Osaalus
Osaaluseks ehk partsiaalsubjektiks nimetatakse eesti keeles osastavas käändes olevat alust. Osaalus ei ühilda endaga öeldisverbi ja seega jääb öeldisverb alati ainsuse 3. pöördesse: Tänavanurgal seisis inimesi.
Millistes lausetes kasutatakse osaalust[muuda | muuda lähteteksti]
Osaalust kasutatakse olemasolulauses ja kogeja-omajalauses, mille alguses seisab teemana teadaolevat kohta, aega, omajat vms väljendav määrus ja lõpus uue info kandja ehk reemana alus. Näiteks:
- olemasolulause: Selles metsas on haruldasi taimeliike (alus),
- omajalause: Mul on vett (alus),
- kogejalause: Mardile meeldib laulda (alus).
Olemasolulause aluse käändevorm oleneb põhiliselt lause jaatavast või eitavast sisust, samuti subjektieseme hulgalisest piiritletusest või mittepiiritlusest jm asjaoludest.[1]
- Sisult eitavas olemasolulauses esineb alati osaalus:
- Laual pole raamatut
- Sisult jaatavas olemasolulauses võib esineda kas täisalus või osaalus:
- Laual on raamatud/raamatuid
- Sisult jaatavas lauses on vaheldus võimalik ainult nende sõnade ja sõnavormide korral, mis oma tähenduse poolest on hulgaliselt piiritlemata (liiv, leib, lootus, rahvas).
Kui osaalus on mitmuses, siis öeldisega väljendatud tegevust mõeldakse mitte iga üksiku poolt eraldi sooritatuna, vaid kollektiivse tegevusena:
- Õues jookseb poisse
Sihitise ja osaaluse eristamine[muuda | muuda lähteteksti]
Öeldiseks sihiline tegusõna[muuda | muuda lähteteksti]
Alusega lauses võib öeldiseks olla nii sihiline kui ka sihitu tegusõna.
Sihilised tegusõnad on sellised tegusõnad, mis esinevad lauses enamasti koos sihitisega. Need tähistavad väljapoole suunatud kedagi või midagi hõlmavat tegevust, millega kutsutakse midagi esile või mis põhjustab muutust juba olemasolevas kvaliteedis, seisundis või suhetes tegevusobjektiga.
- Seoses sihilise öeldisverbiga esineb nii jaatavas kui ka eitavas lauses üksnes täisalus.
- Tuult ja lumerõskust tõi see salkkond tulles.
Öeldiseks sihitu tegusõna[muuda | muuda lähteteksti]
Öeldiseks võib olla ka sihitu tegusõna. Sihitud on sellised tegusõnad, mis esinevad lauses harilikult ilma sihitiseta. Sihitu tegusõna ei haara ega hõlma oma tegevusega otseselt ega aktiivselt midagi väljaspool seisvat, et seda esile tuua või põhjustada muutust selle kvaliteedis, seisundis või suhetes tegevusobjektiga.[2]
Eesti keeles võib kõikide sihitute tegusõnadega seoses nii jaatavas kui ka eitavas lauses esineda täisalus.
- Ja nüüd tõusis hirmus kisa vaidlusest.
Kuid erinevalt sihilistest tegusõnadest võib sihitute tegusõnadega seoses olla alus ka sageli osastavas käändes (vastab küsimusele: keda? mida?). See ei tähenda, et osa- ja täisalus võiks samas lauses sama mõtte edasiandmisel võrdse õigusega kasutada, vaid kummalgi on oma erinev tähendusfunktsioon.
Seejuures ei ole osaalus võimalik kõigi sihitute tegusõnadega.
- Mitte Mulle meeldib lilli, vaid Mulle meeldivad lilled.
Osaaluse erandlik kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]
Erandlikult on osaalusevorm eitava kohaosutuslause sõnadel:[3]
Kahjuks ei olnud Teid tööl, kui ma helistasin. Mind ei ole õhtul kodus.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ M. Erelt, R. Kasik, H. Metslang, H. Rajandi, K. Ross, H. Saari, K. Tael, S. Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993. § 504.
- ↑ K. Mihkla, L. Rannut, R. Riikoja, A. Admann, Eesti keele lauseõpetuse põhijooned I. Lihtlause. Tallinn: "Valgus", 1974. § 36.
- ↑ K. Kerge, Eesti süntaks keeleõppe praktikule, Tallinn: TEA Kirjastus, 2001. lk. 46.