Normaallause

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Normaallause on üks eesti lause põhitüüpidest, kus alus on aktiivseim osaline, asub lause alguses ja on nimetavas käändes.

Eesti keel[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti lause põhitüübid[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti lause põhitüübid võib jagada tegevussubjekti (st aktiivseim osaline, kes kontrollib olukorda) vormistuse alusel kahte põhitüüpi:

  • markeerimata lausetüüp
  • markeeritud lausetüüp.

Markeerimata lausetüüp on normaallause.

Normaallausele on iseloomulik, et grammatiline subjekt ehk alus on ühtlasi tegevussubjekt ehk teadlik tegutseja ja suhtlussubjekt ehk teema, s.t asub lause alguses. Normaallause peab sisaldama tüüpalust, mis on nimetavas käändes.

Normaallaused on näiteks sellised laused nagu

  • Mihkel mängib palli
  • Mihkel sööb.

Normaallause võib olla sihitisega ehk sihiline nagu Mihkel mängib palli või ilma sihitiseta ehk sihitu nagu Mihkel sööb.

Enamik eesti keele lauseid on sellised, kus kõiki kolme subjektiliiki (grammatiline subjekt, tegevussubjekt ja suhtlussubjekt) esindab üks ja seesama moodustaja. Näiteks lauses Peeter sööb õuna on Peeter alus, tegevussubjekt ja teema. Selliseid lauseid nimetataksegi normaallauseteks.

Eesti keeles on ka teistsuguseid lauseid. Nendes pole sellist vastavust aluse, tegevussubjekti ja teema vahel, need on olemasolu- ehk eksistentsiaallaused ja kogeja-omajalaused.