Mine sisu juurde

Daugmale vald

Allikas: Vikipeedia
Daugmale vald

läti Daugmales pagasts

Vapp

Pindala: 65,8 km²
Elanikke: 1317 (1.01.2026)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 20,0 in/km²
Keskus: Daugmale
Daugava jõe kallas Daugmale vallas

Daugmale vald (läti keeles Daugmales pagasts) on vald Lätis Ķekava piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Baldone ning Ķekava vallaga. Lisaks piirneb see Ogre piirkonna Tome vallaga, üle Daugava jõe aga Ogre piirkonna Tīnūži vallaga ja Salaspilsi piirkonna Salaspilsi vallaga.

Valla pindala on 65,8 km². 2011. aasta seisuga elas vallas 1051 inimest. Aastal 2023 oli elanikke 2955. Valla keskuseks on Daugmale küla.

Valla suurim jõgi on selle põhjapiiriks olev Daugava. Valda jääb Lejasezersi järv (4,9 ha).

Looduskaitse all on Daugmale kooli punane hiidtamm, Vedmeri sanglepad, Jaunbalgalvji tamm ja pärn ümbermõõduga 3.5 m.[2]

Vald kandis algselt nime Līve-Bramberģe vald. Administratiivreformi ajal kuulus valla aladel Līve mõisale 540, Bramberga mõisale 161 ja Kalni mõisale 126 hektarit maad.[3] Aastal 1925 nimetati vald ümber Daugmale vallaks. Aastal 1935 oli Daugmale valla pindala 24,2 km² ja seal oli 859 elanikku.[4]

Aastal 1945 moodustati vallas Strēlnieki ja Daugmale külanõukogud. Vald ise likvideeriti aastal 1949. Aastal 1951 liideti Daugmale külanõukogu Strēlnieki külanõukoguga. Aastal 1960 likvideeriti ka Strēlnieki külanõukogu ja selle maad jagati Ķekava külanõukogu ning Ķegumsi linna maaterritooriumiga. Daugmale külanõukogu taastati aastal 1974, mil see eraldati Ķekava külanõukogust.[5] Aastal 1990 moodustati külanõukogust vald, mis aastal 2009 liideti Ķekava piirkonnaga.

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Sakaiņi linnamägi, Daugmale linnamägi koos sealse asulakoha ja muinaskalmetega, ning Surmasaare lahingupaik.[6]

Aastal 2011 elas vallas 895 lätlast, 88 venelast, 16 valgevenelast, 15 ukrainlast, 14 poolakat ja 15 leedulast.[7]

Valla külad:

Daugmaleciems786 (2026)
Dzintari (Daugmale vald)ciems178 (2026)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[8]

  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā). Vaadatud 19.06.2026.
  2. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  3. Latviešu konversācijas vārdnīcas I. sējuma 1593 sleja. Rīga, 1927.-1928. gads
  4. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  5. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  6. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts, vaadatud 29.01 2024]
  7. "Ethnic composition of Latvia 2011". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. märts 2016. Vaadatud 29. jaanuaril 2024.
  8. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]