Tulemuslause

Allikas: Vikipeedia

Tulemuslause ehk resultatiivlause on üks eesti lause põhitüüp, mis väljendab seisundimuutust. Tulemuslause tegevussubjektiks on lause algul seestütlevas käändes olev määrus ja grammatiliseks subjektiks muutuse tulemus.

Eesti keele tulemuslause omadused[muuda | muuda lähteteksti]

Tulemuslause teema moodustab seestütlevas käändes määrus, mis tähistab tegevussubjekti, ning reema koosneb resultatiivsust väljendavast tegusõnast ja muutuse sihti tähistavast alusest. Resultatiivsust väljendavateks tegusõnadeks on eesti keeles näiteks saama, tulema, kasvama, arenema.[1]

Tulemuslause võib olla ka küsi- või kõrvallause.

  • Hommikust (tegevussubjekt, teema) sai õhtu (alus).
  • Seemnest kasvab taim.
  • Sellest tuleb suur jama.
  • Mis sinust niimoodi saab?

Tulemuslause on ehituselt sarnane kogeja-omajalausega, milles langevad samuti tegevussubjekt ja teema kokku, alus aga mitte. Normaallauses langevad kokku nii alus, tegevussubjekt kui ka teema ning olemasolulauses alus ja tegevussubjekt, aga mitte teema.


Tulemuslauset võib moodustada täislause asemel ka osastavas käändes oleva osaalusega. Eitava lause puhul on osaaluse kasutamine kohustuslik.[2]

  • Annikast (tegevussubjekt, teema) ei saanudki kirjanikku (alus).
  • Sellest tuleb midagi vägevat.

Tulemuslause teistes keeltes[muuda | muuda lähteteksti]

Tulemuslause soome keeles[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti keelega sarnaselt moodustatakse tulemuslauset soome keeles, kus saavutatav seisund võib nimisõna kõrval olla ka omadussõnaline[3]:

Mei-stä             tulee                kuuluis-i-a ~ tanssijo-i-ta.

meie-ELA         tulema-3SG      kuulus-PL-PART ~ tantsija-PL-PART

Eesti keeles kasutataks omadussõnalise tulemuse puhul pigem normaallauset: „Me saame kuulsaks.“

Tulemuslause inglise keeles[muuda | muuda lähteteksti]

Inglise keeles tulemuslauset üldjuhul omaette lausetüübina ei käsitleta ning resultatiivsust seostatakse pigem perfektiivi, passiivi või kindlate sõna- või morfeemiklasside semantilise tähendusega. Küll aga on tähelepanu pälvinud resultatiivsed konstruktsioonid, millel on kindlaks määratud sõnajärg ja struktuur. Need koosnevad tüüpiliselt verbist, verbijärgsest nimisõnafraasist ja nn tulemusfraasist, milleks võib olla näiteks omadus- või määrsõnafraas.[4]

John                wipe-d            the table          clean.

John                pühkima-PST laud                 puhas

muutja             viis                  muutuja           tulemus.

Tulemuslause jaapani keeles[muuda | muuda lähteteksti]

Jaapani keeles võib resultatiivsust märkida ka tegusõnaga – sel juhul moodustatakse liitverb, mille põhiosa tähistab saavutatavat seisundit ja teine osa muutmise viisi.[5]

John-ga           Mary-o          [uti-korosi]-ta.

John-NOM      Mary-ACC     tulistama-tapma-PST

muutja            muutuja          viis-tulemus

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Erelt, Mati; Metslang, Helle (toim.) (2017). Eesti keele süntaks. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus. Lk 84–85.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  2. Erelt, Mati; Metslang, Helle (toim.) (2017). Eesti keele süntaks. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus. Lk 246–247.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  3. Auli Hakulinen, Maria Vilkuna, Riitta Korhonen, Vesa Koivisto, Tarja Riitta Heinonen ja Irja Alho (2008). Iso suomen kielioppi. Helsingi: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura. Lk § 904.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  4. Gorlach, Marina (2004). Phrasal constructions and resultativeness in English : a sign-oriented analysis. Amsterdam: J. Benjamins. Lk 47–63.
  5. Washio, Ryuichi (1997). "Resultatives, Compositionality and Language Variation". Journal of East Asian Linguistics. 1. 6: 1–49.