Teatro Colón

Teatro Colón õhtusel ajal

Teatro Colón (hispaania keeles Columbus Theatre – 'Kolumbuse teater') on teater, mis asub Argentina pealinnas Buenos Aireses aadressil Cerrito 628. Itaalia maadeavastaja Christoph Kolumbuse (hispaania keeles Cristóbal Colón) auks nimetatud teater on Lõuna-Ameerika regiooni ooperikeskus ja juhtiv ooperikultuuri propageerija.

Ajakiri National Geographic on oma 2012. aasta septembrinumbris selle teatri paigutanud maailma kümne parima ooperiteatri nimekirjas kolmandale kohale pärast Milano La Scalat ja Napoli Teatro San Carlot. Tegemist on suurepärase akustikaga teatrisaaliga nii ooperite kui ka kontsertide esitamiseks. Teatri interjöör on rikkalikult ja luksuslikult sisustatud.

Ajalugu

Teatrihoone 1881. aastal

Esimene teatrimaja

Praeguse teatrihoone 2500-kohaline eelkäija oli projekteeritud arhitekt Charles Pellegrini hobuserauakujulise saaliga ja rõduboksidega. Teater avati 25. aprillil 1857 Giuseppe Verdi ooperi "La traviata" etendusega. 1868. aastal asus Teatro Colóni juh­tima Angelo Ferrera, kes lavastas peami­selt Itaalia heliloojate oopusi, kuid jälgis ka, et teiste Euroopa ooperikultuuride esindajate uudislooming oleks esindatud. Mitmed Itaalia teise suurus­järgu heliloojad nagu Cesare Marotta, Giulio Cottrau, Alfredo Catalani jt said võimaluse esitada oma uudisloomingut Buenos Aireses.

Uus teatrihoone

1887. aastal müüdi teatrihoone 950 000 peeso eest Argentina Riigipangale. Uus omanik otsustas 1889. aastal vana teatrihoone lammutada ja uue ehitada. Teatrimaja projekteerimisega alustas Itaalia arhitekt Francesco Tamburini ja pärast tema surma viis lõpule Belgia arhitekt Julio Dormal. Uue teatrimaja ehitamiseks kulus raskete majanduslike tingimuste tõttu ligi 20 aastat. 1908. aastal valmis suursugune teatrihoone hobuserauakujulise teatrisaaliga ja kuue rõdukorrusega, kus saalis ja neljal rõdukorrusel on 2478 istekohta ja kahel viimasel rõdukorrusel ligi 1000 seisukohta. Pealava on 20 meetrit lai, 20 meetrit sügav ja 15 meetrit kõrge. Publikut toimetab rõdudele seitse lifti. Saali laes on suur, 700 lambipirniga kroonlühter. Fassaadil olevad bareljeefid ja büstid on skulptor Luigi Trinchero teosed.

Uus teatrimaja avati 25. mail 1908 Verdi ooperiga "Aida" etendusega Itaalia solistide esituses. Teisena esitati tolle aja rahvusvahelises repertuaaris domineerinud Ambroise Thomase "Hamlet". Kohe esimesel hooajal toodi lavale 17 ooperit ja anti 77 etendust. Alates 1908. aastast on esitatud üle 350 ooperi ning antud ligi 2200 etendust.

Teater sai 26. juunil 1910 Jules Massenet' ooperi "Manon" ettekandmise ajal anarhistide pommitabamisest kahjustada. Pomm maandus keset orkestrit ja killud vigastasid ka esimeste ridade publikut. Prantsusmaa tollane siseminister Georges Clemenceau oli Argentinas visiidil ja veetis parajasti õhtut ooperis. Ta on kirjeldanud toimunut, et oli palju verd ja publik põgenes karjudes saalist.

Alates 1937. aastast tegutseb teatri juures laulukool, mis 1958. aastast kannab nime Instituto Superior de Arte del Teatro Colón. 1990. aastal asutati teatri juurde balletitantsijate koolituseks Centro de Experimentación de Opera y ballet del Teatro Colón (CETC).

