Tome vald
| Tome vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Tomes pagasts | |
|
| |
 | |
| Pindala: 110,4 km² | |
Elanikke: 715 (1.01.2025)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 6,5 in/km² | |
| Keskus: Tome | |
 |
.jpg)
Tome vald (läti keeles Tomes pagasts) on vald Lätis Ogre piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Ogre ja Ķegumsi linnadega ning Tīnūži, Ogresgalsi, Birzgale ja Rembate vallaga. Lisaks piirneb see Bauska piirkonna Vecumnieki vallaga ja Ķekava piirkonna Daugmale ning Baldone vallaga
Valla pindala on 110,4 km². Aastal 2021 oli elanikke 666. 2011. aasta seisuga elas vallas 617 inimest. Valla keskuseks on Tome küla. Vallavanem on Ilona Ofmane.[2]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Tome vald kuulus aastani 1924 Bauska kreisi, seejärel Riia kreisi. Aastal 1935 oli Tome valla pindala 73 km² ja seal oli 763 elanikku.[3]
Aastal 1945 moodustati vallas Tome külanõukogu, mis likvideeriti aastal 1947. Külanõukogu moodustati taas ja vald ise likvideeriti aastal 1949. Aastal 1954 likvideeriti külanõukogu taas ja selle maad liideti Strēlnieki külanõukoguga. Aastal 1960 likvideeriti Strēlnieki külanõukogu ja selle Tome kolhoosi kuulunud alad liideti Ķegumsi töölisasulaga, kus need moodustasid Ķegumsi maaterritooriumi.[4]
Aastal 1993 sai Ķegums linnaõigused, selle maaterritooriumist moodustati aga Tome vald. Aastal 1994 likvideeriti Tome vald taas, selle alad ühendati aga Ķegumsi linnaga kui selle maaterritoorium. Aastal 2002 moodustati Ķegumsi linnast ja selle maaterritooriumist Ķegumsi piirkond. Aastal 2010 moodustati piirkonnas taas Tome vald. Aastal 2021 ühendati vald ja piirkond Ogre piirkonnaga.
Kultuurimälestistest on kohaliku kaitse all Tome keskuse hoonetekompleks, sealhulgas rahvamaja, kool ja vallamaja. Riikliku kaitse all on Nariņi muinaskalmed, Grīvase muinaskalmed ja Tome kantsi keskaegsed kindlustised.[5]
Loodus
[muuda | muuda lähteteksti]Valla suurim jõgi on selle põhjapiiril voolav Daugava, teine tähtsam jõgi on selle lisajõgi Ogre jõgi.
Looduskaitse all on Ķirši männid ja veel neli nimetut põlispuud.[6]
Asustus
[muuda | muuda lähteteksti]Aastal 2011 elas vallas 519 lätlast, 44 venelast, 14 valgevenelast, 3 ukrainlast, 6 poolakat ja 3 leedulast.[7]
Valla külad:
| Arāji | ciems | 52 (2025) |
| Bekuciems | ciems | 52 (2025) |
| Berkava | ciems | 22 (2025) |
| Latgaļi | mazciems | 30 (2008) |
| Līdakas | mazciems | |
| Nariņi | mazciems | |
| Rutki | ciems | 74 (2025) |
| Sala | mazciems | 61 (2008) |
| Tome | ciems | 146 (2025) |
| Tomes zivjaudzētava | mazciems | 16 (2008) |
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[8]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā). Vaadatud 10.10.2025.
- ↑ Ogres novads, vaadatud 13.10 2022
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.