Fundamentaalanalüüs

Fundamentaalanalüüs on raamatupidamises ja finantsvaldkonnas kasutatav metoodika, mille puhul analüüsitakse ettevõtte finantsaruandeid (üldjuhul selleks, et saada teavet ettevõtte varade, kohustuste ja kasumlikkuse kohta), võimekust ning konkurente ja turge, milles ettevõte tegutseb. Kui fundamentaalanalüüsi rakendatakse futuuridele või rahvusvahelisele valuutaturule (Forex), siis keskendutakse üldisele majandusseisule ja vaadatakse selliseid näitajaid nagu intressimäärad, toodangu maht, kasumid, tööpuudus, sisemajanduse kogutoodang (SKT), elamuturg, tootmine ja juhtimine. Kui fundamentaalanalüüsi abil analüüsitakse aktsiat, futuurlepingut või valuutat, siis eristatakse kahte peamist käsitust: alt üles ja ülevalt alla. Neid mõisteid kasutatakse, et eristada seda teistest analüüsiliikidest: kvantitatiivanalüüsist ja tehnilisest analüüsist.

Fundamentaalanalüüsi rakendatakse ajaloolistele ja praegustele andmetele, kuid eesmärk on teha finantsennustusi. Eesmärke võib olla erinevaid:

• hinnata ettevõtte aktsiat ja ennustada selle hinna tõenäolist edasist käiku,
• teha projektsioon ettevõtte ärilise edukuse kohta,
• hinnata ettevõtte juhtimist ja äriotsuseid ning krediidiriski,
• uurida välja aktsia sisemine väärtus.

Kaks analüütilist mudelit

Kui eesmärk on analüüsida, millist ja millise hinnaga aktsiat osta, kasutavad investorid kahte põhimeetodit.

1. Fundamentaalanalüüsi põhitees on, et väärtpaber võib olla turul lühikese perioodi vältel valesti hinnatud, kuid pikas perspektiivis jõuab hind oma õige väärtuseni. Kasumit on võimalik teenida nii, et ostetakse valesti hinnatud väärtpaber ning oodatakse, kuni turg märkab viga ja hindab väärtpaberi ümber.
2. Tehniline analüüsi korral peegeldub kogu oluline informatsioon väärtpaberi kohta selle hetkehinnas. Tehnilised analüütikud otsivad trende ja usuvad, et trendide muutustele eelnevad turuosaliste emotsioonide muutused. Investorite emotsionaalne reaktsioon hinnamuutustele viib äratuntavate mustriteni hinnagraafikutel. Tehnilised analüütikud uurivad ka ajaloolisi trende, et ennustada tulevasi hinnamuutusi.

Investor saab kasutada ühte või mõlemat eeltoodud meetodit kasumlikeks väärtpaberitehinguteks. Näiteks kasutavad paljud fundamentaalse analüüsi tegijad tehnilisi indikaatoreid, et otsustada, millal on õige hetk turule siseneda ja turult väljuda. Samamoodi kasutab suur osa tehnilisi analüütikuid fundamentaalseid näitajaid, et kõikvõimalikest aktsiatest valida välja n-ö heade ettevõtete omad, mille trende jälgida.

Aktsiate analüüsimeetodi valik on määratud investori maailmavaatega, st usuga mingisse paradigmasse selle kohta, kuidas turg töötab. Turu toimimist selgitavaid paradigmasid on mitmeid, näiteks efektiivse turu hüpotees, juhusliku jalutuskäigu hüpotees, finantsvarade hindamise mudel (capital asset pricing model), omakapitali hindamise teooria (Theory of Equity Valuation), turupõhine hindamine ja käitumuslik majandusteadus.

Fundamentaalanalüüs sisaldab

1. majandusanalüüsi,
2. tööstusharu analüüsi,
3. ettevõtte analüüsi.

Aktsia sisemine väärtus määratakse eeltoodud kolme analüüsi koondtulemusena. Selliselt saadud aktsia väärtust peetakse tema õigeks ja ausaks väärtuseks. Kui aktsia sisemine väärtus on turuhinnast kõrgem, siis on soovitatav seda aktsiat osta. Kui sisemine väärtus on turuhinnaga võrdne, tuleks aktsiat hoida, ja kui sisemine väärtus on turuhinnast madalam, siis tasub seda müüa.

