusku inimõiguste lipulaevaks ja eksportijaks, Postimees, 30. aprill 2013
- Aasta eurooplaseks valiti Julia Laffranque, Õhtuleht 11. mai 2013
- Julia Laffranque, Euroopas pole kirge, Postimees, 11. mai 2013
- Kohtunik Julia Laffranque on Euroopa naistekalendri nädalanägu, Õhtuleht, 19. oktoober 2013
- Julia ja tema rollid, Pere ja Kodu, 1. august 2014
- Julia Laffranque, Kõige olulisem on osata kulminatsioonis amet maha panna, Vilistlase ajaveeb, 1. september 2014
- Kirjad iseendale õnnelikuma iseenda nimel, Õhtulehe raamatublogi, 10. detsember 2014
- Julia Laffranque, Õpin Eestisse tulles alati uus sõnu, ETV, 24. veebruar 2015
- Julia Laffranque, Vastuvõtul kantud kleidist: teenetemärk ei tahtnud küljes püsida ja pudenes käteldes maha, Õhtuleht, 26. veebruar 2015
- 100 vägevat Eesti naist – Lydia Koidulast Anu Saagimini, Õhtuleht, 7. märts 2015
- Julia Laffranque: ka mind on peetud supernaiseks, Postimees 21. aprill 2015
- Julia Laffranque, Mul tuli selgitada jäätee tähendust, Saarte Hääl, 18. juuli.2015
- Eurokohtunik keda on aidanud saaremaine sitkus, Saarte Hääl, 14. september 2015
- Julia Laffranque, Elu ja surma küsimused Euroopa Inimõiguste Kohtus, Õhtuleht, 16. märts 2016
- Julia Laffranque, Terrorismi ja sellega võitlemise mõju inimõigustele, Õhtuleht, 5. juuni 2016
- Julia Laffranque, Euroopa Inimõiguste Kohus. Omad, vähem omad, võõrad? Õhtuleht, 26.oktoober 2016
- Julia Laffranque, Inimväärikus kui võõrandamatu õigus, Õhtuleht, 8.11.2017
- Kais Allkivi, Kohtunik Julia Laffranque esitab Strasbourg'is ema Maimu Bergi näidendit Eesti ajaloost, Õhtuleht, 18. jaanuar 2018
- Julia Laffranque, Tänapäevane orjus, Õhtuleht, 3.märts 2018
- Jaanika Vilipo, Palju õnne! Julia Laffranque sai kolmandat korda emaks: vanemad vennad võtsid uue pereliikme vastu suure õhinaga, Õhtuleht, 28.märts.2018
- Kohtunik Julia Laffranque valiti Euroopa Põhiõiguste Ameti teaduskomitee liikmeks, Õhtuleht, 13. 06.2018
- Euroopa inimõiguste kohtu kohtunik Julia Laffranque räägib pikas intervjuus, kuidas paistab Euroopa kontekstis välja Eesti õiguskaitsesüsteem, Uudis+ Mirko Ojakivi, 14.09.2018
- Kajalood. Julia Laffranque: ma ei kahetse valikuid, see ei vii elus edasi, 13.10.2018
- Plekktrumm Julia Laffranque, 8.10.2018
- Julia Laffranque, Kas riik, kes jätab oma inimesed vaesusse virelema, rikub inimõigusi?, Õhtuleht 17.02.2019
- Julia Laffranque Haldi Normeti saates Minu eriline elu, 1.10.2019
- Mose Apelblat, European ombudsman candidate" A Judge in Service of the citizens", The Brussels Times, 1.11.2019
- Julia Laffranque, The next Ombudsman should be a judge, The Parliament Magazine (European Parliament), 19.11.2019
- Julia Laffranque naasis riigikohtuniku ametisse, Õhtuleht 2.-3.03.2020
- Loeng: Kas Inimõigused on koroona riskigrupp?
