Aksi

See artikkel räägib saarest; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Aksi (täpsustus).

Aksi
Varemed Aksil
Ümbritseb	Soome laht
Koordinaadid	59° 35′ 59″ N, 25° 5′ 23″ E
Pindala	59 ha
Pikkus	2,3 km
Laius	500 m
Rannajoone pikkus	5,1 km
Kõrgeim koht	4,3 m üle merepinna
Elanikke	(asustamata)

Aksi (varem kirjakeeles ka Äksi^[1]; rootsi keeles Lilla Wrangelsö, saksa keeles Klein-Wrangelsholm) on väike saar Põhja-Eestis Soome lahes, Prangli saarest kagu pool, mille tõttu nimetatakse teda vahel Väike-Prangliks. 17. sajandi teise poole rootsikeelsel kaardil on kasutatud nimekuju Hackesahr, millest võis tuleneda hilisem Aksi. Saar on Pranglist 3 kilomeetri kaugusel.

Aksi on olnud ajalooliselt paadiehitajate suurpere Aksbergide kodusaareks. Aksi paadimeistrite paadid ja kalapaadid, eriti mootorpaadid, olid 20. sajandil hästi tuntud ja hinnatud randlaste hulgas. Ka Aksi kiiktoole peeti eriti headeks. 1953. aastal tehti Aksi saar tühjaks ja praeguseks ongi saar jäänud inimasustuseta.

Aksi saarel on linnukaitseala, mis kuulub koos Prangli saare osaga Natura 2000 programmi loodushoiualade hulka. Turistidele on saarel lõkkeplats.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Aksi saare loodeots

Saare pindala on 59 hektarit. Saare kuju on piklik, umbes 2,3 km pikk ja 500 m lai. Aksi loodeots on kivine, kaguots liivane.

Saare pind on kaetud metsade, heinamaade ja soodega, rannikul on maaliline liivarand, kiviklibused rannaalad ja liivaluited. Seda katab kadastik, kohati ka arukaasik. Rohkesti kasvab vesi-kirburohtu.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Saar kuulus Eestimaa kubermangu Harju kreisi Harju-Jaani kihelkonda. 1790–1953 oli saarel alaline asustus – viimati enne teist maailmasõda 5 perega küla, mille viimased elanikud sunniti lahkuma NSV Liidu piirivalve algatusel. Paljud olid põgenenud juba 1944. Aksilasi tunti heade paadi- ja mööblimeistritena. Mitmed läksid Rootsi, mõned viimastest saareelanikest töötasid veel sealgi paadimeistrina.

1849 ladus David Weckmann, kelle koolmeistri-laadse töö tõttu olid saareelanikud ümbruskaudsetest veidi haritumad, väikestest kividest aastaarvu ning tegi samasse kividest labürindi.

Ööl vastu 25. augustit 1941 ujus saarele alasti mees, kes põgenes kaubalaevalt Eestirand pommitamise eest.

1986. aastal rajati saare lõunaotsale Aksi tulepaak.