Lielvārde vald

Allikas: Vikipeedia
Lielvārde vald

läti Lielvārdes pagasts

Pindala: 50,5 km²
Elanikke: 914 (1.01.2023)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 18,1 in/km²
Keskus: Lielvārde
Valda jääb Lielvārde õigeusu kirik

Lielvārde vald (läti keeles Lielvārdes pagasts) on vald Lätis Ogre piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Lielvārde linnaga ja Birzgale, Jumprava, Rembate ning Lēdmane vallaga.

Valla pindala on 50,5 km². 2011. aasta seisuga elas seal 965 inimest, aastal 2023 oli elanikke 914. Valla keskuseks on Lielvārde linn, mis aga valla koosseisu ei kuulu. Vallavanem on Dzintars Žvīgurs.[2]

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Valla suurim jõgi on selle edelapiiril voolav Daugava, teine tähtsam jõgi on selle lisajõgi Kaibala jõgi.

Looduskaitse all on Apsītese seedermänd, Plēsumsi mänd, Dzeja tamm, Ķedele hiidtamm, Minu tamm ja veel seitse nimetut põlispuud. Valda jääb osaliselt Kaibala all oleva Daugava kaitseala.[3]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Lielvārde valda on esmamainitud 1826. aastal. 1924. aastal liideti sellega osa Rembate vallast. 1935. aastal oli Riia kreisi kuuluva Lielvārde valla pindala 62 km² ja seal oli 1841 elanikku.[4]

1945. aastal moodustati vallas Lielvārde ja Kaibala külanõukogu, vald likvideeriti aga 1949. aastal. Sama aasta juunis sai Lielvārde töölisasula staatuse, Kaibala ja Lielvārde külanõukogu liideti aga töölisasulaga. Sama aasta detsembris moodustati Kaibala ja Lielvārde külanõukogu taas, ent 1956. aastal liideti need taas Lielvārdega kui Lielvārde maapiirkond.[5] Aastal 2004 moodustati Lielvārdest ja Lielvārde maapiirkonnast Lielvārde piirkond. Aastal 2009 liideti Lielvārde piirkonnaga Jumprava ja Lēdmane vald, Lielvārde maapiirkonnast moodustati aga Lielvārde vald. 2021. aastal ühendati vald Ogre piirkonnaga.

Kultuurimälestistest on kohaliku kaitse all üks linnamägi.[6]

Asustus[muuda | muuda lähteteksti]

2011. aasta seisuga elas vallas 876 lätlast, 41 venelast, 27 valgevenelast, 7 ukrainlast, 6 poolakat ja 2 leedulast.[7]

Valla külad on:

Annas mazciems 51 (1989)
Glaudītāji mazciems
Kaibala vidējciems 282 (2022)
Senči mazciems 64 (2023)
Svētiņi mazciems 73 (2018)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[8]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 3.10.2023.
  2. Ogres novads, vaadatud 29.08 2022
  3. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  4. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  5. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  6. Pilskalns
  7. Ethnic composition of Latvia 2011
  8. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]