Rembate vald
| Rembate vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Rembates pagasts | |
|
| |
 | |
| Pindala: 80,9 km² | |
Elanikke: 1028 (1.01.2022)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 12,7 in/km² | |
| Keskus: Rembate | |
 |
Rembate vald (läti keeles Rembates pagasts) on vald Lätis Ogre piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Lielvārde ja Ķegumsi linnadega ning Birzgale, Ogresgalsi, Lielvārde, Tome, Suntaži, Laubere ja Lēdmane vallaga.
Valla pindala on 80,9 km². Aastal 2021 oli elanikke 1026. 2011. aasta seisuga elas vallas 1184 inimest. Nende seas oli 979 lätlast, 107 venelast, 16 valgevenelast, 41 ukrainlast, 14 poolakat ja 4 leedulast.[2] Valla keskuseks on Rembate küla. Vallamaja asub aadressil Lielvārdes iela 3.[3]
Valla suurim jõgi on selle lõunapiiril voolav Daugava, teine tähtsam jõgi on selle lisajõgi Ogre jõgi.
Maareformi ajal jäid valda Rembate mõis, millele kuulus 5253 hektarit maad, ja Ķegumsi mõis, millele kuulus 640 hektarit maad.[4] Aastal 1924 liideti osa Rembate vallast Lielvārde vallaga. Aastal 1935 oli Riia kreisi kuuluva Rembate valla pindala 82,9 km² ja seal oli 1682 elanikku.[5]
Aastal 1945 moodustati vallas Ķegumsi ja Rembate külanõukogud, vald ise likvideeriti aga aastal 1949. Aastal 1954 liideti Rembate külanõukoguga likvideeritav Ķegumsi külanõukogu. Aastal 1963 liideti Ogre sovhoosi maad Lēdmane külanõukoguga. Aastal 1977 liideti Rembate külanõukoguga osa Suntaži ja Ogresgalsi külanõukogude alasid.[6] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. Aastal 2002 liideti vald Ķegumsi piirkonnaga. Aastal 2021 ühendati piirkond Ogre piirkonnaga.
Kultuurimälestistest on kohaliku kaitse all Vecdzilnase muinaskalmed ja Kuradikivi nime kandev hiiepaik.[7]
Looduskaitse all on Kalnrēžase ja Tarbiņase dolomiitliivakivi paljandid, Sietiņi hiidrahn, Jaunstakari jalakas, Jaunstakari mänd, Seitsmetüveline pärn, Silmači tamm, Zemzari tamm ja Rubeņi tamm, lisaks veel kakskümmend kaks nimetut põlispuud. Valda läbib Ogre oru looduspark.[8]
Vallas on kuus küla. Valla keskus Rembate on staatusega lielciems ja aastal 2022 oli seal 435 elanikku. Glāžšķūnis on staatusega vidējciems ja aastal 2022 oli seal 45 elanikku. Staatusega mazciems on neli küla: Duklāvi, Graužupes 76 elanikuga aastal 2022, Ozolkalni 44 elanikuga aastal 2022 ja Rēžas. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Pilsētu (blīvi apdzīvotu) un lauku (reti apdzīvotu) teritoriju iedzīvotāju skaits reģionos, pilsētās, novados un pagastos (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) – Teritoriālā vienība, Laika periods un Rādītāji, vaadatud 22.12.2022.
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ Ogres novads, vaadatud 13.10 2022
- ↑ Latviešu konversācijas vārdnīca. XVIII. sējums. Rīga : Anša Gulbja izdevniecība. 35 367. sleja.
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.