Leherood

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Hõlmikpuu dihhotoomselt roodunud lehed

Leherood ehk rood on lehelabas kulgevad juht- ja tugikoe kimbud.

Leheroodude alusel saab lehti jagada üheroolisteks ja mitmeroolisteks. Enamik taimi omab lehtede mitmeroolisust, üheroolised lehed on näiteks sammaltaimedel.

Klassikalisel lehel saab eristada kesk- ehk pearoodu (nimetatakse ka I järgu rooks), neist jagunenud külgroodusid (ka II järgu rood) ja viimastest omakord jagunenud rood (III jne järgu rood).

Lehtede kasvamisel toimub lehe roodumine enamasti korrapäraselt. Kõige ürgsemaks roodumistüübiks loetakse dihhotoomset roodumist, mille puhul taimerood hargnevad kaheks ja need omakorda kaheks jne, kusjuures need hargnenud rood omavahel enam ei ühine. Säärase leheroodumise tüüpiliseks näiteks on hõlmikpuu (Ginkgo biloba).

Enamiku teiste taimede lehtede puhul on tegemist kas sulgroodumise või sõrmroodumisega, üheiduleheliste taimedel esineb ka rööp- ja kaarroodumist. Eriti korrapäraste sulg- ja sõrmroodsete lehtede roodude võrgustike korral saab eristada ka võrkroodseid lehti.