Gunnar Aarma
Gunnar Aarma (kuni 2.03.1939 Gunnar Abram; 6. august 1916 Tallinn – 12. veebruar 2001 Tallinn) oli eesti muusikapedagoog, esoteeriliste raamatute autor, tõlkija ja filosoof.[viide?]
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Ta õppis aastatel 1924–1935 Jakob Westholmi Gümnaasiumis.
1930. aastate keskpaiku oli Gunnar Abram Noorte Kotkaste Tallinna maleva Kalevi malevkonna merirühma vanakotkas (pealik)[1]. Juba 13-aastasena oli ta saanud endale esimese isikliku paadi ja 15-aastaselt mootorpaadi.
1935. aasta sügisel oli ta just astunud Tartu ülikooli majadusteaduskonda, kui läks 1. novembrist hoopis ajateenistusse mereväkke tollasele lipulaevale (juhtlaevale), torpeedopaadile Sulev.[2]
1930-ndate lõpul reisis ta palju Euroopas ja tegutses ühtlasi oma isa asutatud ajalehe korrespondendina. Täiendas end vabakuulajana Sorbonne’i, Jena ja Oxfordi ülikoolides. Huvitus majanduspsühholoogiast.
Alates 2. märtsist 1939 muutis ta oma perekonnanime Abram-ist Aarma-ks, ennetamaks probleeme samal aastal pikemal viibimisel Hitleri Saksamaal. Juudi verd küll suguvõsas ei olnud teada.
14. juunil 1941 arreteeriti ta NKVD poolt. Oli vanglates, sunnitöölaagrites ja hiljem asumisel.[3] Eestisse naasis 1957. aastal. Asus elama Pärnusse (Tallinnasse ei lubatud).
Ta mängis paljusid pille. Aastatel 1958–1976 töötas ta Pärnu Lastemuusikakooli klaveriõpetajana.[4]
Alates 6. augustist 1976 jäi pensionile, pühendudes tõsisemalt filosoofiale ning esoteerikale. 1992 - 2001 avaldas mitu esoteerilise kallakuga raamatut.
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Jüri Aarma oli ja August Aarma on tema poeg, Maria Tilk oli tema tütar. Kiur Aarma on tema pojapoeg.
Teoseid
[muuda | muuda lähteteksti]- "Kuldne kroon Eesti lipul", 1992
- "Abielu ja seksuaalinstinkt", 1992
- "Jooga: filosoofia, meditatsioon, mantra", 1993, 1999
- "India", 1996
- "Mida paljud ei tea : müstika ja maagia", 1996
- "Saada õnnelikuks", 1996
- "Oopiumivisioonid", 1997
- "Mõtlemise salapära", 1998
- "Vabanemine teadmatusest", 1999
- "Bhutan – imetabane maa", 2000
- Gunnar Aarma "Täiesti Vaba mees" Mõtteid, mälestusi, kirju. Koostaja Ivar Tröner. Tallinn: SE&JS, 2022 (postuumne mälulooline kogumik).
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/43270
- ↑ 1996, Jaak Lõhmus, Täitsa vaba mees. Gunnar Aarma, err.ee
- ↑ Suri Gunnar Aarma Postimees, 13. veebruar 2001
- ↑ Eile suri Gunnar Aarma Eesti Päevaleht, 13. veebruar 2001
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Maria Tilk, "Minu isa Gunnar Aarma". Kirjastus Maagiline Ruum, Tallinn 2011, 168 lk; ISBN 9789949216123
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Piret Kooli. Gunnar Aarma – see kõikvõimas inimene. Eesti Naine november 2020
- Gunnar Aarma andmed Rahvusarhiivi kodulehel
- 1996, Jaak Lõhmus, Täitsa vaba mees. Gunnar Aarma, err.ee
- Ööülikooli 2001. aasta loeng: lektor: Gunnar Aarma, teema: mõtlemisest
- Meelis Piller. Küsimata jäänud küsimused. In Memoriam Gunnar Aarma. Eesti Ekspress, kuupäevata (25. jaanuaril 2016 viide ei tööta)
- Tõnu Trubetsky 1999. aastal tehtud 7-osaline intervjuu Eesti Ekspressis: 1. osa, 2. osa, 3. osa,4. osa, 5. osa, 6. osa, 7. osa. (25. jaanuaril 2016 viited ei tööta)
- 1992, Georg Jegorov, Teadja: Gunnar Aarma