Julia Laffranque

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Julia Laffranque 2012. aastal presidendi vastuvõtul

Julia Laffranque (kuni 1999. aastani Julia Vahing; sündinud 25. juulil 1974) on eesti õigusteadlane, jurist, Riigikohtu kohtunik; Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik 2011–2020; Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti Teaduskomitee liige; Euroopa Õigusakadeemia hoolekogu liige.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Lõpetanud 1991. aastal Litchfield High Schooli Connecticutis USAs (outstanding honors), 1992. aastal Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasiumi kuldmedaliga. Lõpetanud 1997. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonna (õppis 1994–1995 Hamburgi Ülikooli õigusteaduskonnas). Sai 1998. aastal magistrikraadi (magistra legum, LL.M.) Münsteri Westfaleni Wilhelmi Ülikooli õigusteaduskonnas (summa cum laude). Sai 2003. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas doktorikraadi õigusteaduses (doctor iuris e dr iur).

Täiendanud end 2002. aastal Kieli Christian-Albrechti Ülikooli õigusteaduskonnas ja Firenzes Euroopa Ülikool-Instituudis. Täiendanud end erialaselt ka Prantsusmaa ja Rootsi justiitsministeeriumis, Euroopa Komisjoni õigusteenistuses, Saksamaa Kõrgeimas Föderaalhalduskohtus ja Prantsusmaa Riiginõukogus.[viide?]

Töö[muuda | muuda lähteteksti]

Julia Laffranque esinemas TEDxTallinna konverentsil 2012. aastal
  • 1996–2002 – Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi Euroopa Liidu õiguse ekspert, alates 1999 Euroopa Liidu õiguse talituse ja hiljem ka välissuhete talituse juhataja
  • 2002–2004 – Justiitsministeeriumi õigusloome asekantsler
  • 2004–2011 – Eesti Vabariigi riigikohtunik (halduskolleegiumi liige), 2007–2011 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi liige
  • 2006–2011 – Tartu Ülikooli õigusteaduskonna Euroopa Liidu õiguse dotsent
  • 2010–2017 – Rahvusvahelise Alalise Vahekohtu liige
  • 2011–2016 – Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professor
  • 2011–2020 – Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik (olnud juba 2006 ad hoc kohtunik Euroopa Inimõiguste Kohtus) (2015–2018 Euroopa Inimõiguste Kohtu II sektsiooni asepresident)
  • Alates 2016 – Tartu Ülikooli õigusteaduskonna Euroopa õiguse külalisprofessor
  • Alates 2020 – Eesti Vabariigi Riigikohtu halduskolleegiumi kohtunik

Ühiskondlik töö ja liikmesus[muuda | muuda lähteteksti]

  • 2006–2008 – Euroopa Nõukogu Kohtunike Konsultatiivnõukogu (CCJE) asepresident
  • 2008–2010 – Euroopa Nõukogu Kohtunike Konsultatiivnõukogu (CCJE) president
  • 2004–2013 – Eesti Juristide Liidu Euroopa õiguse ühenduse (FIDE Eesti) president, alates 2013 aupresident
  • 2010–2012 – rahvusvahelise Euroopa õiguse ühenduse (FIDE) president
  • 2000–2004 – poliitikauuringute Keskuse PRAXIS nõukogu liige
  • Toimetuskolleegiumi liige: AS Juura (2002–2004); Juridica (2003–2004) ja Õiguskeel (2003–2004)
  • 2004–2012 – Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsi juhatuse liige
  • 2005–2011 Eesti Juristide Liidu Nõukogu liige (liige alates 1992)
  • 2017–2020 Strasbourgi Eesti Kooli juhatuse liige
  • 2017–2020 Euroopa Nõukogu ingliskeelse harrastusteatri Tagora teatri juhatuse liige
  • alates 2018 – Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti teaduskomitee liige
  • alates 2018 – Tagaranna Külaseltsi juhatuse liige
  • 2019 Euroopa ombudsmani kandidaat
  • 2020 – Euroopa Nõukogu kohtunike eetika koolituse HELP koolituskursuse töörühma liige
  • alates 2020 – Euroopa Õigusakadeemia (Foundation Academy of European Law Trier/Europäische Rechtsakademie, ERA) hoolekogu liige

