Lēdmane vald
| Lēdmane vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Lēdmanes pagasts | |
|
| |
 | |
| Pindala: 78,1 km² | |
Elanikke: 1075 (1.01.2022)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 13,8 in/km² | |
| Keskus: Lēdmane | |
 |
Lēdmane vald (läti keeles Lēdmanes pagasts) on vald Lätis Ogre piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Madliena, Krape, Jumprava, Rembate, Laubere ja Lielvārde vallaga ning Aizkraukle piirkonna Skrīveri vallaga.
Valla pindala on 78,1 km². 2011. aasta seisuga elas seal 1269 inimest. Nende seas oli 1102 lätlast, 106 venelast, 22 valgevenelast, 9 ukrainlast, 17 poolakat ja 7 leedulast.[2] Valla keskuseks on Lēdmane küla. Vallavanem on Dzintars Laganovskis.[3]
Valla suurim jõgi on Ogre jõgi, teised tähtsamad jõed on selle lisajõed Lobe ning Aviekste. Suurim järv on Aviekste järv.
Põhjasõja ja sellega kaasneva katkuepideemia ajal tühjenesid praeguse valla alad. Seejärel asus sinna arvukalt uustulnukaid, põhiliselt Latgalešt, ent ka Valgevene aladelt.
Esimeseks kooliks valla aladel oli Vecbeki majas tegutsenud pühapäevakool, mis tegutses XIX sajandi teise pooleni. Aastal 1871 hakkas tegutsema vallakool.
Aastal 1935 oli Lēdmane valla pindala 49,7 km².[4] Aastal 1945 moodustati vallas Lēdmane külanõukogu, mis likvideeriti aastal 1947. Vald likvideeriti ja külanõukogu taastati aastal 1949. Aastal 1951 liideti Lēdmane külanõukoguga osa Drujasgalsi külanõukogust, aastal 1963 aga osa Rembate külanõukogust. Aastal 1990 organiseeriti külanõukogu ümber vallaks.[5] 2009. aastal liideti vald Lielvārde piirkonnaga, ent aastal 2021 ühendati vald Ogre piirkonnaga.
Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Jaunzemji muinaskalmed.[6] Kohaliku kaitse all on Lobe vesiveski, Lēdmane mõisa hoonetekompleks (sealhulgas Pīļi kõrts, Modere maja ja ait), Līči muinaskalmed ja Beķubode keskaegne kalmistu.[7]
Looduskaitse all on hiidjalakate tukk, Lēdmane mõisa hiidtamm, Akoti tamm ja veel kakskümmend seitse nimetut põlispuud. Valda läbib Ogre oru looduspark.[8]
Vallas on kaksteist küla. Valla keskus Lēdmane on staatusega lielciems ja seal oli 2019. aastal 550 elanikku. Bekas on staatusega vidējciems ja aastal 2017 oli seal 108 elanikku. Staatusega skrajciems on kolm küla: Aviekste 28 elanikuga aastal 2017, Tīrumnieki ja Rītarasas 79 elanikuga aastal 2017. Staatusega mazciems on seitse küla: Bricēni 17 elanikuga aastal 2017, Everti, Rozītes 25 elanikuga aastal 2017, Tomēni 23 elanikuga aastal 2017, Tropmači 59 elanikuga aastal 2017, Tūjas 16 elanikuga aastal 2017 ja Vālodzes 27 elanikuga aastal 2019. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Pilsētu (blīvi apdzīvotu) un lauku (reti apdzīvotu) teritoriju iedzīvotāju skaits reģionos, pilsētās, novados un pagastos (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) – Teritoriālā vienība, Laika periods un Rādītāji, vaadatud 22.12.2022.
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ Ogres novads, vaadatud 29.08 2021
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
Lēdmane vald – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis