Suntaži vald
Suntaži vald | |
---|---|
| |
läti Suntažu pagasts | |
| |
| |
Pindala: 160,2 km² | |
Elanikke: 1633 (1.01.2022)[1] ![]() | |
Rahvastikutihedus: 10,2 in/km² | |
Keskus: Suntaži | |
![]() |
Suntaži vald (läti keeles Suntažu pagasts) on vald Lätis Ogre piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Ogresgalsi, Laubere, Ķeipene, Tīnūži ja Rembate vallaga, Ropaži piirkonnaga Ropaži vallaga ning Sigulda piirkonna Mālpilsi vallaga.
Valla pindala on 160 km². 2011. aasta seisuga elas seal 1938 inimest. Nende seas oli 1744 lätlast, 117 venelast, 35 valgevenelast, 8 ukrainlast, 8 poolakat ja 5 leedulast.[2] Valla keskuseks on Suntaži küla. Vallavanem on Valdis Ancāns.[3]
Aastal 1935 oli Suntaži valla pindala 126 km².[4] Aastal 1945 moodustati vallas Suntaži ja Jugla külanõukogud, ent aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Suntaži külanõukoguga Jugla külanõukogu. Aastal 1990 organiseeriti külanõukogu ümber vallaks.[5] 2009. aastal liideti vald Ogre piirkonnaga.
Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Suntaži piiskopilinnuse ase, Suntaži kirik ja selle altar, Kastrāne linnamägi ning Ķoderi linnamägi ehk Suure mehe säng.[6] Kohaliku kaitse all on Suntaži mõisa hoonetekompleks (sealhulgas kaks lindlat, teenijate maja, aedniku maja ja meierei), Kirikuaseme muinasasula ja Anna mäe ehk Kirikumäe muinaskalmed.[7]
Vald asub Kesk-Läti madalikul. Suurim jõgi on Mazā Jugla.
Looduskaitse all on Akmeņkrogi pärn, Grunduļi tamm, Alejase tamm, Upespilsi lehis, Ezeri lehiserivi, Rautēni tamm, Kazase kõrtsi pärn ja Veckruspari tammed, lisaks kasvab vallas arvukalt nimetuid põlispuid. Valla lääneossa jääb osaliselt Lielie Kangari hoiuala.[8]
Vallas on kuus küla. Valla keskus Suntaži on staatusega lielciems ja aastal 2021 oli seal 718 elanikku. Glāznieki on staatusega vasarnīcu ciems ja aastal 2021 oli seal 47 elanikku. Kaks küla on staatusega vidējciems: Jugla 98 elanikuga aastal 2021 ja Upespils 56 elanikuga aastal 2021. Staatusega mazciems on kaks küla: Viršņukalns ja Ķieģeļceplis 63 elanikuga aastal 2021. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Pilsētu (blīvi apdzīvotu) un lauku (reti apdzīvotu) teritoriju iedzīvotāju skaits reģionos, pilsētās, novados un pagastos (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) – Teritoriālā vienība, Laika periods un Rādītāji, vaadatud 22.12.2022.
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ Ogres novads, vaadatud 25.05 2021
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
