Kokko

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel on müütilisest olendist soome rahvaluules. Muude tähenduste kohta vaata artiklit Kokko (täpsustus)

Kokko kujutatuna Akseli Gallen-Kallela 1920. aasta maalil "Lemminkäinen tulijõel"

Kokko ehk vaakalind (ka tulilind) on soome muistendites ja rahvuseeposes "Kalevala" hiiglasliku kotkana esinev lind, kelle peamine prototüüp on kaeluskotkas. Vaakalinnul on veel teinegi, antiikmütoloogilise kotka pea ja tiivulise lõvi kehaga greifi (kreeka keeles γρυψ) tähendus.[1] Kalevalamõõdulises luules on Kokko sünonüüm sõna kotkas.

Kokko on üle maailma tuntud kõuelinnuga suguluses olev müütiline lind, kes kuulub Euroopast kuni Ameerikani, Põhja-Ameerika looderanniku indiaanlaste muinasusundis ja Mississippi jõe oru iidses kultuuris austatud taevaste üliolendite perekonda.

"Kalevalas" kirjeldatakse tunnetest tulenevat veelinnuna ja mõistusest sündivat Kokko ehk kotkana, kes on valguse ja võimsuse sümbol. Mõnikord on Kokko müütiliste kangelaste sõber ja kaaslane, vahetevahel vaenlane. Vahel on tema ülesanne valvata.

Kokkot kirjeldatakse mõnikord raudse, mõnikord tulise, üldiselt valge linnuna. Tal on hiiglasuured võimsa haardega varbad ja nende otstes pikad küünised, mille tõttu teda sageli kutsutakse rautakoura'ks, s.o raudsete küünistega. Ta on suuteline inimesi kandma ja Väinämöist aleteos aidates süütab ta leegi. Samuti võib tema sulgi vastastikku hõõrudes tule süüdata, nagu mõningates sünnisõnades tule sündi seletatakse. Mõõtmetelt on Kokko võimas ja tohutult suur, sest tema üks tiib ulatub taevani ja teine mere laidudeni.

Kokko-linnud esinevad tavaliselt ühekaupa, kuigi "Kalevalas" on neid mitu. Pastori ja etnograafi Jakob Fellmani 1828. aastal tehtud märkme kohaselt elas muinasrahvaste müüt Kokko loodud maailmast ja Väinämöise põlvele asetatud munast kindla usuna Viena Karjalas (vene keeles Беломорская Карелия, Belomorskaja Karelijas) veel 19. sajandi alguseski. Üks Kokko päästab merehädas oleva Väinämöise elu tasuks selle eest, et alet tehes oli Väinämöinen jätnud lindudele ühe kase, mille okstel pesitseda.[2] Ilmarinen ja Louhi valmistavad oma Kokko-linnud. Sepp Ilmarinen teeb metalse Kokko, kes püüab talle saagiks soomushaugi. Louhi moondab iseenda taas Kokko-linnuks, luues tiivad ja saba laeva osadest ja võttes küünisteks vikatid.

Vaakalind[muuda | muuda lähteteksti]

Nimetus vaakalind tuleneb soomekeelsest sõnast 'vaaka', 'vaa'as', mis tähendab müütilist tuld, võimsat merelainet või -vahtu ja valuhoogu.[3] Sellel võib olla teinegi tähendus – müütiline olend Vuokko, kes on saamide mütoloogias nõiaabiline või mõningates jutustustes kivisel saarel möödapurjetavaid laevu varitsev hiiglaslik lind.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]