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Euroopa Liit ja Euroopa Ühendus. Institutsioonid ja õigus" (Sisekaitseakadeemia 1999)
  • "Euroopa Kohtu Lahendid I ja II. Kogumiku koostaja ja Euroopa Kohut tutvustava osa autor" (Juura 2001 ja 2003)
  • "Prantsuse-eesti-prantsuse õigussõnaraamat" (koos Rodolphe Laffranque’iga) (Juura 2002)
  • "Eelotsuse küsimine Euroopa Kohtult" (Eesti Õiguskeskus 2005)
  • "Euroopa Liidu õigussüsteem ja Eesti õiguse koht selles" (Juura 2006)
  • "Euroopa Inimõiguste Kohus ja Eesti õigus" (Juura 2017)

Avaldanud teadusartikleid eesti, inglise, saksa ja prantsuse keeles Eesti ja rahvusvahelises erialases ajakirjanduses.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Julia Laffranque on Maimu Bergi ja Vaino Vahingu tütar. Ta on abielus prantsuse juristi Rodolphe Laffranque'iga; ta on kolme poja (kaksikute Oscar Helmuti ja Tobias Louis' ning Léo Lennarti) ema.

Julia Laffranque on korporatsiooni Filiae Patriae vilistlane.

Julia Laffranque on Euroopa Eestlaste Koori liige ja laulnud kooriga 2014. ja 2019. aasta laulupidudel.

Harrastusnäitlejana[muuda | muuda lähteteksti]

Julia Laffranque on Tartu harrastusteatri Vilde Teater ja Euroopa Nõukogu ingliskeelse harrastusteatri Tagora (Strasbourg) näitleja.

Rolle Vilde teatris Tartus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Elviine Vestberg – Oskar Lutsu "Vaikne nurgake" (lavastaja Raivo Adlas), 2007
  • Linda Vilde ja Gertrud Edelstahl von Rostfrei Veiko Märka "Tabamata ime" Raivo Adlase lavastuses, 2009
  • Mina – Maimu Bergi "Euroopasse! Euroopasse!" (lavastaja Raivo Adlas), 2010
  • Jelena Andrejevna – Anton Tšehhovi "Onu Vanja" (lavastaja Raivo Adlas), 2011

Rolle Tagora teatris Strasbourgis[muuda | muuda lähteteksti]

  • Elena Popova – Brian Frieli (Anton Tšehhovi ainetel) "The Bear" ("Karu"), lavastaja Jodie Clifford, 2011; üks etendus ka 28. oktoobril 2017 Strasbourgis toimunud Tagora teatri iga-aastasel õhtusöögil
  • spioon Liza C. Chilto – J. Littlewoodi "Oh What a Lovely War", lavastaja Louise Palmer, 2012
  • ooperilaulja ja seiklejanna Irene Adler – Richard Thayeri "Watson in Winter", lavastajad Richard Thayer ja David Adamson, 2013
  • Aino Kallas – Maimu Bergi "Aino ja Herman", lavastaja Julia Whitham, 2013
  • Sarah, Amanda, Hamleti ema Gertrud, Sir. Thomas Moore'i abikaasa – Christopher Durangi "Actors' Nightmare", lavastaja David Adamson, 2015
  • näitlejanna Sarah – Ferenc Molnari "A Matter of Husbands", lavastaja David Crow, 2015
  • Elizabeth Proctor – Arthur Milleri "The Crucible" ("Salemi nõiad"), lavastaja Louise Palmer, 2015
  • Honey – Edward Albee "Who's Afraid of Virginia Woolf?" ("Kes kardab Virginia Woolfi?"), lavastaja Martyn Symons, 2016
  • Lamchop, patsient ja must lammas – Jonathan Alexandratose "Duck" ("Part"), lavastaja Mike Mecek, 2016
  • Hamleti monoloog eesti keeles üritusel "Cervantes ja Shakespeare", Lieu d'Europe, Strasbourg ja Tagora Almost Annual Dinner, 2016
  • Mrs. Vixen, Baltic scandalist – Richard Brinsley Sheridani "The School for Scandal", lavastaja Louise Palmer, 2017
  • Olimpia Kohary, põgenik ja valge krahvinna/the White Duchess – David Adamson, Hazel Breslin, David Crowe,, Jenny Griffiths, Elena Malagoni, Nick O’Sullivan, Louise & Simon Palmer, Joëlle & Martyn Symons, Richard Thayer, Liam Wright « Alice in Brexitland » , lavastaja Louise Palmer, Tagora teater, Strasbourg, Cube Noir, Strasbourg, 2019

Euroopa Inimõiguste Kohtu teatriklubi[muuda | muuda lähteteksti]

Julia Laffranque asutas 2015. aastal Euroopa Inimõiguste Kohtus teatriklubi "Court in the Act".[1]

Rolle Euroopa Inimõiguste Kohtu teatriklubis[muuda | muuda lähteteksti]

  • Elizabeth Proctor – Arthur Milleri "The Crucible" ("Salemi nõiad"), lavastaja Louise Palmer, 2015
  • E(dward) Steichen (fotograaf, kunstnik), Brancusi vs. United States, historic trial reenacted, kohandanud Andra Matei, lavastaja Martyn Symons, proovilugemine, Euroopa Inimõiguste Kohtu väike istungisaal, Strasbourg, 2016
  • Hamleti monoloog "Olla või mitte olla" – katkend eesti keeles, Euroopa Inimõiguste Kohtus lavastuses "Hamlet at the Court", 2016
  • Second Voice (kehastas järgmisi inimõiguslasi: Digna Ochoa, Rana Husseini, Juliana Dogbadzi, Ka Hsaw Wa, Wangari Maathai, Kek Galabru, Marian Wright Edelman), Ariel Dorfman (põhineb Kerry Kennedy samanimelisel raamatul), "Speak Truth to Power. Voices From Beyond the Dark", lavastaja Andra Matei, Euroopa Inimõiguste Kohtu väike saal, Strasbourg, 2017
  • Rutt, lapselaps – Maimu Bergi "Grandfather" ("Vanaisa") – koostöös Tagora teatriga, lavastaja David Adamson, Euroopa Inimõiguste Kohus, Strasbourg, 8. veebruar 2018 (Eesti 100 üritus)
  • Meeta Janno Villceourt – Maimu Bergi "Meeta ja õigus", lavastaja Piret Kuub, 35. Eesti Õigusteadlaste Päevade avamine, Vanemuise kontserdimaja, 4. oktoober 2018
  • Kohtunik B – Bertolt Brecht « In Search of Justice », lavastaja David Adamson, Tagora teater/Euroopa Inimõiguste Kohtu Teatriklubi « Court in the Act », Strasbourg, 2019
  • Sicco Mansholt (Euroopa isa, hollandi põllumajanduspoliitik) prantsuse keeles – Liliane Tetsi, Princesse Europe, Louise Weiss, la grand’ mère de l’Europe et les pères de l’Europe sont de retour (Princess Europe, Louise Weiss, the ´great mother of Europe and the fathers of Europe are back)”, lavastaja Liliane Tetsi, EUCASO-(Europe Cameroun Solidarité) teatrigrupp, Euroopa Inimõiguste Kohtu Teatriklubi, “Court in the Act”, Strasbourg, 2019

Lavastaja[muuda | muuda lähteteksti]

Lisaks näitlemisele on Julia Laffranque lavastanud lastega Strasbourgi Eesti Koolis jõulunäidendeid:

  • Zoja Mellovi ainetel "Eestli teekond Petlemma" (2013) ja "Suur lomp" (2014)
  • Maimu Bergi "Jõulupuud otsimas" (2014), "Lugu haldjast, nõiast ja võlurist" (2015), "Lugu Romoest ja Juliast, kes käivad ühes koolis" (2016) ja "Lutheri naine" (2017), kus ta ise kehastas Katharina Lutherit
  • Maimu Bergi "Kuulsused 100 aastases Eestis" (film) Strasbourgi Eesti Kool, 2020

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Meedias