Lühikeseks müümine

Allikas: Vikipeedia

Lühikeseks müümine (ka lühimüük; inglise keeles short-selling) on laenatud väärtpaberi müümine lootuses, et selle hind langeb, mille järel saab ta odavamalt tagasi osta ning omanikule tagastada.

Lühikeseks müümine on väärtpaberi ostmisele vastupidine tehing. Lühikeseks müüja teenib kasumit siis, kui lühikeseks müüdud väärtpaberi hind langeb. Tehingu sooritaja ehk kaupleja saab endale kasumi, mis võrdub müügi- ja ostuhinna vahe ning väärtpaberite arvu korrutisega.

Lühikeseks müüdud väärtpabereid nimetatakse lühikeseks positsiooniks, omatavaid väärtpabereid aga pikaks positsiooniks. Pika positsiooni soetamiseks tuleb väärtpaberid kõigepealt osta ning tehingu lõpetamiseks müüa. Lühikeseks müümise puhul on tegevuste järjekord vastupidine – kõigepealt müüakse ning positsiooni sulgemiseks ostetakse. Lühikese positsiooni sulgemist nimetatakse lühikese positsiooni katmiseks. Lühikeseks müümiseks kasutatakse võimendust. Lühikeseks müüdud väärtpaberid ei kuulu lühikese positsiooni omanikule, mistõttu võlgneb ta nende väärtuse väärtpaberite omanikule.

Lühikeseks müümise eelis seisneb selles, et nii on kauplejail võimalik teenida ka langeval turul. Lühikeseks müümine on paljudel juhtudel seotud suurema riskiga. Peamine oht kauplejale seisneb selles, et kaotused ei ole piiratud. Näiteks aktsiate ostmisel on maksimaalne kaotus sada protsenti. See juhtub siis, kui ettevõte, mille aktsiate omanik ollakse, pankrotti läheb. Seega ei saa pika positsiooniga kaotada rohkem kui alginvesteeringu. Aktsiate hinnal maksimaalset väärtust aga ei ole. Seetõttu võib lühikese positsiooniga kaotada nii alginvesteeringu (kui väärtpaberi hind kahekordistub), kui ka kaks korda nii palju (väärtpaberi hinna kolmekordistumisel) jne.

Lühikeseks müümise teeb ohtlikuks ka asjaolu, et lühikeseks müüakse väga sageli ilmsete probleemide käes vaevlevate ettevõtete aktsiaid. Näiteks siis, kui levivad kuuldused, et mingi ettevõte läheb peagi pankrotti. Sellise ettevõtte aktsiad kauplevad aga juba niigi väga madalal, mistõttu võib hea uudise ilmnemisel aktsia hind loetud sekundite jooksul tõusta mitusada protsenti.

Lisaks seisneb raskus veel selles, et pikaajalise keskmisena tõusevad aktsiaturud ligikaudu 10–12 protsenti aastas. Seega on lühikeseks müümine nagu vastuvoolu ujumine, mis toob kasu vaid siis, kui tehing hästi ajastada. Seetõttu ei saa lühikeste positsioonide omamist lugeda investeerimiseks. Lühikeseks müümine on lühiajaline finantsspekulatsioon.

Kõigil börsidel ei ole lühikeseks müümine lubatud. Näiteks Tallinna väärtpaberibörsil seda teha ei saa. Suuremail börsidel on see tavaline, ehkki erakordsetel aegadel võidakse lühikeseks müümine ajutiselt keelata. Nii juhtus näiteks Ameerika väärtpaberibörsidel 2008. aasta sügisel, mil keelati finantssektori aktsiate lühikeseks müümine.

Lühikeseks müümist on nimetatud ebamoraalseks, sest see on spekulatiivne tegevus ning kasutab ära teiste ettevõtete või inimeste kahjumit.[1][2]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]