Seestütlev kääne

Allikas: Vikipeedia

Seestütlev kääne ehk elatiiv on sisekohakäänete hulka kuuluv lähtekääne, mis esineb peamiselt soome-ugri keeltes.

Eesti keel[muuda | muuda lähteteksti]

Seestütleva käände tunnus on st. Seestütleva käändega väljendatakse:

  • lähtekohta, nt Tulin linnast;
  • algusaega, nt Ootasin teda hommikust õhtuni;
  • lähteseisundit, nt Poiss toibus minestusest üsna ruttu;
  • võrdlusalust, nt Naine oli mehest pikem;
  • materjali, nt puust mänguasjad;
  • kellest või millest midagi tuleb või saab, nt Sinust saab õpetaja;
  • põhjust, nt Sõrmed olid külmast kanged;
  • passiivse infiniittarindi tegevussubjekti, nt Mees oli murest murtud;
  • lisandit, nt üliõpilasest poeg;
  • rühma või tervikut, mille osaks miski on, nt Jüri oli poistest kõige nutikam. Kolm meest sellest seltskonnast olid mulle võõrad. Ta on näost kaame.

Seestütlev väljendab verbide rektsioonilise laiendina:

  • objekti, millele tegevus on suunatud, nt Ta ei saanud sellest aru. Miks sa ei rääkinud mulle oma murest? Mis sa tast narrid?
  • midagi, millega puudub või katkeb ühendus, nt Ta jäi abirahast ilma. Ta loobus oma ideest üsna ruttu;
  • või on selge tähenduseta, nt Mari vaimustub kõigest väga kergesti. Kõik oleneb olukorrast.[1]

Seestütlevas käändes sõnad esinevad lauses enamasti määruse või täiendina.[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007. Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
  2. Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1995. Eesti keele grammatika I. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut.