Tehniline analüüs

Allikas: Vikipeedia

Tehniline analüüs on finantsvaldkonna analüüsimetoodika (peamiselt väärtpaberite) hindade ennustamiseks turuandmete (peamiselt hinna ja tehingute mahu) ajaloo uurimise ja töötlemise kaudu.[1] Käitumuslik majandusteadus ja kvantitatiivanalüüs kasutavad tehnilise analüüsiga paljuski samu meetodeid[2][3][4], mis, olles osa aktiivsest juhtimisest, on oma olemuselt vasturääkiv kaasaegsele portfelliteooriale. Tehnilise- ja fundamentaalanalüüsi tõhususele vaidleb vastu efektiivse turu hüpotees, mis väidab muuhulgas, et väärtpaberite hinnad on põhimõtteliselt ennustamatud[5]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Tehnilise analüüsi printsiibid on tuletatud finantsturgude sadade aastate andmetest[6]. Mõned tehnilise analüüsi aspektid hakkasid ilmnema Amsterdamis tegutseva ärimehe Joseph de la Vega tegevuses Hollandi finantsturgudel 17. sajandil. Aasias öeldakse, et tehniline analüüs on 18. sajandi esimesel poolel Homma Munehisa poolt välja töötatud meetod, mis kujunes lõpuks küünalmustrite graafikute kasutamiseks ning on ka tänapäeval tehnilise analüüsi graafiline tööriist[7][8]. Richard W. Schabacker avaldas 1920. ja 1930. aastatel mitu raamatut, mis jätkasid Charles Dow' ja William Peter Hamiltoni töid "Aktsiaturgude teooria ja praktika" ("Stock Market Theory and Practice") ning "Turgude tehniline analüüs" ("Technical Market Analysis"). Robert D. Edwards ja John Magee avaldasid 1948. aastal raamatu "Aktsiatrendide tehniline analüüs" ("Technical Analysis of Stock Trends"), mis on laialdaselt tunnustatud kui oma valdkonna üks mõjukamaid töid. See raamat käsitleb trendide analüüsi ning graafikute mustreid ja on kasutusel tänapäevalgi. Varane tehniline analüüs oli pea eranditult graafikute analüüs, sest ei eksisteerinud vajalikku arvutusvõimsust selle jaoks, mida tänapäeval peame korralikuks statistiliseks analüüsiks. Charles Dow algatas väidetavalt ka arvu ja märgiga graafikute kasutamise, kus punkti asukoht graafikul näitab aktsiahinna arvväärtust ning punkti kuju (tüüpiliselt X ja O) tähistavad seda, kas hind on tõusnud või langenud. Dow teooria põhineb Dow Jonesi kaasautori Charles Dow kirjutistel ning on inspireerinud kaasaegse tehnilise analüüsi kasutamist ja arendamist 19. sajandi lõpust alates. Veel näiteid tehnilise analüüsi pioneeridest on Ralph Nelson Elliott, William Delbert Gann ja Richard Wyckoff, kes töötasid enda vastavad meetodid välja 20. sajandi alguses. Ka viimastel aastakümnetel on välja töötatud uusi tehnilisi tööriistu ja teooriaid, mille põhirõhk on areneva arvutusvõimsuse ärakasutamine ja uute spetsiaalsete arvutiprogrammide loomine.

Üldine kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Fundamentaalanalüütikud uurivad tulusid, dividende, varasid, kvaliteeti, uusi tooteid jms. Tehnilise analüüsi viljelejad kasutavad eri abivahendeid ja tehnikaid, millest üks olulisemaid on graafikute kasutamine. Tehnilised analüütikud proovivad graafikute abil leida hinnamustreid ja turutrende finantsturgudel ning neid mustreid ära kasutada[9].

Tehnilise analüüsi kasutajad otsivad graafikute abil arhetüüpseid hinnagraafikute mustreid, nagu näiteks tuntud pea-ja-õlad graafik[10] või topelt tipu/põhja graafik, uurivad tehnilisi indikaatoreid, libisevaid keskmisi, ning otsivad selliseid jooni, nagu toetus- ja vastupanutase, trendi kanal ning vähemtuntud kujutisi, nagu näiteks lipu- või vimpli muster ja tassi ning sanga muster[11].

Palju kasutatakse ka majandusindikaatoreid, millest mõned on hinnainfo täiendused erinevate matemaatiliste andmetega, näiteks üles-alla-liikumiste maht, tõusu ja languse andmed ning muud sisendid. Nende indikaatorite abil hinnatakse, kas varal on defineeritav trend ning milline on selle suund ja jätkumise tõenäosus. Otsitakse ka korrelatsioone hinna/mahu suhete ja turuindikaatorite vahel. Näidetena võib tuua libiseva keskmise, suhtelise tugevuse indeksi ja MACD. Veel uuritakse korrelatsioone optsioonide muutuste (kaubeldav volatiilsus) ja müügioptsioonide/ostuoptsioonide suhte ning hinna vahel. Oluliseks peetakse ka tunnetuslikke indikaatoreid nagu müügioptsioonide/ostuoptsioonide suhe, pulli/karu suhe, lühikeseks müüdud aktsiate hulk, kaubeldav volatiilsus jne.

Tehnilises analüüsis on hulgaliselt meetodeid. Konkreetsete tehnilise analüüsi meetodite (näiteks küünlamustri graafiku analüüs – tehnilise analüüsi vanim meetod, mille töötas välja Jaapani viljakaupmees; Dow teooria; Elliotti laineteooria) apologeedid võivad ignoreerida teisi lähenemisi, kuid paljud kauplejad kombineerivad eri meetodeid ja arusaamu. Mõned analüütikud kasutavad subjektiivset hinnangut, et otsustada, millist mustrit mingisugune meetod kuvab ning milline peaks olema selle tõlgendus antud ajahetkel. Teised jällegi kasutavad rangelt mehaanilist lähenemist mustrituvastusele ja -tõlgendamisele.

Tehnilisele analüüsile vastandatakse sageli fundamentaalanalüüsi – majanduslike faktorite uurimist, mis mõjutavad seda, kuidas investorid finantsinstrumente hindavad. Tehniline analüüs võtab eelduseks, et hinnad juba sisaldavad kõiki põhjapanevaid faktoreid ning tuleb vaid näha, milline on trend. Mõned kauplejad kasutavad ainult tehnilist- või fundamentaalanalüüsi, kuid üldine arusaam on, et kumbki meetod ei ole ideaalne ning kombineeritakse mõlemaid[12].

Tehniline analüüs kasutab mudeleid ja kauplemispõhimõtteid, mis põhinevad hinna ja mahu muutustel, nagu suhtelise tugevuse indeks, libisev keskmine, regressioonid, turusisesed ja turgudevahelised hinnakorrelatsioonid, turutsüklid, või, klassikalisel viisil graafikumustrite tuvastuse kaudu.

Tehniline analüüs uurib hinda, mahtu, psühholoogiat, rahavoogu ja muud turuinformatsiooni, samas kui fundamentaalanalüüs uurib fakte ettevõtte, turu, valuuta või kaupade kohta. Enamikes suurtes maaklerfirmades, kauplemisettevõtetes ja finantsinstitutsioonides on tüüpiliselt nii tehnilise- kui ka fundamentaalanalüüsi spetsialistid.

1960. ja 1970. aastatel ei peetud tehnilist analüüsi akadeemilises maailmas kõneväärt teemaks. Hiljutises ülevaateartiklis kirjutavad Irwin ja Park[13], et 56 uuringut 95-st leiavad tehnilise analüüsi andvat positiivseid tulemusi, kuid paljusid neist peetakse kahtlase väärtusega uuringuteks, milles on probleemiks andmete tagantjärele muutmine. Seetõttu peetakse tehnilist analüüsi pooldavaid tõendeid mittepiisavateks; mõnedes akadeemilistes ringkondades peetakse seda endiselt pseudoteaduseks[14]. Teadlased, näiteks Eugene Fama, ütlevad, et tehnilist analüüsi kiitvaid analüüse on ebapiisavalt ja need ei ole kooskõlas efektiivse turu hüpoteesi nõrga vormiga[15][16]. Tehnilise analüüsi kasutajad ütlevad, et isegi kui selle abil tuleviku ennustamine ei ole adekvaatne, nagu selle vastased väidavad, aitab see ikkagi tuvastada trende, kalduvusi ning avaldada kauplemisvõimalusi[17].

Kuigi on töid (töödes kasutatavad andmed pärinevad aastast 1987 või varem), mis näitavad, et tehnilise analüüsi meetoditega on võimalik olla järjepidevalt kasumlik[18][19][20][21], siis suurem osa akadeemilistest uuringutest on keskendunud antud teemas rahvusvahelise valuutaturu Forex anomaalsele positsioonile[22]. Spekuleeritakse, et kõnealune anomaalia on tingitud keskpankade sekkumisest vabale turule, mida tehniline analüüs ei suuda arvesse võtta[23]. Viimased uuringud väidavad, et eri sisendite kombineerimine (nii tehnilisest analüüsist kui ka mujalt) võib viia suurema kasumlikkuseni ning vähendada sõltuvust ühest konkreetsest sisendiallikast[24].

Printsiibid[muuda | muuda lähteteksti]

Aktsiahinna graafik, kus on näidatud toetustasemed (4, 5, 6, 7 ja 8) ning vastupanutasemed (1, 2 ja 3); vastupanutasemed lähevad üldjuhul üle toetustasemeteks ja vastupidi.

