Jumprava vald
| Jumprava vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Jumpravas pagasts | |
|
| |
  | |
| Pindala: 87,2 km² | |
Elanikke: 1614 (1.01.2023)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 18,5 in/km² | |
| Keskus: Jumprava | |
 |
Jumprava vald (läti keeles Jumpravas pagasts) on vald Lätis Ogre piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Lēdmane, Birzgale ja Lielvārde vallaga ning Aizkraukle piirkonna Skrīveri vallaga.
Valla pindala on 87,2 km². 2011. aasta seisuga elas seal 1913 inimest. Aastal 2023 oli vallas 1614 elanikku.
Valla keskuseks on Jumprava küla. Vallamaja asub aadressil Daugavas iela 6, vallavanem on Aivars Samsons.[2]
Loodus[muuda | muuda lähteteksti]
Valla suurim jõgi on selle edelapiiril voolav Daugava. Vald jääb Kesk-Läti madalikule. Lõunaosas on keskmised kõrgused vahemikus 35–50 meetrit, põhjaosas aga 60–70 meetrit. Reljeef on künklik, sealsed kruusakünkad on kohati muudetud kruusakarjäärideks. Metsad katavad 43,7% valla territooriumist, levinuim puuliik on kuusk.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
XIX sajandi teisel poolel oli vallas kaks kooli. Neist vanem, Daugava kool, suleti esimese maailmasõja ajal. Teine, Nikolai kool, nimetati aastal 1934 ümber Valdemārsi kooliks.
Aastal 1935 oli Jumprava valla pindala 110 km².[3] Teise maailmasõja ajal tegutsesid valla metsades sakslaste vastu võitlevad Läti partisanid.
Aastal 1945 moodustati vallas Dzelme, Jumprava ja Drujasgalsi külanõukogu, aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1951 liideti Jumprava külanõukoguga osa Drujasgalsi külanõukogust, aastal 1954 aga Dzelme külanõukogu. Aastal 1977 arvati osa külanõukogust Lielvarde maapiirkonna koosseisu osa likvideeritavast Plātere külanõukogust. Aastal 1990 organiseeriti külanõukogu ümber vallaks.[4] 2009. aastal liideti vald Lielvārde piirkonnaga, ent aastal 2021 ühendati vald Ogre piirkonnaga.
Kaitstavad mälestised[muuda | muuda lähteteksti]
Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Lielrutuļi muinaskalmed.[5] Looduskaitse all on Dzelmese mikrokaitseala, Ciņi mänd, Akmentiņozolsi tamm, Tentēni tamm, Tentēni pärn ja veel kuus nimetut põlispuud. Valda jääb osaliselt Kaibala all oleva Daugava kaitseala.[6]
Asustus[muuda | muuda lähteteksti]
2011. aasta seisuga elas vallas 1637 lätlast, 157 venelast, 43 valgevenelast, 21 ukrainlast, 22 poolakat ja 17 leedulast.[7]
Valla külad on:
| Aronijas | mazciems | |
| Dzelmes | vidējciems | 136 (2022) |
| Jumprava | lielciems | 1033 (2022) |
| Timsēni | mazciems |
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[8]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 3.10.2023.
- ↑ Ogres novads, vaadatud 29.08 2022
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Lielrutuļu senkapi
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
Jumprava vald – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis