Turul

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Turul on madjarite päritolumüüdi olulisim lind. Ta oli jumalik sõnumitooja, kes istus koos linnu kuju saanud sündimata laste vaimudega Elupuu otsas. Turulist sai võimsuse, tugevuse ja ülluse sümbol ning seda kujundit kasutatakse tänaseni erinevatel vappidel (nt Ungari maavägi, Ungari Terrorismivastane Keskus ja Riiklik Julgeolekuamet).[1][2]

9. sajandi ja 10. sajandi alguse kõige levinumad motiivid greif, hunt ja emahirv esinevad hilisemas Ungari ikonograafias ja heraldilises sümbolismis harva, kuid kull või Turul, kes šamanistliku pärimuse järgi puhkas maad all- ja ülailmaga ühendava puu otsas, säilis valitsevale dünastiale kuuluva kujundina kauem.[3]

Turul põhineb ilmselt suurel pistrikul ja sõna pärineb kõige tõenäolisemalt turgi sõnast: togrıl või togrıl tähistab keskmist kuni suurt röövlindu (kas mõnda lindu haugaslaste perekonnast, kanakulli või puna-harksaba).[4] Ungari keeles tähistab pistrikku sõna sólyom ja keeles on kolm muistset erinevaid pistrike liike kirjeldavat sõna: kerecsen (stepipistrik), zongor (türgi keele sõnast sungur ehk jahipistrik; on säilinud mehenimes Zsombor) ja turul.

Emese unenägu[muuda | muuda lähteteksti]

Legendides mainitakse Turuli vähemalt kaks korda ungarlaste saatuse kujundamisega seoses: esimesel juhul nägi vürst Álmosi ema ja Ügyek'i naine Emese unenägu, kuhu ilmus ka Turul, kes ta sümboolselt viljastas ja tema üsast hakkas voolama kristallselge veega oja.[5] Läände suundudes kasvas see suureks jõeks ja see tähistas seda, et tema lapsest pidi saama suure valitsejate suguvõsa isa. Teisel juhul nägi madjari hõimude juht und, kus kotkad ründasid nende hobuseid ja Turul tuli ning päästis nad. See sümboliseeris seda, et hõimud pidid ümber asuma; kui nad olid seda teinud, näitas Turul neile teed ja juhtis nad lõpuks maale, millest sai Ungari.

See legend on seotud ka hunnide ja madjarite sugulusega ning just sellel põhineb teooria, et madjarid vallutasid Ungari alad tagasi kui nende õiguspärase pärandi hunnide Attilalt.

Ungari traditsioonis[6] kannavad nii hunnide kuninglik dünastia kui ka neile järgnenud ungarlased Turuli sugukonna nime (ladina keeles genere Turul). Hiljem hakati seda kutsuma Árpádi dünastiaks ja traditsiooniliselt põlvneb see targast ja õiglasest piiblis esinevast kuningast Nimrodist, esimesest kuningast Maal.[7][8]

Kujutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Turul koos Ungari Püha krooniga (Tatabánya, Ungari)

Turul esindab jumala võimu ja tahet. Turuli nähakse kui Attila esivanemat ja tegemist oli ka hunnide sümboliga. Sageli kujutatakse teda leegitsevat "Jumala mõõka" (ehk Attila mõõka) ja krooni kandvana. See kroon ei ole otseselt seotud Ungari Püha krooniga, vaid pigem Attila krooniga: ühe traditsiooni järgi peetakse just Attilat esimeseks Ungari kuningaks (nagu on kirjas kroonikas Chronicon Pictum ja teistes koodeksites).

Turuli kujud[muuda | muuda lähteteksti]

Enne Trianoni rahulepinguga aset leidnud piiride muutmist oli Ungari kuningriigis kolm suurt Turuli kuju, millest igaühe tiibade siruulatus oli 15 meetrit. Kui viimane neist asub jätkuvalt Ungaris Tatabánya lähedal, siis teised on hävitatud. Tatabánya kuju näol on tegemist nii maailma suurima linnukujuga kui ka Kesk-Euroopa suurima pronksist kujuga.[9]

Koos selle kujuga on Ungaris kokku 195 Turuli kuju. Neile lisandub 48 kuju Rumeenias (neist 32 Transilvaanias ja 16 Partiumis), 8 kuju Slovakkias, 7 Serbias, 5 Ukrainas ja 1 Austrias. 2012. aasta 29. septembril püstitati veel üks kuju Ungarisse Ópusztaszer'i rahvusparki.[10]

Postmargid[muuda | muuda lähteteksti]

Esimene Ungari kuningriigis välja antud Turuli kujutisega postmark (1900)

Ungari kuningriigi postmarkidel esineb Turul alates 1900. aastast.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Tom Warhol. "Birdwatcher's Daily Companion: 365 Days of Advice, Insight, and Information for Enthusiastic Birders". Marcus Schneck, Quarry Books. 2010. p. 158.
  2. István Dienes. "The Hungarians cross the Carpathians". Corvina Press. 1972. p. 71.
  3. Martyn C. Rady. "Nobility, land and service in medieval Hungary". Palgrave Macmillan. 2000. p. 12.
  4. "Great Turkish Dictionary". Turkish Language Association.
  5. [http://mek.oszk.hu/02100/02115/html/1-1904.html "Magyar Néprajzi Lexikon: Emese". mek.oszk.hu.
  6. Arnold Ipolyi. "Magyar mitológia". Gáspár Heltai. "Hungarian Mythology".
  7. Chronicon Pictum
  8. Gesta Hungarorum
  9. Developing the Knowledge Economy: How Cities Help National Programs in Three EU Accession and an ECA Country.
  10. Orbán: Új törvények világa közeledik. index.hu. 29.09.2012.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]