Tehnilise analüüsi põhiprintsiip seisneb selles, et turu hind peegeldav kogu olulist informatsiooni, mis seda turgu mõjutab. Seega otsib tehniline analüütik pigem mustreid väärtpaberi või kauba ajaloolises kauplemis- ja hinnainfos, kui väliseid mõjureid, nagu näiteks majanduslikud, fundamentaalsed või muud uued sündmused, mis mõne teise kui tehnilise analüütiku jaoks, võiksid mängida rolli väärtpaberi või kauba hinna kujunemisel. Selline analüütik usub, et hinnaliikumine kipub ennast kordama investorite kollektiivse ja mustreid täis käitumise tõttu. Seetõttu keskendub tehniline analüüs äratuntavate trendide jälgimisele hindades ja muudes asjakohastes näitajates[25][26].

Turuliikumised on kõige tähtsamad[muuda | muuda lähteteksti]

Lähtudes eeldusest, et kogu oluline informatsioon kajastub juba hindades, usuvad tehnilised analüütikud, et on oluline mõista, kuidas investorid sellesse informatsiooni suhtuvad – nii kindlatesse faktidesse kui ka sellesse, mis on tajutav, kuid mitte tõsikindel.

Hinnad liiguvad trendidena[muuda | muuda lähteteksti]

Tehnilised analüütikud usuvad, et hindadel on kindlad trendid, mida saab suuna järgi jagada üles-, alla- või külgsuunaliseks trendiks või mõneks nende kombinatsiooniks. Trendi algne definitsioon anti Dow teoorias[9].

Näide väärtpaberi nähtavast trendist on näiteks ettevõtte AOL aktsiahinna liikumine 2001. aasta novembrist 2002. aasta augustini. Tehniline analüütik või trendijälgija otsiks sellise trendi algust nähes võimalust väärtpaberit müüa. AOL liigub järjepidevalt hinnas alla. Iga kord, kui hind tõuseb, tulevad turule müüjad, kes aktsiat müüvad, sellest hinna "üles-alla" kõikumine. "Madalamate tippude" ja "madalamate põhjade" seeria on tüüpnäide langustrendis aktsiast[27]. Teisiti öeldes, iga kord, kui aktsia hind liikus madalamale, langes see allapoole eelmisest suhtelisest põhjast. Iga kord, kui hind tõusis ülespoole, ei suutnud see püüda eelmist suhtelist tippu. Võib tähele panna ka, mil viisil selline trend lõpeb. Eelnimetatud perioodile järgnevalt saavutab AOL aktsia suhtelise madalaima hinna, mis ei ole madalam, kui eelmine madalpunkt varem samal kuul. Hiljem samal kuul tõuseb aktsiahind kõrgemale, kui ta oli eelneva tipu ajal. Selles näeks tehniline analüütik tugevat indikaatorit, et langustrend on vähemalt peatunud ning võimalik, et üldse lõppenud ning lõpetaks sel hetkel aktsia aktiivse müügi.

Ajalugu kordab ennast[muuda | muuda lähteteksti]

Tehnilised analüütikud usuvad, et investorid kordavad kollektiivselt neile eelnenud investorite käitumist. Tehnilise analüütiku jaoks võivad turul rolli mängivad emotsioonid olla irratsionaalsed, kuid nad on olemas. Kuna investorite käitumine kordab end sedavõrd tihti, usuvad tehnilised analüütikud, et äratuntavad ja ennustatavad hinnamustrid ilmutavad end graafikutel[9]. Selliste mustrite äratundmine võimaldab analüütikul valida tehinguid, millel on suurem edutõenäosus[28]

Tehniline analüüs ei piirdu graafikute uurimisega, kuid võtab alati arvesse hinnatrende[1]. Näiteks jälgivad paljud analüütikud investorite seas läbiviidud meeleolukäsitluste tulemusi. Need küsitlused uurivad turuosaliste käitumist ja hetkehinnanguid, peamiselt soovitakse teada saada, kas investorid on parajasti karu- või pullituru meelsusega. Analüütikud kasutavad neid küsitlustulemusi, et ennustada, kas trend jätkub või on tõenäoline selle muutumine[29]. Näiteks küsitlused, mille tulemused viitavad pullituru emotsioonidele, võivad viidata, et tõusutrend on pöördumas; eelduseks on, et kui suurem osa investoreid on väga tugevalt "pullid", siis on turg juba hindade tõusu ootuses nö. "tühjaks ostetud". Kuna suurem osa investoreid on pullimeeleolus ja juba investeerinud, siis võib järeldada, et turul on järgi vähe ostjaid. See omakorda viitab, et hoolimata pullituru emotsioonidest, on turul rohkem potentsiaalseid müüjaid, kui ostjaid ning see viitab, et hinnad hakkavad pöörama langustrendi. Eelnimetatud arutluse põhjal tegutsemine on näide turu levinud ootustele vastupidisest investeerimisest[30].

Valdkond[muuda | muuda lähteteksti]

Tehnilist analüüsi kui valdkonda esindab Rahvusvaheline Tehniliste Analüütikute Föderatsioon (International Federation of Technical Analysts (IFTA)), mis on rahvusvaheline tehnilise analüüsiga tegelevate institutsioonide ühendus. Ameerika Ühendriikides esindavad seda valdkonda CMT Association ja American Association of Professional Technical Analysts (AAPTA). USA-s on veel Technical Security Analysts Association of San Francisco (TSAASF). Ühendkuningriigis esindab seda valdkonda Society of Technical Analysts (STA). Kanadas on vastav organisatsioon Canadian Society of Technical Analysts[31]

Professionaalsed tehnilise analüüsi ühingud on loonud tehnilise analüüsi valdkonna kontseptsioonide ja mõistete kogu (body of knowledge), mis kirjeldab antud valdkonda. See on keskne arusaam valdkonnast ning põhjendustest, miks ja kuidas see töötab. Seda saavad kasutada nii akadeemilised kui ka reguleerivad institutsioonid, et arendada vastavalt adekvaatset uurimistööd ja standardeid ning regulatsioone. CMT Association on välja andnud sellise tehnilise analüüsi alusdokumendi, mis on kutse Chartered Market Technician (CMT) eksami sooritamise alusmaterjaliks[32].

Süstemaatiline kauplemine[muuda | muuda lähteteksti]

Tehisnärvivõrgud[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 1990. aastate algusest, kui esimesed praktikas kasutatavad tehisnärvivõrgud loodi, on nende populaarsus kiiresti tõusnud. Tegemist on tehisintellekti alla liigituvate adaptiivsete tarkvarasüsteemidega, mis on inspireeritud bioloogiliste närvivõrkude toimimisest. Neid kasutatakse, et tuvastada mustreid keerukates andmehulkades. Matemaatiliselt väljendudes on tegemist universaalsete funktsiooni lähenduste leidjatega[33][34], mis tähendab, et sobivate andmete ja õige konfiguratsiooni korral suudavad nad modelleerida mistahes sisendi-väljundi funktsionaalset seost. See ei likvideeri üksnes vajadust inimesest andmete tõlgendaja järgi, vaid tekitab ka silla fundamentaalanalüüsiga, kuna sisendina saab kasutada fundamentaalanalüüsis kasutatavaid muutujaid.

Tehnisnärvivõrgud on loomult mittelineaarsed statistilised mudelid, nende täpsust ja ennustusvõimet saab nii matemaatiliselt kui ka empiiriliselt testida. Mitmete uuringute autorid on väitnud, et tehisnärvivõrkude kasutamine, neile nii tehnilisi kui fundamentaalseid sisendeid andes, annab paremaid tulemusi kauplemisotsuste tegemisel, kui osta-ja-hoia strateegiad ning harilikud lineaarsed tehnilise analüüsi meetodid[35][36][37].

Kuivõrd selliste süsteemide keerukas matemaatiline iseloom on tehisnärvivõrgud hoidnud pigem akadeemiliste uuringute maastikul, siis viimastel aastatel on loodud ka kasutajasõbralikumat tehisnärvivõrkude tarkvara, mis on teinud selle tehnoloogia kauplejatele kättesaadavamaks. Sellegipoolest on praegu laiaulatuslikud praktilised rakendused problemaatilised, peamiselt seetõttu, et on raske viia vastavusse õige tehisvõrgu topoloogia selle turu struktuuriga, millele soovitakse meetodit rakendada.

Minevikuandmetel testimine[muuda | muuda lähteteksti]

Süstemaatiline kauplemine järgneb sageli investeerimisstrateegia testimisele minevikuandmetel. Sellist testimisviisi teostatakse enamasti tehniliste indikaatorite jaoks, kuid võib kasutada mistahes investeerimisstrateegiate korral (nt. fundametaalanalüüsis). Traditsioonilist minevikuandmetel testimist tehti käsitsi ning sellele pidi eelnema inimese poolt testimiseks võetud aktsiate valik, seega oli juba eos seetõttu kallutatud. Arvutite laiatarbekaubaks saades on võimalik sellist testimist väga lühikese ajaga teostada üle tervete börside kümnete aastate info.

Arvutite kasutamisel on ka mõned tagasilöögid, nimelt on nad limiteeritud algoritmidega, mida arvutid suudavad läbi viia. Mitmed kauplemisstrateegiad toetuvad inimese tõlgendustele[38] ning on seetõttu automatiseerimiseks ebasobivad[39]. Ainult täielikult algoritmilisi tehnilisi indikaatoreid on võimalik anda täielikult automaatse testimise subjektiks.

