Aksi

See artikkel räägib saarest; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Aksi (täpsustus).

---

Aksi
Varemed Aksil
Ümbritseb	Soome laht
Koordinaadid	59° 35′ 59″ N, 25° 5′ 23″ E
Pindala	59 ha
Pikkus	2,3 km
Laius	500 m
Rannajoone pikkus	4,9 km
Kõrgeim koht	4,3 m üle merepinna
Elanikke	(asustamata)

Aksi (varem kirjakeeles ka Äksi) on 59 hektari suurune saar Põhja-Eestis Soome lahes, Prangli saarest 3 kilomeetrit kagu pool, mille tõttu nimetatakse teda vahel Väike-Prangliks.

Nimi

Rootsi keeles nimetati saart Lilla Wrangelsö ja saksa keeles Klein-Wrangelsholm.

Aksi eestikeelse nime päritolu on teadmata. 17. sajandi teise poole rootsikeelsel kaardil on kasutatud nimekuju Hackesahr, millest võis tuleneda hilisem Aksi. Nimi võib tuleneda haha nimest või soomekeelsest sõnast haaksi, mis tähendab 'laeva' või 'paati'.

Loodus

Aksi saare loodeots

Saare pindala on 59 hektarit. Saare kuju on piklik, umbes 2,3 km pikk ja 500 m lai. Aksi loodeots on kivine, kaguots liivane.

Saare pind on kaetud metsade ja heinamaade. Saare 12 hektari suurune madalsoo kujunes, kui luidetevaheliselt madalalt alalt juhiti väikejärvede vesi 4 kuivenduskraavi abil minema, et alasid kasutada heinamaadena. Kui elanikud saarelt lahkusid, hakkasid heinamaad soostuma. Rannikul on maaliline liivarand, kiviklibused rannaalad ja liivaluited. Saare kesk- ja lõunaosa katab 18,8 hektari ulatuses kadastik, kohati ka arukaasik. Rohkesti kasvab vesi-kirburohtu. Saare idarannikul on nõmmeniidud.

Saarel leidub nastikuid.

Haruldastest lindudest pesitseb saarel merikotkas.

Saar kuulub 1999. aastast Prangli maastikukaitseala Aksi sihtkaitsevööndisse. Aksi saarel on linnukaitseala, mis kuulub koos Prangli saare osaga Natura 2000 programmi loodushoiualade hulka. Turistidele on saarel lõkkeplats.

Ajalugu

Aksi kuulus Eestimaa kubermangu Harju kreisi Jõelähtme kihelkonda. 1790–1953 oli saarel alaline asustus.

1849 ladus David Weckmann, kelle koolmeistri-laadse töö tõttu olid saareelanikud ümbruskaudsetest veidi haritumad, väikestest kividest aastaarvu ning tegi samasse kividest labürindi.

1918. aastal elas saarel 46 inimest. Enne Teist maailmasõda oli saarel 5 perega küla, kus oli 24 hoonet.

Aksilasi tunti heade paadi- ja mööblimeistritena, see oli ka paadiehitajate suurpere Aksbergide kodusaar. Nende paadid ja kalapaadid, eriti mootorpaadid, olid 20. sajandil hästi tuntud ja hinnatud randlaste hulgas. Ka Aksi kiiktoole peeti eriti headeks. Mõni endine saareelanik töötas veel pärast Teist maailmasõda paguluseski paadimeistrina.

Ööl vastu 25. augustit 1941 ujus saarele alasti mees, kes põgenes hukkuvalt kaubalaevalt Eestirand. Paljud saarlased põgenesid 1944. aastal Soome ja Rootsi.

Küla viimased elanikud sunniti 1950. aastatel lahkuma NSV Liidu piirivalve poolt.

1986. aastal rajati saare lõunaotsale Aksi tulepaak.

Septembris 2004 tabas saart ulatuslik maastikupõleng.

Pildid

• 

  Aksi tulepaak rannalt

• 

  Aksi kivilabürint

• 

  Aksi rand

• 

  Saare loodeots

Vaata ka

• Prangli maastikukaitseala

Kirjandus

• Heino Gustavson, Rainer Malmsaar, Einart Talström. "Prangli". Tallinn 1979
• Tõnu Viik. "Viimsi valla kohanimed: Prangli ja Aksi". Maaleht, 19. jaanuar 2011
• "Aksi – mereriik Tallinna külje all". Koostaja Külvi Kuusk. Rannarahva muuseum. 2011. ISBN 978-9949-30-022-8
• Tiit Leito. "Prangli loodusala kaitsekorralduskava 2016–2025"
• Prangli ja Aksi Tõnu Viigu kodulehel

Välislingid

• Aksi Eesti Looduse Infosüsteemis
• Saare koduleht ja veebikaamera
• Prangli ja Aksi saare kaart