Kogeja-omajalause

Kogeja-omajalause on üks eesti lause põhitüüp, kus alus ei ole lause algul või puudub lausest ja teemasse kuulub kogeja või omaja, mis on ühtlasi tegevussubjekt ja toimib lauses määruse või sihitisena. Seega on tegemist pöördjärjega lausetega.

Eesti lause põhitüübid

Kõigis eesti keele lausetes ei lange alus, tegevussubjekt ja teema ühte või on kokkulangevus osaline. Seetõttu jagunevad eesti laused kolme põhitüüpi:

normaallause, kus alus = tegevussubjekt = teema

Õpetaja (alus, tegevussubjekt, teema) õpetab lapsi

eksistentsiaallause ehk olemasolulause, kus alus = tegevussubjekt ≠ teema

Õues (teema) puhub tuul (alus, tegevussubjekt)

kogeja-omajalause, kus (alus) ≠ tegevussubjekt = teema

Rebasel (tegevussubjekt, teema) on saba (alus).

Kogeja-omajalause omadused

Kogeja-omajalause teemaks on kogeja või omaja, mis on määrus või sihitis.

Nendel (määrus, teema, tegevussubjekt) on lõbus supelda.

Teda (sihitis, teema, tegevussubjekt) huvitab matemaatika.

Alus ei ole lause algul või puudub lausest.

Teda (tegevussubjekt, teema) huvitab botaanika (alus).

Teemasse kuulub tegevussubjekt.

Laiska kassi (tegevussubjekt, teema) ei huvita hiir.

Tegija tüüpilisi väljendajaid on omastava käände vorm.

Börsikrahhi tekitatud rahakriis 'Börsikrahh tekitas kriisi'. Minu maha jäetud asjad 'Mina jätsin asjad maha'.

Omaja või kogeja on enamasti alal- või alaltütlevas käändes määrus.

Mul on maja Haapsalus. Poisil on juba pool päeva olnud külm.

Piltlikumas tähenduses pole välistatud sisekohakäänded.

Minus on palju rõõmu ja õnne.

Kohustuse subjekt esineb sageli alalütlevas käändes.

Direktoril tuleb väljastada käskkiri.

Kogeja ei esine alati mitte lause alguses, vaid seda võidakse nimetada ka lause lõpus.

Mulle meeldib suusatada. Sa meeldid mulle.

Verbid, mis tingivad kogejalause

Kogejalause tingivad

vaegpöördelised modaalverbid tulema, tarvitsema, maksma, pruukima
öeldised tarvis olema, tarvis minema, vaja olema, vaja minema.

Verbid tingivad iseseisvalt neile omase kogejalause malli, kus tegusõna käändelise vormi tegevussubjekt on alalütlevas käändes. da-tegevusnime vormis laiend on sel juhul iseseisev lauseliige - alus.

Teil (tegevussubjekt, teema) pruugib ainult küsida (alus).

Vastajal (tegevussubjekt, teema) on tarvis mõelda (alus).

Kirjandus

Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare. 1993. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut.
Kerge, Krista. 2001. Eesti süntaks keeleõppe praktikule. Tallinn: TEA kirjastus.
Erelt, Mati. 2013. Eesti keele lauseõpetus: Sissejuhatus. Öeldis. Tartu: Tartu Ülikool