Kombineerimine teiste turgu ennustavate meetoditega[muuda | muuda lähteteksti]

John Murphy väidab, et peamine info tehnilisele analüütikule on hind, maht ja avatud positsioonid[9]. Ülejäänud andmed, nagu kõikvõimalikud indikaatorid ja turuosaliste emotsioonide analüüsid on tema hinnangul teisejärgulised.

Sellegipoolest vaatavad paljud analüütikud ka muud informatsiooni, st kombineerivad erinevaid turu ennustamiseks mõeldud meetodeid. Üks sellise lähenemise pooldaja on John Bollinger, kes on 1980. aastatel kasutusele võtnud mõiste "ratsionaalne analüüs", et iseloomustada tehnilise ja fundamentaalse analüüsi koostööd[40].

Tehnilist analüüsi kombineeritakse sageli ka kvantitatiivanalüüsiga. Näiteks on võimalik tehisnärvivõrku kasutada turgudevaheliste suhete identifitseerimiseks[41].

Empiirilised tõendid[muuda | muuda lähteteksti]

Kas tehniline analüüs tegelikult töötab või mitte, on vastuoluline küsimus. Meetodid varieeruvad palju ja erinevad analüütikud võivad samade andmete põhjal erinevatele järeldustele. Paljud investorid väidavad, et nad saavad positiivseid tulemusi, kuid akadeemilised analüüsid viitavad pigem, et tehnilise analüüsi ennustusjõud on väike[42]. 95-st tänapäevasest uuringust väidavad 56, et tehnilisel analüüsil on positiivsed tulemused, kuigi andmete valiku küsimus ja muud probleemid, millele nende uuringute puhul on viidatud, teevad järeldused ebakindlateks[13]. Mittelineaarne ennustamine tehisnärvivõrkude abil on andnud statistiliselt olulisi tulemusi[43]. Föderaalreservi väljaanne[19] on öelnud toetus- ja vastupanutasemete kohta lühiajalistes rahvusvahelise valuutaturu kurssides "need aitavad ennustada päevasiseseid trende", kuigi ennustusjõud oli nende kohaselt "väga varieeruv, sõltuvalt millist kurssi ja millist ettevõtet analüüsida".

Tehnilise kauplemise strateegiat on peetud efektiivseks Hiina turul, mille kohta värske uuring ütleb: "Leiti olulisi positiivseid tulemusi kauplemisstrateegiatega, mida genereeriti libisevate keskmiste lõikepunkti nn vastupidise versiooniga, kanalist väljamurdmise reegli ja Bollingeri vööndi kauplemise reegliga, kusjuures arvestati 0,50%-ilist tehingutasu."[44]

Mõjukas uuring aastast 1992, kus Brock et al. väidavad, et on leidnud tõendeid tehnilise analüüsi meetodite kasuks, uuriti põhjalikult läbi 1999. aastal, et selgitada välja uuringus esinenud probleeme algandmete muutmisega jms.[45] Brocki uuringu valim leiti olevat statistiliselt ebausaldusväärselt muudetud.

Amsterdami majandusteadlane Gerwin Griffioen on läbi viinu ulatusliku uuringu, milles teeb kokkuvõtte tehnilise analüüsi kohta: "USA, Jaapani ja suurema osa Lääne-Euroopa aktsiaturuindeksite jaoks ei ole selline ennustusviis kasumlik, kui arvesse võtta ka tehingukulusid."[16] [46]

Ajakirjas Journal of Finance koos Harry Mamaysky ja Jiang Wangiga avaldatud artiklis ütleb Dr. Andrew W. Lo, MIT Finantsmatemaatika osakonna direktor:

„Tehniline analüüs on finantspraktikana eksisteerinud aastakümneid, kuid see distsipliin ei ole saanud sama põhjalikku läbiuurimist ega ka heakskiitu kui mõned traditsioonilisemad lähenemised, näiteks fundamentaalanalüüs. Üks peamisi takistusi on tehnilise analüüsi ülimalt subjektiivne olemus – geomeetriliste kujundite leidmine ajaloolistel hinnagraafikutel on sageli sõltuv vaataja silmadest. Käesolevas artiklis pakume välja süstemaatilise ja automaatse lähenemise tehnilisele mustrituvastusele kasutades mitte-parameetrilist tuumaregressiooni (kernel regression) ning rakendame seda meetodit suurele hulgale USA aktsiatele vahemikus 1962–1996, et hinnata tehnilise analüüsi efektiivsust. Võrreldes igapäevaste aktsiakasumite empiirilist jaotust nende jaotustega, mis on saadud eeldades teatud tehnilisi indikaatoreid, nagu pea-ja-õlad ning topeltpõhjad – leidsime, et 31-aastase perioodi jooksul pakuvad mitmed tehnilised indikaatorid olulist informatsiooni ja omavad praktilist väärtust.[47]

Samas artiklis kirjutas Dr. Lo, et "mitmed akadeemilised uuringud viitavad, et ... tehniline analüüs võib olla efektiivne viis kasuliku info hankimiseks mineviku turuhindade põhjal."[48] Mõned tehnikad, nagu näiteks Drummondi geomeetria, püüavad üle saada minevikuandmete kallutatuse probleemist nii, et projitseerivad toetus- ja vastupanutasemeid erinevatest ajaraamidest lähitulevikku ja kombineerivad seda keskmistamise tehnikatega[49].

