Vabamüürlus Eestis

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Eestis tekkis vabamüürlus aastatel 1771–1773, kui Tallinnas asutati vabamüürlaste loož "Isis", kuhu kuulusid põhiliselt saksa ja vene aadlikud, kaupmehed, ametnikud, professorid, vaimulikud ja kunstitegelased. Eestlastest kuulusid sellesse pastor Otto Wilhelm Masing ja muusik Karl Friedrich Karell[1]. Kuni vabamüürluse keelustamiseni Venemaal 1822. aastal tegutses Eestis neli looži.

Eesti Vabariigis loodi 1926 Tallinnas rahvusvahelise looži Le Droit Humain tütarloož „Kalevipoeg“ (selle juhte oli Eduard Hubel). Kuulus prantsuse liini, milles aktsepteeriti ka naisi. Eesti esimene president Konstantin Päts ja sõjavägede juhataja Johan Laidoner olid vabamüürlased, kes kuulusid Rootsi looži.[2]

Vabamüürlaste organisatsioon taasloodi 1992. aastal, mil alustas tegevust loož "Fööniks". Aastatel 1992–2007 loodi Eestis kümme looži ja üks uurimisloož, sealhulgas Tallinnas[3], Tartus, Pärnus, Haapsalus ja Viljandis[1].

18. mail 1999 asutati Eesti Vabade ja Tunnustatud Vabamüürlaste Suurloož, mis on Eesti loožide keskorganisatsioon. Eesti suurloož rahvusliku ühendusena kuulub suveräänsena ja võrdväärsena tunnustatud suurloožide perre.

Eestis on praegu umbes 500 vabamüürlast.[1]

Šoti riituses, mis kehtib Eestis, on 33 astet.[4][1] Yorki riituses on astmeid ehk kraade 11.

Tegutsevaid ja endisi Eesti vabamüürlasi[muuda | muuda lähteteksti]

Endisi vabamüürlasi[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]