Suhkurtõbi

See artikkel räägib suhkurdiabeedist; suhkruta diabeedi kohta vaata artiklit Suhkruta diabeet

---

Helesinine sõõr – ülemaailmne diabeedi sümbol

Suhkurtõbi ehk suhkurdiabeet ehk diabeet (kõnekeeles suhkruhaigus; ladina keeles diabetes mellitus) on koondnimetus mitmetel selgroogsetel loomadel ja inimestel eri tegurite põhjustatud, kas lapse- või täiskasvanueas ja kogu ülejäänud elu kestvate ainevahetushäirete kohta, millele on iseloomulik normaalsest suurem vere glükoosisisaldus (krooniline liigsuhkruveresus), häired süsivesikute, rasvade ja valkude ainevahetuses, tugev janu ning rohke kuseeritus.

Suhkurtõbi on maailmas võtmas pandeemia mõõtmeid ja arvatakse, et tänapäeval on diabeedihaigeid 350 miljonit.

Liigitus

Suhkurtõvel eristatakse nelja vormi:

• I tüüpi suhkurtõbi ehk noorte suhkurtõbi (sh brittle diabetes) (lüh T1DM) (varasem nimetus tõeline diabeet)
• II tüüpi suhkurtõbi ehk täiskasvanul algav suhkurtõbi (lüh T2DM)
• sekundaarne suhkurtõbi:

a) kas tervislikust seisundist, nagu tsüstiline fibroos, rauasalvestustõbi, krooniline pankreatiit, polütsüstiliste munasarjade sündroom, Cushingi sündroom, kõhunäärmevähk, 'glucagonoma (kõhunäärme alfarakkude pahaloomuline kasvaja), pankreatektoomia, lähtuvalt võib) ravimite indutseeritud suhkurdiabeet (ravimid, mis võivad sekundaarset diabeeti põhjustada kortikosteroidid (steroidide indutseeritud suhkurdiabeet), tiasiid-diureetikumid, beetablokaatorid, antipsühhootikumid, statiinid jt).

• rasedusdiabeet.

Neile lisanduvad

• III tüüpi suhkurtõbi – seostatakse Alzheimeri tõvega (lüh T3DM);
• 1,5 tüüpi suhkurtõbi, ka Latent Autoimmune Diabetes in Adults (LADA) (autoimmuunhaigus);
• MODY suhkurtõbi (mature-onset diabetes of the young)
• topeltdiabeet (I tüüpi või II tüüpi diabeediga haigel tekib insuliiniresistensus) jpt.

Tekkepõhjused

Veresuhkrut ehk glükoosi kasutavad kõik organismi elundid ja koed energiaallikana. Insuliin on aga hormoon, mida toodetakse kõhunäärmes. Insuliin on vajalik glükoosi rakkudesse viimiseks ning seega vere glükoosisisalduse vähendamiseks.

Normaalne vere glükoosisisaldus on 3,5–5,5 mmol/L.

II tüübi suhkruhaiguse, mida seostatakse kehas toimuvate põletikuliste reaktsioonidega, korral toodetakse kõhunäärmes küll piisavalt insuliini, kuid see ei toimi ning vere glükoosisisaldus on pidevalt liiga suur – seda nimetatakse hüperglükeemiaks. II tüübi suhkruhaiguse tekkimisel on põhjusteks ülekaalulisus, pärilikkus ehk esinemine lähisugulastel ja kõrge vanus. II tüüpi suhkruhaigus kahjustab eriti suuri veresooni, soodustades nende lubjastumist ning kõrge vererõhu ja südamehaiguste teket.

Endokrinoloogia

Patoloogia

1960. aastatel arvati, et suhkurdiabeedi tagajärjel võib lastel kergesti tekkida diabeetiline kooma. Tõeline diabeet pidavat olema siiski pankreaatilise päritoluga, mis seisneb kõhunäärme sisesekretsiooni häirumises, kuid samal ajal täheldati suurenenud kromafiinse süsteemi ärrituvust.

Süsivesikute ainevahetust reguleerivad kesknärvisüsteem ja ka autonoomne närvisüsteem, mõjutades hormoonide kaudu kõhunääret, neerupealiseid, hüpofüüsi ja kilpnääret. Arvati, et diabeedi tekkes võivad mängida rolli ka ajukoore ja hüpotalaamilise piirkonna keskuste talitlushäired.

Suhkruhaiguse korral on tegemist häiretega süsivesikute ainevahetuses: suurenenud on suhkru moodustumine ja vere suhkrusisaldus, organism ei omasta piisavalt suhkruid ja/või väljutab omastamata suhkrud uriini kaudu.

Suhkurtõve tekkel võib olla eri põhjusi, millest üks on kõhunäärme alatalitlus, mille tagajärjel on insuliini tootmine häiritud või hoopis lakanud. See põhineb insuliini suhtelisel või absoluutsel defitsiidil ning haiguse pikaaegsel kestmisel kahjustab veresooni, nägemist ja närvisüsteemi.

Ravi

Dieetravi ainsa ravivõttena on edukas umbes pooltel II tüüpi suhkruhaigetel. Ilma ravimiteta teostatav ravi (dieetravi ja liikumine) toimib kõige paremini haiguse varajases staadiumis ning haiguse ärahoidmisel. Kui järgida dieeti, vähendada kehakaalu ja hoida saavutatud tulemust ning suurendada liikumise osakaalu, tuleb diabeetik toime ilma ravimiteta, või vähemalt lükkub tablettravi alustamine märgatavalt edasi.

Tablettravimeid või insuliinisüste vajatakse, kui liigsete kilode kaotamine, toiduvalik ja liikumine ei ole veresuhkru normaliseerimiseks küllaldased. Enamik diabeetikuid vajab suhkrusisalduse tasakaalus hoidmiseks samaaegselt mitut tablettravimit või insuliini ja tabletti korraga.

Välislingid

Portaal Meditsiin

• "Diabetes Mellitus: A Fundamental and Clinical Text", 3. trükk, Lippincott Williams & Wilkins, 2004

Üldist

• Veresuhkur - mida see näitab? Normid, hälvete ennetamine, häired, Trenn ja toitumine (vaadatud 23.09.2014)
• Diabeet (vaadatud 23.09.2014)
• Kas tead, mis on eeldiabeet?, 25. aprill 2011 (vaadatud 23.09.2014)
• diabeet.ee

Meditsiinivaldkond ja erialaliidud diabeedist

• Ida-Tallinna Keskhaigla, Patsiendi infomaterjal (vaadatud 23.09.2014)
• Eesti Diabeediliit, Käimasolevad diabeedi-uuringud (vaadatud 23.09.2014)
• National, regional, and global trends in fasting plasma glucose and diabetes prevalence since 1980 (vaadatud 23.09.2014)) (inglise keeles)

Epidemioloogia

• Marek Kuul, Diabeedihaigete arv on 30 aastaga kahekordistunud, 26. juuni 2011 (vaadatud 23.09.2014)

II tüüpi suhkurtõbi

• Katrin Sak, Hiirkatsed kinnitavad põletikurakkude osalust teist tüüpi diabeedi arengus., 11.01.2014, Allikas: Science Daily, Rubriik: Tervis (vaadatud 03.10.2014)

III tüüpi suhkurtõbi

• Suzanne M. de la Monte, ja Jack R. Wands, Alzheimer's Disease Is Type 3 Diabetes–Evidence Reviewed, J Diabetes Sci Technol. Nov 2008; 2(6): 1101–1113, nov 2008, PMCID: PMC2769828 (vaadatud 23.09.2014) (inglise keeles)