Thomas DeMarki indikaatorid saavad finantsvaldkonnast laialdast heakskiitu. Ühes hiljutises töös[50] uuriti kolme DeMarki indikaatori ennustusjõudu (Sequential, Combo ja Setup Trend) 21 futuuriturul üle 10 aasta andmete põhjal. 01.2004–01.2014 perioodi jaoks viitasid testid, et antud indikaatorid omasid märkimisväärset ennustusjõudu üle suure hulga futuuride.

Graafikud ja indikaatorid[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisted[muuda | muuda lähteteksti]

  • Keskmine kauplemisulatus – keskmistatud päevane kauplemise ulatus.
  • Läbimurdmine – olukord, kus hind läbib eelneva toetus- või vastupanutaseme, millega kaasneb sageli suurenenud tehingute maht.
  • Graafiku muster – äratuntav muster väärtpaberi või kauba hinnagraafikul.
  • Aktsiaturu tsüklid – ajahinnangud potentsiaalsete hinnamuutuste jaoks.
  • Surnud kassi põrge – nähtus, mille korral märkimisväärsele aktsiahinna langusele järgneb kohe mõõdukas ja ajutine hinnatõus enne, kui hind jätkab oma allapoole suunda.
  • Elliotti laineprintsiip ja kuldlõige on järjestikuste hinnaliikumiste ja ajutiste, trendi mitte järgivate, muutuste arvutamiseks.
  • Fibonacci jada – kasutatakse toetus- ja vastupanutasemete kindlakstegemiseks.
  • Impulss – hinna muutuse kiirus
  • Vastupanutase – hinnatase, mis võib initsieerida müümisaktiivsuse suurenemise.
  • Toetustase – hinnatase, mis võib initsieerida ostmisktiivsuse suurenemise.
  • Turutrend – nähtus, kus hinnaliikumine kipub toimuma ühes konkreetses suunas pikema aja vältel.

Graafikute tüübid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Küünlamustri graafik – Jaapani algupäraga graafik, kus punktide asemel on kujutatud küünaldega sarnanevaid piklikke ristkülikuid, mille alumine ja ülemine serv näitavad avamis- ja sulgemishinda ning küünla pikkus seega nende vahet. Küünal värvitakse tüüpiliselt roheliseks või punaseks, vastavalt sellele, kas sulgemishind oli avamishinnast kõrgem või vastupidi.
  • Joongraafik – ühendab sulgemishindade väärtused omavahel joontega. Graafiku võib teha ka avamis-, kõrgeimate- või madalaimate hindadega.
  • Avatud-kõrge-madal-suletud graafikOpen-high-low-close ehk OHLC graafik kujutab vahet kõrgeimate ja madalaimate hindade vahel mingi perioodi vältel vertikaalsete joontena, samas kui avamis- ja sulgemishinnad märgitakse nende vertikaalide juurde horisontaalsete joontega, harilikult vasakule avamishind ja paremale sulgemishind.
  • Punkti ja märgiga graafik – hinnapõhine analüütiline lähenemine, mis kasutab numbrilisi filtreid info kuvamiseks, näiteks lisatakse igale hinnagraafiku punktile märge selle kohta, kas hind tõusis või langes sellesse punkti. Sellistel graafikutel ei ole kumbki telg ajatelg, seetõttu ei tule tõusu või languse info ilma sellise lisamärketa graafikult välja.

Graafikute lisad[muuda | muuda lähteteksti]

Lisad on märked, mis lisatakse hinnagraafikutele.

  • Bollingeri vööndid – hinna volatiilsuse ulatus
  • Hinnakanal – paralleelsete hinnatrendijoonte paar
  • Ichimoku kinko hyo – libiseva keskmise põhine süsteem, mis arvestab ajaperioodi ja küünla kõrgeima ja madalaima otsa vahelist keskpunkti.
  • Libisev keskmine – fikseeritud arvu naabervaatluste aritmeetiline keskmine, mis liigub läbi kogu rea aja kasvamise suunas. Libisev keskmine on justkui dünaamiline trendijoon.
  • Pöördepunkt – mingi valuuta või aktsia kõrgeima-, madalaima- ja sulgemishinna keskmine.
  • Trendijoon – sirge, mis on saadud vähemalt kahe tipu või kahe põhja abil.
  • "Üles-alla" – graafikul kuvatakse hinnakõikumisi, mis on suuremad mingist etteantud protsendist.