- Julia Laffranque: kas inimõigused on koroona riskigrupp? postimees Online ja Inimõigused eriolukorras paberkandjal Postimehes, 7.05.2020
- Laffranque: Saksa kohtu lahend võib mõjutada EL-i koroonakriisist väljumise meetmeid, Välisilm, ETV, 11.05.2020
- Julia Laffranque, Koroonajuhtumitest Euroopa riikide kohtutes, Õhtuleht, 3.06.2020,
- Julia Laffranque: põhiseadus on õigluse alus, Eesti Päevaleht, 15.06.2020,
- Julia Laffranque: inimõigused kõigile, mitte vaid rikastele ja kurjategijatele, 2.10.2020
- Julia Laffranque - Kuidas olen mina seotud inimõiguste ja õigusemõistmisega? E-külalistund Tagasi Kooli, 5.10.2020
- Julia Laffranque: Estonia hukk ja õigus tõele, Postimees, 6.10.2020
- Julia Laffranque: millist vaktsiini vajab põhiõiguste kaitse Euroopas?, 1.01.2021 ERR
- Julia Laffranque, Tagaranna juurtega eurooplane, "Mu Tagaranna", Meie Maa, 13.01.2021
- Riigikohtunik Laffranque nimetati Euroopa Liidu mõjuka kohtukomitee liikmeks, Delfi, 26.01.2021
- Julia Laffranque nimetati Euroopa Liidu mõjuka kohtukomitee liikmeks, Postimees, 26.01.2021
- Suus sulav Eesti, Saaremaa ETV, 13.02.2021 (Tagaranna külast ja Mustjala rahvariietest)
- Julia Laffranque: kas inimõiguste kohtu otsus sillutab teed vaktsineerimiskohustusele? Postimees, arvamus, 15.04.2021
- Julia Laffranque, intervjuu Christina Pfänderile DAAD vilistlasena Alumni Galerie DAAD kodulehele ja FB lehel, April, 2021 https://www.daad.de/de/alumni/galerie/portraet/prof-dr-julia-laffranque/
- Julia Laffranque: "Euroopa Liidu lepingute kaitsja asus kohtuteele lepingute isanda vastu." Postimees, arvamus 21.06.2021
- Julia Laffranque: me ei väärtusta oma juriste piisavalt - liiga vähe eestlaseid on Euroopas tähtsatel ametikohtadel, Eesti Päevaleht, arvamus 26.06.2021
- Julia Laffranque: Kolumn: Mo Tagaranna, Mo Saaremaa, 2021
- Julia Laffranque: Vihakõne Facebookis: kohus pani ka kontoomaniku kommentaaride eest vastutama, Peegel nr 23/2021
- Julia Laffranque: AK: Mis siis ikkagi juhtus Poola õigusriigiga?, Postimees, 9.10.2021
- Julia Laffranque’i arvamusartikkel "Õigusega rahvatapu vastu" Genotsiidist Ukraina sõja valguses, Postimees, AK, 12.03.2022
- ARVAMUS ⟩ Julia Laffranque : Venemaa lipu langetamine Strasbourgis Euroopa Nõukogu maja ees ja selle juriidilised tagajärjed, 19. märts 2022, 12:15, Postimees online
- Artikkel (arvamuslugu) ERR portaalis Sümboli jõud ja nõrkus, 30.03.2022
- Julia Laffranque, Euroopa Inimõiguste Kohus kui Euroopa inimõiguste konventsiooni kohaldaja ja tõlgendaja // e-raamat, Inimõigused, esimene eestikeelne inimõigusi käsitlev kogumik, peatoimetaja Liiri Oja, Õiguskantsleri kantselei
- Kuus sammast saates Madis Ligile intervjuu teemal suveräänsus Euroopas, Kuue samba taga: Suveräänsus Eesti ja Euroopa õiguses teoreetiku ning praktiku pilgu läbi, 5.12.2022
- Julia Laffranque, Kuidas taastada Poolas õigusriik? Postimees, 11.11.2023
- Julia Laffranque, saates "Impulss", ETV 5.12.2023