Tegevussubjekt

Allikas: Vikipeedia

Tegevussubjekt on lauses tegusõna seotud laiend, mis väljendab sündmuse keskset osalist – tegevuse sooritajat, seisundis või protsessis olijat.[1] Lauses Juhan ehitas kevadel suvilat on Juhan tegevussubjekt ja ka grammatiline subjekt (alus).

Tegevusubjekt toimib lausesiseste asenduste ning väljajättude kontrollijana.

Just tegevussubjekt on see, kellele või millele viitavad näiteks lauses kasutatud enesekohased asesõnad. nt Juhan ehitas kevadel (oma) suvilat.

Lausest Poisile meeldib koera paitada nähtub see, et infinitiivitarindist (koera paitada) välja jäetav tegevussubjekt peab olema identne põhilause tegevussubjektiga, st paitaja saab olla ainult poiss.

Tegevussubjekti semantiline roll lauses[muuda | muuda lähteteksti]

Olenevalt tegusõna tähendusest võib tegevussubjekti semantiline roll olla erinev.[1]

  1. Tegevuslauses on tegevussubjekt tavaliselt tegija ehk agent, s.o teadlikult toimiv, oma tegevust kontrolliv elusolend. nt Mees lõhub puid.
  2. Tegija asemel võib lauses tegevussubjektiks olla mitteteadlik toimija, harilikult elutu objekt. nt Palgid ujusid allavoolu.
  3. Tegija puudumisel võib tegevussubjektiks olla vahend. nt Kivi lõhkus akna.
  4. Taju- või tundesõnade puhul on tegevussubjektiks kogeja, s.o psüühilises protsessis või seisundis olija. nt Mulle meeldib muusika
  5. Psüühilise protsessi või seisundi otsene tekitaja - stiimul. nt Sääse pinin tüütas poissi.
  6. Omamislauses võib tegevussubjektiks olla omaja. nt Mul on kaks venda
  7. Lauseis, mis väljendavad millegi üleminekut ühe omaja valdusest teise – saaja. nt Tüdruk sai vanaemalt taskuraha.
  8. Seisundimuutust väljendavates tulemuslausetes võib tegevussubjektina toimida lähe, s.o lähtekoht või lähteseisund. nt Poiss kasvas meheks.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 M. Erelt, Eesti keele lauseõpetus. Sissejuhatus. Öeldis. Tartu: Tartu Ülikooli eesti keele osakonna preprindid 4, 2013.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

M. Erelt, Eesti keele lauseõpetus. Sissejuhatus. Öeldis. Tartu: Tartu Ülikooli eesti keele osakonna preprindid 4, 2013.