Mine sisu juurde

Suhkurtõbi

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib suhkurdiabeedist; suhkruta diabeedi kohta vaata artiklit Suhkruta diabeet

Helesinine sõõr – ülemaailmne diabeedi sümbol

Suhkurtõbi ehk suhkurdiabeet ehk diabeet (kõnekeeles suhkruhaigus; ladina keeles diabetes mellitus) on koondnimetus mitmetel selgroogsetel loomadel ja inimestel eri tegurite põhjustatud, kas lapse- või täiskasvanueas ja kogu ülejäänud elu kestvate ainevahetushäirete kohta, millele on iseloomulik normaalsest suurem vere glükoosisisaldus (krooniline liigsuhkruveresus), häired süsivesikute, rasvade ja valkude ainevahetuses, tugev janu ning rohke kuseeritus.

Suhkurtõbi on maailmas võtmas pandeemia mõõtmeid ja arvatakse, et tänapäeval on diabeedihaigeid 350 miljonit.

Suhkurtõvel eristatakse nelja vormi:

a) kas tervislikust seisundist, nagu tsüstiline fibroos, rauasalvestustõbi, krooniline pankreatiit, polütsüstiliste munasarjade sündroom, Cushingi sündroom, kõhunäärmevähk, 'glucagonoma (kõhunäärme alfarakkude pahaloomuline kasvaja), pankreatektoomia, lähtuvalt võib) ravimite indutseeritud suhkurdiabeet (ravimid, mis võivad sekundaarset diabeeti põhjustada kortikosteroidid (steroidide indutseeritud suhkurdiabeet), tiasiid-diureetikumid, beetablokaatorid, antipsühhootikumid, statiinid jt).[1]

Neile lisanduvad

Tekkepõhjused

[muuda | muuda lähteteksti]

Veresuhkrut ehk glükoosi kasutavad kõik organismi elundid ja koed energiaallikana. Insuliin on aga hormoon, mida toodetakse kõhunäärmes. Insuliin on vajalik glükoosi rakkudesse viimiseks ning seega vere glükoosisisalduse vähendamiseks.

Normaalne vere glükoosisisaldus on 3,5–5,5 mmol/L.

II tüübi suhkruhaiguse, mida seostatakse kehas toimuvate põletikuliste reaktsioonidega, korral toodetakse kõhunäärmes küll piisavalt insuliini, kuid see ei toimi ning vere glükoosisisaldus on pidevalt liiga suur – seda nimetatakse hüperglükeemiaks. II tüübi suhkruhaiguse tekkimisel on põhjusteks ülekaalulisus, pärilikkus ehk esinemine lähisugulastel ja kõrge vanus. II tüüpi suhkruhaigus kahjustab eriti suuri veresooni, soodustades nende lubjastumist ning kõrge vererõhu ja südamehaiguste teket.

Endokrinoloogia

[muuda | muuda lähteteksti]

1960. aastatel arvati, et suhkurdiabeedi tagajärjel võib lastel kergesti tekkida diabeetiline kooma. Tõeline diabeet[viide?] pidavat olema siiski pankreaatilise päritoluga, mis seisneb kõhunäärme sisesekretsiooni häirumises, kuid samal ajal täheldati suurenenud kromafiinse süsteemi ärrituvust.

Süsivesikute ainevahetust reguleerivad kesknärvisüsteem ja ka autonoomne närvisüsteem, mõjutades hormoonide kaudu kõhunääret, neerupealiseid, hüpofüüsi ja kilpnääret. Arvati, et diabeedi tekkes võivad mängida rolli ka ajukoore ja hüpotalaamilise piirkonna keskuste talitlushäired.[2]

Suhkruhaiguse korral on tegemist häiretega süsivesikute ainevahetuses: suurenenud on suhkru moodustumine ja vere suhkrusisaldus, organism ei omasta piisavalt suhkruid ja/või väljutab omastamata suhkrud uriini kaudu.

Suhkurtõve tekkel võib olla eri põhjusi, millest üks on kõhunäärme alatalitlus, mille tagajärjel on insuliini tootmine häiritud või hoopis lakanud. See põhineb insuliini suhtelisel või absoluutsel defitsiidil ning haiguse pikaaegsel kestmisel kahjustab veresooni, nägemist ja närvisüsteemi.

Dieetravi ainsa ravivõttena on edukas umbes pooltel II tüüpi suhkruhaigetel. Ilma ravimiteta teostatav ravi (dieetravi ja liikumine) toimib kõige paremini haiguse varajases staadiumis ning haiguse ärahoidmisel. Kui järgida dieeti, vähendada kehakaalu ja hoida saavutatud tulemust ning suurendada liikumise osakaalu, tuleb diabeetik toime ilma ravimiteta, või vähemalt lükkub tablettravi alustamine märgatavalt edasi.

Tablettravimeid või insuliinisüste vajatakse, kui liigsete kilode kaotamine, toiduvalik ja liikumine ei ole veresuhkru normaliseerimiseks küllaldased. Enamik diabeetikuid vajab suhkrusisalduse tasakaalus hoidmiseks samaaegselt mitut tablettravimit või insuliini ja tabletti korraga.

  1. © 2014 Diabetes Digital Media Ltd (2014). "Drug Induced Diabetes". Diabetes.co.uk (inglise). Vaadatud 23.09.2014.
  2. Mihhail Maslov, "Lastehaigused. Õpik". Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, lk 373, 1957.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Üldist
Meditsiinivaldkond ja erialaliidud diabeedist
Epidemioloogia
II tüüpi suhkurtõbi
III tüüpi suhkurtõbi