Rekonstrueerimine

1987.–1989. aastal läbis teatrimaja põhjaliku rekonstrueerimise ning avati taas "Aida" etendusega. Hooaeg kestab maist detsembrini. Tänaseni järgitakse väljakujunenud traditsiooni, et ettekandmisele tuleb peamiselt maailma ooperiloomingu paremik ning Argentina oma heliloojate patriootilised ooperid, nagu Felipe Boero "El Matrero" (1929). Uus rekonstrueerimine algas 2005. aastal. Renoveeritud teater avati 24. mail 2010, enda 102. sünnipäeva ja iseseisva Argentina kahesajanda aastapäeva eel. Avamisel tulid ettekandele Pjotr Tšaikovski "Luikede järv" ja Giacomo Puccini "Boheemi" teine vaatus.

6. septembril 2013 toimus Teatro Colónis Rahvusvahelise Olümpiakomitee 125. istungjärgu avatseremoonia. Aastatel 2020 ja 2021 oli teater koroonapandeemia tõttu 15 kuud avalikkusele suletud.

Repertuaaripoliitika

1935. aastast allub Colón omavalitsusele. See aitas avardada repertuaari saksa, prantsuse, poola, tšehhi, vene, inglise ja hispaania heliloo­jate teostega ning tõi kaasa itaalia püsirepertuaari taandumise. Teatri edu on alati olnud sõltuvuses riigi poliitilisest ja majanduslikust olukorrast. Alates 1946. aastast propageeris teater peronismi ning repertuaaripoliitika tuli kooskõlastada riigivõimudega. Kui demokraatia Argentinas 1983. aastal taastus, sai ka teater oma tegutsemiseks vabamad käed.

Seal on olnud maailma esiettekandel Héctor Panizza "Aurora" (1908), Gino Marinuzzi "Jacquerie" (1918), Ottorino Respighi "Maria Egiziaca" (1933), Juan José Castro "Bodas de sangre" („Verepulm”, 1956), Alberto Ginastera "Don Rodrigo" (1964) ja muidki 20. sajandil komponeeritud oopereid. Colónis on 115 aasta jooksul esitatud üle 120 Argentina helilooja ooperi. Need käsitlesid esialgu peamiselt koha­likke eluolulisi teemasid (inkade lood, lehmakarjuste elu pampas jne), kuid hiljem kirjeldasid ajaloolisi sündmusi ning õhutasid rahva patriotismi ja natsionalismi tunnet.

Nimekad solistid

Lavastatud ooperites on aegade jooksul üles astunud terve rida maailma tipplauljaid, näiteks Enrico Tamberlick, Adelina Patti, Francesco Tamango, Enrico Caruso, Conchita Supervia, Fjodor Šaljapin, Lotte Lehmann, Tito Schipa, Tito Ruffo, Kristen Flagstad, Maria Callas, Renata Tebaldi, Boris Christoff, Anna Moffo, Victoria de los Ángeles, Montserrat Caballé, José Carreras,Plácido Domingo, Luciano Pavarotti, Marilyn Horne, Leontyne Price ja Kiri Te Kanawa.

Dirigendid

Oopereid, ballette ja kontserte on seal dirigeerinud Richard Strauss, Arthur Honegger, Paul Hindemith, Camille Saint-Saëns, Manuel de Falla, Aaron Copland, Krysztof Penderecki, Otto Klemperer, Erich Kleiber, Herbert von Karajan, Tullio Serafin, Arturo Toscanini, Karl Böhm, Lorin Maazel, Igor Markevitch, Zubin Mehta, Riccardo Muti, Kurt Mazur, Igor Stravinski, Leonard Bernstein, Mstislav Rostropovitš, Yehudi Menuhin jt.

Allikad

• Teatro Colóni koduleht (teatrocolon.org.ar)
• Tiit Made. Ooperimaailm II köide, Tallinn, 2012
• Teatro Colón. Artikkel hispaaniakeelses Wikipedias