Anne Kalling

Allikas: Vikipeedia

Anne Kalling (neiupõlvenimega Anne Ivask; 16. oktoober 1938 Rakvere8. oktoober 2011) oli eesti tõlkija ja toimetaja. Ta tõlkis peamiselt itaalia, aga ka prantsuse keelest.

Elukäik ja haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Anne Kalling õppis Rakvere 1. Keskkoolis ja lõpetas Tallinna 20. Keskkooli. Aastail 1957–1962 õppis ta Tartu Riiklikus Ülikoolis prantsuse keele erialal, tema diplomitöö (1962) käsitles tegelasi kirjeldavate sõnade sünonüümikat Guy de Maupassanti romaanides "Une vie", "Mont-Oriol" ja "Fort comme la mort".[1] Ta täiendas end 1966–1968 Moskva Riikliku Ülikooli aspirantuuris.[2]

Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

Kalling töötas prantsuse keele õpetajana Tallinna 1. Keskkoolis ja itaalia keele õpetajana mitmes erakõrgkoolis. Aastail 1969–1993 oli ta Teadusliku Tehnikaraamatukogu bibliograaf. Ta töötas ka prantsuse- ja itaaliakeelse giidina.[2]

Valik tõlkeid eesti keelde[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Lood Lotringist: Prantsusmaa". Tallinn: Kunst, 1975
  • Carlo Cassola, "Bube pruut". Tallinn: Perioodika, 1977 (Loomingu Raamatukogu, 28–31)
  • "Aus talupoeg Massaro Verità: Itaalia muinasjutte". Tallinn: Kunst, 1978
  • Mario Soldati, "Näitleja". Tallinn: Perioodika, 1979 (Loomingu Raamatukogu, 43–46)
  • Natalia Ginzburg, "See oli nii. Ambur" (koos Merike Pauga). Tallinn: Perioodika, 1981 (Loomingu Raamatukogu, 32–33)
  • André Pézard, "Valge kana ja Kuldsõrg: Provence'i muinasjutte". Tallinn: Kunst, 1984
  • Elsa Morante, "Andaluusia sall". Tallinn: Perioodika, 1986 (Loomingu Raamatukogu, 48)
  • Alberto Moravia, "Paradiis" (jutustused). Tallinn: Perioodika, 1986 (Loomingu Raamatukogu, 9)
  • Marcello Venturi, "Eikellegimaa". Tallinn: Eesti Raamat, 1986
  • "Itaalia muinasjutte". Tallinn: Eesti Raamat, 1988
  • Dino Buzzati, "Merekoll". Tallinn: Perioodika, 1988 (Loomingu Raamatukogu, 17)
  • Dino Buzzati , "Tatarlaste kõrb". Tallinn: Eesti Raamat, 1991; Avita, 1997; Eesti Päevaleht, 2005
  • Italo Calvino, "Nähtamatud linnad". Tõlkinud Tiina Laats. Tallinn: Perioodika, 1994 (Europeia, 26); sisaldab ka jutte "Seened linnas" (tlk Mart Aru) ja "Ühe abielupaari lugu" (tlk Anne Kalling)
  • Donatella Pecci-Blunt, "Mina, Mona Lisa". Tallinn: Kunst, 1996
  • Dino Buzzati, "Koer, kes oli näinud Jumalat: 13 fantastilist juttu". Tallinn: Koolibri, 2006
  • Alessandro Baricco, "Siid". Tallinn: Varrak, 2002; Pegasus, 2007
  • Alessandro Baricco, "Veretult". Tallinn: Pegasus, 2005
  • Romano Battaglia, "Vaikus". Tallinn: Pegasus, 2008
  • Oriana Fallaci, "Kiri sündimata jäänud lapsele". Tallinn: Koolibri, 2011

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Anne Kalling oli Vaino Vahingu esimene abikaasa.[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]