Kokko

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel on müütilisest olendist soome rahvaluules. Muude tähenduste kohta vaata artiklit Kokko (täpsustus)

Kokko kujutatuna Akseli Gallen-Kallela 1920. aasta maalil "Lemminkäinen tulijõel".

Kokko ehk vaakalind (ka tulilind) on soome muistendites ja rahvuseeposes "Kalevala" hiiglasliku kotkana esinev lind, kelle peamiseks prototüübiks on kaeluskotkas. Vaakalinnul on veel teinegi, antiikmütoloogilise kotka pea ja tiivulise lõvi kehaga Greifi (kreekakeelne nimi γρυψ) tähendus.[1] Kalevalamõõdulises luules Kokko sünonüüm on sõna kotkas.

Kokko on ülemaailmselt tuntud kõuelinnuga suguluses olev müütiline lind, kuuludes seega Euroopast kuni Ameerikani, Põhja-Ameerika looderanniku indiaanlaste muinasusundis ja Mississippi jõe oru iidses kultuuris austatud taevaste üliolendite perekonda.

"Kalevalas" tunnetest tulenevat kirjeldatakse veelinnuna ja mõistusest sündivat kokkona ehk kotkana, kes on valguse ja võimsuse sümbol. Mõnikord Kokko on müütiliste kangelaste sõber ja kaaslane, vahetevahel taas nende vaenlane. Vahel tema ülesandeks on valvata.

Kokko-lindu iseloomustatakse mõnikord raudseks, mõnikord tuliseks, üldiselt vaakalinnuks valgeks (vaakalintu valke’inen). Tal on hiiglasuured võimsa haardega varbad ja nende otstes hiiglapikad küünised, mille tõttu teda sageli kutsutakse ”rautakouraks", s.o raudsete küünistega. Ta on suuteline inimesi kandma ja Väinämöist aleteos aidates ta süütab leegi. Samuti tema sulgi vastastikku hõõrudes võib tule süüdata nagu mõningates sünnisõnades tule sündi seletatakse. Oma mõõtmetelt Kokko on võimas ja tohutult suur, sest tema üks tiib ulatub taevani ja teine mere laidudeni.

Kokko-linnud esinevad tavaliselt ühekaupa, kuigi "Kalevalas" neid on mitu. Pastori ja etnograafi Jakob Fellmani 1828. aastal tehtud märkme kohaselt muinasrahvaste müüt maailma loomisest Kokko poolt põhjast toodud ja Väinämöise põlvele asetatud munast elas kindla usuna Viena Karjalas (ru: Беломорская Карелия, Belomorskaja Karelijas) veel 19.sajandi alguseski. Üks Kokko-lindudest päästab merehädas oleva Väinämöise elu tasuks selle eest, et alet tehes Väinämöinen oli jätnud lindudele ühe kase, mille okstel pesitseda.[2] Ilmarinen ja Louhi valmistavad omad kokko-linnud. Sepp Ilmarinen teeb metalse kokko, kes püüab talle saagiks soomushaugi. Louhi taas moondab iseenda kokko-linnuks, luues tiivad ja saba laeva osadest ja võttes küünisteks vikatid.

Vaakalind[muuda | muuda lähteteksti]

Nimetuses ”vaakalind” tuleneb soomekeelne sõna ’vaaka’ sõnast ’vaa'as’, mis tähendab müütilist tuld, võimsatki merelainet või -vahtu ja valuhoogu.[3] Sellel võib olla teinegi tähendus – müütiline olend vuokko, kes on saamide mütoloogias nõiaabiline või mõningates jutustustes kivisel saarel möödapurjetavaid laevu varitsev hiiglaslik lind.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]