Ulatuse indikaatorid[muuda | muuda lähteteksti]

Hinnapõhised indikaatorid[muuda | muuda lähteteksti]

Näited indikaatoritest, mis tüüpiliselt kuvatakse hinnagraafiku all või kohal.

Mahupõhised indikaatorid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Kirkpatrick & Dahlquist 2006, p. 3
  2. Akston, Dr. Hugh. "Beating the Quants at Their Own Game". 
  3. Mizrach, Bruce; Weerts, Susan. "Highs and Lows: A Behavioral and Technical Analysis". SSRN 1118080 – papers.ssrn.com vahendusel. 
  4. Paul V. Azzopardi (2010). Behavioural Technical Analysis: An introduction to behavioural finance and its role in technical analysis. Harriman House. ISBN 1905641419. 
  5. Andrew W. Lo; Jasmina Hasanhodzic (2010). The Evolution of Technical Analysis: Financial Prediction from Babylonian Tablets to Bloomberg Terminals. Bloomberg Press. p. 150. ISBN 1576603490. 
  6. Joseph de la Vega, Confusión de Confusiones, 1688
  7. Nison, Steve (1991). Japanese Candlestick Charting Techniques. pp. 15–18. ISBN 0-13-931650-7. 
  8. Nison, Steve (1994). Beyond Candlesticks: New Japanese Charting Techniques Revealed, John Wiley and Sons, p. 14. Mall:ISBN
  9. 9,0 9,1 9,2 9,3 Murphy, John J. Technical Analysis of the Financial Markets. New York Institute of Finance, 1999, pp. 1–5, 24–31. Mall:ISBN
  10. PrimePair.com Head and Shoulders Pattern
  11. Elder 1993, Part III: Classical Chart Analysis
  12. Elder 1993, Part II: "Mass Psychology"; Chapter 17: "Managing versus Forecasting", pp. 65–68
  13. 13,0 13,1 Irwin, Scott H. and Park, Cheol-Ho. (2007). "What Do We Know About the Profitability of Technical Analysis?" Journal of Economic Surveys, Vol. 21, No. 4, pp. 786–826. Available at SSRN. DOI:10.1111/j.1467-6419.2007.00519.x.
  14. Paulos, J.A. (2003). A Mathematician Plays the Stock Market. Basic Books. 
  15. Fama, Eugene (May 1970). "Efficient Capital Markets: A Review of Theory and Empirical Work," The Journal of Finance, v. 25 (2), pp. 383–417.
  16. 16,0 16,1 Griffioen, Technical Analysis in Financial Markets
  17. Schwager, Jack D. Getting Started in Technical Analysis. Wiley, 1999, p. 2. Mall:ISBN
  18. Brock, William; Lakonishok, Josef; Lebaron, Blake (1992). "Simple Technical Trading Rules and the Stochastic Properties of Stock Returns". The Journal of Finance 47 (5): 1731–1764. JSTOR 2328994. doi:10.2307/2328994. 
  19. 19,0 19,1 Osler, Karen (July 2000). "Support for Resistance: Technical Analysis and Intraday Exchange Rates," FRBNY Economic Policy Review (abstract and paper here).
  20. Neely, Christopher J., and Paul A. Weller (2001). "Technical analysis and Central Bank Intervention," Journal of International Money and Finance, 20 (7), 949–70 (abstract and paper here)
  21. Taylor, M.P.; Allen, H. (1992). "The use of technical analysis in the foreign exchange market". Journal of International Money and Finance 11 (3): 304–314. doi:10.1016/0261-5606(92)90048-3. 
  22. Frankel, J.A.; Froot, K.A. (1990). "Chartists, Fundamentalists, and Trading in the Foreign Exchange Market". The American Economic Review 80 (2): 181–185. JSTOR 2006566. 
  23. Neely, C.J (1998). "Technical Analysis and the Profitability of US Foreign Exchange Intervention". Federal Reserve Bank of St. Louis Review 80 (4): 3–17. 
  24. Lento, Camillo (2008). "A Combined Signal Approach to Technical Analysis on the S&P 500". Journal of Business & Economics Research 6 (8): 41–51. 
  25. Elder (2008), Chapter 1 – section "Trend vs Counter-Trending Trading"
  26. "Beware of the Stock Market as a Self-Fulfilling Prophecy". 
  27. Kahn, Michael N. (2006). Technical Analysis Plain and Simple: Charting the Markets in Your Language, Financial Times Press, Upper Saddle River, New Jersey, p. 80. Mall:ISBN.
  28. Baiynd, Anne-Marie (2011). The Trading Book: A Complete Solution to Mastering Technical Systems and Trading Psychology. McGraw-Hill. p. 272. ISBN 9780071766494. Originaali arhiivikoopia seisuga . 
  29. Kirkpatrick & Dahlquist 2006, p. 87
  30. Kirkpatrick & Dahlquist 2006, p. 86
  31. Technical Analysis: The Complete Resource for Financial Market Technicians, p. 7
  32. "CMT Association Knowledge Base". 
  33. K. Funahashi, On the approximate realization of continuous mappings by neural networks, Neural Networks vol 2, 1989
  34. K. Hornik, Multilayer feed-forward networks are universal approximators, Neural Networks, vol 2, 1989
  35. R. Lawrence. Using Neural Networks to Forecast Stock Market Prices
  36. B.Egeli et al. Stock Market Prediction Using Artificial Neural Networks
  37. M. Zekić. Neural Network Applications in Stock Market Predictions – A Methodology Analysis
  38. Elder 1993, pp. 54, 116–118
  39. Elder 1993
  40. ltd, Research and Markets. "The Capital Growth Letter – Research and Markets". 
  41. http://www.iijournals.com/JOT/default.asp?Page=2&ISS=22278&SID=644085
  42. Browning, E.S. "Reading market tea leaves". The Wall Street Journal Europe (Dow Jones). pp. 17–18. 
  43. Skabar, Cloete, Networks, Financial Trading and the Efficient Markets Hypothesis
  44. Nauzer J. Balsara, Gary Chen and Lin Zheng "The Chinese Stock Market: An Examination of the Random Walk Model and Technical Trading Rules" The Quarterly Journal of Business and Economics, Spring 2007
  45. Sullivan, R.; Timmermann, A.; White, H. (1999). "Data-Snooping, Technical Trading Rule Performance, and the Bootstrap". The Journal of Finance 54 (5): 1647–1691. doi:10.1111/0022-1082.00163. 
  46. Chan, L.K.C.; Jegadeesh, N.; Lakonishok, J. (1996). "Momentum Strategies". The Journal of Finance (The Journal of Finance, Vol. 51, No. 5) 51 (5): 1681–1713. JSTOR 2329534. doi:10.2307/2329534. 
  47. Foundations of Technical Analysis: Computational Algorithms, Statistical Inference, and Empirical Implementation, with Harry Mamaysky and Jiang Wang, Journal of Finance 55(2000), 1705–1765.
  48. Lo, Andrew W.; Mamaysky, Harry; Wang, Jiang (2000). "Foundations of Technical Analysis: Computational Algorithms, Statistical Inference, and Empirical Implementation". Journal of Finance 55 (4): 1705–1765. doi:10.1111/0022-1082.00265. 
  49. David Keller, "Breakthroughs in Technical Analysis; New Thinking from the World's Top Minds," New York, Bloomberg Press, 2007, Mall:ISBN pp.1–19
  50. Marco Lissandrin, Donnacha Daly and Didier Sornette, Statistical Testing of DeMark Technical Indicators on Commodity Futures, ETH Zurich working paper (http://ssrn.com/abstract=2696155)

