Birzgale vald
| Birzgale vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Birzgales pagasts | |
|
| |
 | |
| Pindala: 293,7 km² | |
Elanikke: 1533 (1.01.2023)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 5,2 in/km² | |
| Keskus: Birzgale | |
 |
Birzgale vald (läti keeles Birzgales pagasts) on vald Lätis Ogre piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Lielvārde linnaga ning Lielvārde vald, Jumprava, Tome ja Rembate vallaga. Lisaks piirneb see Bauska piirkonna Valle ja Vecumnieki vallaga ning Aizkraukle piirkonna Jaunjelgava linnaga ning Skrīveri, Sērene ja Jaunjelgava vallaga.
Valla pindala on 293,7 km². Aastal 2021 oli elanikke 1518. 2011. aasta seisuga elas vallas 1655 inimest. Nende seas oli 1434 lätlast, 143 venelast, 21 valgevenelast, 14 ukrainlast, 17 poolakat ja 15 leedulast.[2] Valla keskuseks on Birzgale küla. Vallamaja asub aadressil Lindes iela 2, vallavanem on Diāna Arāja.[3]
Valla suurim jõgi on selle põhjapiiril voolav Daugava, teine tähtsam jõgi on Taļķe. Vallas on suured metsamassiivid, metsaga on kaetud 68% vallast.
Valla aladel asusid varem Linde ehk Daugava mõis (Linden) koos Birzgale karjamõisaga, Alstiķi mõis (Halswigshof), Kalna mõis (Berghof) ja Kannenieki mõis (Kanenneken). Maareformi ajal aastal 1920 kuulus Linde mõisale 3200 hektarit maad.[4] Algselt kandis sealne vald Linde nime, Birzgale nime hakkas Linde vald kandma aastal 1925. Aastal 1935 oli valla pindala 207,5 km².[5]
Aastal 1945 moodustati vallas Daugavieši, Birzgale, Oškalne ja Degļupe külanõukogu, vald likvideeriti aastal 1949. Aastal 1954 liideti Birzgale külanõukoguga likvideeritav Oškalne külanõukogu. Aastal 1956 liideti sellega Valle külanõukogu kolhoosi Jaunā gvarde alad. Aastal 1974 liideti osa külanõukogust Daugavieši külanõukoguga. Aastal 1977 korrigeeriti külanõukogu piiri Vecumnieki külanõukoguga. Aastal 1979 likvideeriti Daugavieši külanõukogu ja alad liideti Birzgale külanõukoguga.[6]
Aastal 1990 moodustati külanõukogust vald. Aastal 2009 liideti see Ķegumsi piirkonnaga. Aastal 2021 ühendati vald ja piirkond Ogre piirkonnaga.
Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Linde mõisa väravad, Linde mõisa park, Slaidēni linnamägi ja asulakoht.[7]
Looduskaitse all on Zviedri pärnad, Linde mõisa park, Linde mänd, Radzese karstiala, Strautrempi pärnad, Zariņi vaher, Tāmase tamm, Ābermaņi tamm, Rūķise tamm, Senči pärn, Senči vaher, Gāguļi tammed, Gāguļi vaher, Gāguļi jalakas, Melmeni tamm, Priedkalni tamm, Laivinieki künnapuu, Kalna Druvase pärn, Taļķe tamm, Stirnase tamm, Vēsmiņi tamm, Birzgale saar, Birzgale paju ja Napoleoni mänd. Lisaks kasvab vallas arvukalt nimetuid põlispuid. Valda jääb osaliselt Kaibala all oleva Daugava kaitseala.[8]
Vallas on seitse küla. Valla keskus Birzgale on staatusega lielciems ja aastal 2022 oli seal 670 elanikku. Staatusega mazciems on kuus küla: Ābermaņi, Daugavieši 35 elanikuga aastal 2005, Gāguļi 35 elanikuga aastal 2005, Lāčplēsis 43 elanikuga aastal 2008, Linde 60 elanikuga aastal 2008 ja Širmeļi 50 elanikuga aastal 2008. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 2.10.2023.
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ Ogres novads, vaadatud 13.10 2022
- ↑ Latviešu konversācijas vārdnīca. II. sējums. Rīga : Anša Gulbja izdevniecība. 2462. sleja.
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.