Julia Laffranque

Allikas: Vikipeedia
Julia Laffranque 2012. aastal presidendi vastuvõtul.

Julia Laffranque (kuni 1999. aastani Julia Vahing; sündinud 25. juulil 1974) on eesti jurist, Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik, Kohtu II sektsiooni asepresident, õigusteadlane (dr iuris), Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professor.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Lõoetas 1991. aastal Litchfield High School (outstanding honors), Connecticut, USA;
  • Lõpetas 1992. aastal Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasiumi kuldmedaliga;
  • Lõpetas 1997. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonna (õppis 1994–1995 Hamburgi ülikooli õigusteaduskonnas);
  • kaitses 1998. aastal magistrikraadi (magistra legum, LL.M.) Münsteri Westfaleni Wilhelmi Ülikooli õigusteaduskonnas, summa cum laude;
  • täiendas end 2002. aastal Kieli Christian Albrechti Ülikooli õigusteaduskonnas ja Firenzes Euroopa Ülikooli Instituudis;
  • kaitses 2003. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas doktorikraadi õigusteaduses: doctor iuris (dr iur).

Karjäär[muuda | muuda lähteteksti]

Julia Laffranque esinemas TEDxTallinn konverentsil 2012. aastal.
  • 1996 – 2002 Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi Euroopa Liidu õiguse ekspert, alates 1999 Euroopa Liidu õiguse talituse ja hiljem ka välissuhete talituse juhataja;
  • 2002 – 2004 Justiitsministeeriumi õigusloome asekantsler;
  • 2004 – 2011 Eesti Vabariigi riigikohtunik (halduskolleegiumi liige), 2007 – 2011 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi liige;
  • aastast 2006 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna Euroopa Liidu õiguse dotsent;
  • aastast 2010 Rahvusvahelise Alalise Vahekohtu liige;
  • aastast 2011 Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik (olnud juba 2006 ad hoc kohtunik Euroopa Inimõiguste Kohtus); alates 3. novembrist 2015 Euroopa Inimõiguste Kohtu II sektsiooni asepresident;
  • aastast 2011 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna Euroopa õiguse professor;
  • täiendanud end erialaselt Prantsusmaa ja Rootsi justiitsministeeriumides, Euroopa Komisjoni õigusteenistuses, Saksamaa Kõrgeimas Föderaalhalduskohtus ja Prantsusmaa Riiginõukogus;
  • 2006 – 2008 Euroopa Nõukogu Kohtunike Konsultatiivnõukogu (CCJE) asepresident;
  • 2008 – 2010 Euroopa Nõukogu Kohtunike Konsultatiivnõukogu (CCJE) president;
  • 2004 – 2013 Eesti Juristide Liidu Euroopa õiguse ühenduse (FIDE Eesti) president; alates 2013 aupresident;
  • 2010 - 2012 Rahvusvahelise Euroopa õiguse ühenduse (FIDE) president;
  • 2004 – 2012 - Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsi juhatuse liige;
  • 2000 – 2004 – Poliitikauuringute Keskuse PRAXIS nõukogu liige.

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Euroopa Liit ja Euroopa Ühendus. Institutsioonid ja õigus (Sisekaitseakadeemia 1999)
  • Euroopa Kohtu Lahendid I ja II. Kogumiku koostaja ja Euroopa Kohut tutvustava osa autor (Juura 2001 ja 2003)
  • Prantsuse-eesti-prantsuse õigussõnaraamat (koos Rodolphe Laffranque’iga) (Juura 2002)
  • Eelotsuse küsimine Euroopa Kohtult (Eesti Õiguskeskus 2005)
  • Euroopa Liidu õigussüsteem ja Eesti õiguse koht selles (Juura 2006)

Avaldanud teadusartikleid eesti, inglise, saksa ja prantsuse keeles Eesti ja rahvusvahelises erialases ajakirjanduses.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Julia Laffranque on abielus prantsuse juristi Rodolphe Laffranque'iga; ta on kahe poja, Oscar Helmuti ja Tobias Louis' ema.

Julia Laffranque on Maimu Bergi ja Vaino Vahingu tütar.

Korporatsioon Filiae Patriae vilistlane.

Ta on näitemänguseltsi Vilde Teater ja Tagora amatöörteatri (Strasbourg) harrastusnäitleja. Rolle: Vilde teatris Tartus: Elviine Vestberg Oskar Lutsu "Vaikne nurgake" Raivo Adlase lavastuses, 2007; Linda Vilde ja Gertrud Edelstahl von Rostfrei Veiko Märka "Tabamata ime" Raivo Adlase lavastuses, 2009; Mina Maimu Bergi "Euroopasse! Euroopasse!" Raivo Adlase lavastuses 2010; Jelena Andrejevna Anton Tshehhovi "Onu Vanja" Raivo Adlase lavastuses, 2011; Tagora teatris Strasbourg'is: (J)Elena Popova Brian Friel'i (Anton Tshehhovi ainetel) "The Bear" ("Karu"), Jodie Cliffordi lavastuses, 2011; spioon Liza C. Chilto ja J. Littlewood'i, „Oh What a Lovely War“ Louise Palmeri lavastuses, 2012; ooperilaulja ja seiklejanna Irene Adler Richard Thayer'i “Watson in Winter” Richard Thayer'i ja David Adamsoni lavastuses, 2013; Aino Kallas Maimu Bergi "Aino ja Herman", Julia Whitham'i lavastuses, 2013; Sarah, Amanda, Hamleti ema Gertrud, Sir. Thomas Moore'i abikaasa Christopher Durang'i "Actors' Nightmare" David Adamsoni lavastuses, 2015; näitlejanna Sarah Ferenc Molnar'i "A Matter of Husbands" David Crow lavastuses, 2015; Elizabeth Proctor, Arthur Milleri "Salemi nõiad (The Crucible)" Louise Palmer'i lavastuses, 2015; Honey, Edward Albee "Who's Afraid of Virginia Woolf (Kes kardab Virginia Woolfi?)" Martyn Symonsi lavastuses Tagora teatris Strasbourg'is, 2016. Lisaks näitlemisele on ta lavastanud Strasbourg'i Eesti Kooli jõulunäidendeid lastega: Zoja Mellovi ainetel "Eestli teekond Petlemma", 2013 ja "Suur lomp"2014; Maimu Bergi'i "Jõulupuud otsimas", 2014 ja Maimu Berg'i "Lugu haldjast, nõiast ja võlurist", 2015. 2015. aastal asutas ta Euroopa Inimõiguste Kohtus teatriklubi.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]