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Colby, Robert W. The Encyclopedia of Technical Market Indicators. 2nd Edition. McGraw Hill, 2003.
  • Covel, Michael. The Complete Turtle Trader. HarperCollins, 2007.
  • Douglas, Mark. The Disciplined Trader. New York Institute of Finance, 1990.
  • Edwards, Robert D.; Magee, John; Bassetti, W.H.C. Technical Analysis of Stock Trends, 9th Edition (Hardcover). American Management Association, 2007.
  • Fox, Justin. The Myth of the Rational Market. HarperCollings, 2009.
  • Hurst, J. M. The Profit Magic of Stock Transaction Timing. Prentice-Hall, 1972.
  • Neill, Humphrey B. Tape Reading & Market Tactics. First edition of 1931. Market Place 2007 reprint
  • Neill, Humphrey B. The Art of Contrary Thinking. Caxton Press 1954.
  • Pring, Martin J. Technical Analysis Explained: The Successful Investor's Guide to Spotting Investment Trends and Turning Points. McGraw Hill, 2002.
  • Raschke, Linda Bradford; Connors, Lawrence A. Street Smarts: High Probability Short-Term Trading Strategies. M. Gordon Publishing Group, 1995.
  • Rollo Tape & Wyckoff, Richard D. Studies in Tape Reading The Ticker Publishing Co. NY 1910.
  • Tharp, Van K. Definitive Guide to Position Sizing International Institute of Trading Mastery, 2008.
  • Wilder, J. Welles. New Concepts in Technical Trading Systems. Trend Research, 1978.
  • Ladis Konecny, Stocks and Exchange – the only Book you need, 2013, technical analysis = chapter 8.