Fundamentaalanalüüs eri portfellistrateegiate korral

• Osta-ja-hoia investorid usuvad, et kui on õnnestunud ära tunda pikka aega edukas ettevõte, siis tasub lasta investori varal kasvada koos ettevõttega. Fundamentaalanalüüs aitab sellistel investoritel leida häid ettevõtteid, et maandada oma riske.
• Väärtusinvestor piirdub oma investeerimistegevuses ettevõtetega, mis on tema arvates alahinnatud. Hinnang selle kohta, kas aktsia on alahinnatud, tehakse fundamentaalanalüüsi põhjal.
• Juhid kasutavad fundamentaalanalüüsi, et hinnata heade ja halbade ettevõtete väärtust.
• Juhid peavad silmas ka majandustsüklit, et otsustada, kas tingimused on head, et osta fundamentaalselt sobivat ettevõtet.
• Nn äraspidine või vastupidine investeerimine (contrarian investing) seisneb selles, et käitutakse vastupidi turu levinud arusaamale. Fundamentaalanalüüsi abil otsustab investor ise, milline peaks olema aktsia aus hind, ning ignoreerib seda, kui turg arvab teisiti.
• Fundamentaalanalüüsi abil võib hinnata tulevikuhinna kasvukiirust, et otsustada, kas osta kõrgelt hinnatud aktsiaid.
• Fundamentaalanalüüsi näitajaid saab kombineerida tehnilise analüüsi näitajatega ning sisestada mõlemad ühte arvutimudelisse.

Ülevalt alla ja alt üles käsitus

Fundamentaalanalüüsi kasutavad investorid valivad kas ülevalt alla või alt üles käsituse.

• Ülevalt alla investorid alustavad analüüsi ülemaailmse majandusolukorra uurimisest, võttes arvesse rahvusvahelisi ja riiklikke majandusnäitajaid. Nende hulka võivad kuuluda SKT kasvukiirus, inflatsioon, intressimäärad, vahetuskursid ja tootlikkus. Edasi kitsendavad nad otsingut regionaalse või konkreetse tööstuse suunas – sel viisil uuritakse näiteks kogumüüki, hinnatasemeid, konkureerivate toodete mõju, importkaupade mõju ning sisenemis- ja väljumisbarjääri uuritaval turul. Edasi võetakse uurimise alla konkreetsed ettevõtted, mida peetakse uuritavas regioonis või tööstusharus parimateks.
• Alt üles investorid alustavad konkreetse ettevõtte analüüsiga, sõltumata selle tööstusharust või regioonist, ning liiguvad ülevalt alla investoritega võrreldes vastupidises suunas.

Konkreetsed tegevused

Ettevõtte edukuse analüüs algab finantsaruande analüüsist, mis sisaldab finantssuhtarvude analüüsi. Uuritakse makstavaid dividende, rahavoogu, omakapitali sissemakseid ja finantseerimist. Thomson Reutersi jt avaldatud kasumiprognoose ja kasvuprojektsioone peetakse kas fundamentaalseteks (need on faktid) või tehnilisteks (need on investorite meeleolust tingitud).

Sissetuleku ja rahavoo kasvumäärad ja riskitasemed (diskontomäära kindlakstegemiseks) on kasutusel mitmes hindamismudelis. Levinuim on diskonteeritud rahavoo mudel, mille puhul arvutatakse tulevasi

• dividende, mida investor saab, lisaks müügihindu (Gordoni mudel);
• ettevõtte kasumeid;
• ettevõtte rahavooge.

Ettevõtte hetkeolukorra hindamisel on oluline roll ka ettevõtte võlgadel. Neid saab kiiresti hinnata võla ja omakapitali suhte (debt-to-equity ratio) ja lühiajalise võlgnevuse kattekordaja abil.

Veel üks lihtne mudel, mida sageli kasutatakse, on hinna ja kasumi suhe. Kasvuprognoosid on hõlmatud suhtarvu, mille arvutamisel jagatakse hinna ja kasumi suhe kasumikasvuga (PEG ratio). Näitaja adekvaatsus sõltub sellest, kui kaua analüütikute arvates kasv jätkub. Aktsiahindade modelleerimine arvutiga on tänapäeval asendanud suure osa fundamentaalandmete subjektiivsest analüüsist.

Automatiseerimine

Fundamentaalanalüüs kui protsess on viimase 20 aasta jooksul märgatavalt lihtsamaks läinud. Sellest ajast, kui arvutid said igapäevasteks tarbeesemeteks, on inimesed arendanud tarkvara, mis teeb investori elu lihtsamaks. Fundamentaalanalüüs on üks ajakulukamaid analüüsiliike. 21. sajandi ülikiire kauplemisstiili korral, kus domineerivad sageli kauplevad firmad, spekulandid ja päevakauplejad, on turuga sammu pidamine keeruline. Automatiseeritud fundamentaalanalüüsi tarkvara võimaldab ka mitteprofessionaalil valida häid aktsiaid ja püsida turu tempos.

Kriitika

Mõned majandusteadlased, nagu näiteks Burton Malkiel, väidavad, et fundamentaal- ega tehniline analüüs ei võimalda turust paremat tootlust teenida. See kehtib eelkõige väikse likviidsusega turgude kohta.

Välislingid

• MIT Financial-Management course notes
• Fundamental Analysis Works