Ranka vald

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Ranka vald

läti Rankas pagasts

Vapp

Pindala: 183,87 km²
Elanikke: 1258 (1.01.2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 6,8 in/km²
Keskus: Ranka
Rankas pagasts LocMap.png
Tuulegeneraatorid Ranka vallas

Ranka vald (läti keeles Rankas pagasts, latgali keeles Rankys pogosts) on vald Lätis Gulbene piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Lizumsi, Lejasciemsi ja Druviena vallaga, samuti ka Smiltene piirkonna Variņi vallaga, Rauna piirkonna Drusti vallaga ja Jaunpiebalga piirkonna Jaunpiebalga vallaga.

Valla pindala on 184 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1408 inimest.[2] Aastal 2011 elas vallas 1355 lätlast, 50 venelast, 8 valgevenelast, 2 ukrainlast, 7 poolakat ja 1 leedulane.[3] Valla keskus on Ranka küla, vallavanemaks on Māris Jansons.[4]

Aastal 1935 oli valla pindala 188,92 km² ja seal oli 3213 elanikku.[5] Aastal 1945 moodustati vallas Rēveļi, Azanda ja Ranka külanõukogud, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Ranka külanõukoguga likvideeritavad Rēveļi ja Azanda külanõukogud.[6] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Gulbene piirkonda.

Vald asub Vidzeme kõrgustikul. Kõrgeim koht asub valla lõunaosas (234,6 m). Suurimad jõed on Koiva jõgi ja selle lisajõed Palsa ning Vizla.

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Ranka mõisakompleks ja selle häärber, Struve kaare Ranka geodeetiline punkt, Kaudži linnamägi, Silaješki linnamägi ehk Kuradimägi ja Sejati muinaskalmed ehk Krakaliņš.[7] Kohaliku kaitse all on Ranka valla Jelizaveta kool (tänapäeval Rēveļi põhikool), Ranka mõisa mõisavalitseja ja aedniku maja, kaks teenijatemaja ning majandushoov, Ranka kalmistu kabel, Ranka valla Lutheri kool (tänapäeval Ranka põhikool), Lācīte vesiveski ja selle juures asuv lasipuu, Pāpani keskaegne kalmistu ehk Kalmeküngas, Veczīladži keskaegne kalmistu ehk Kalmeküngas, Kalnakaudzese muinaskalmed ehk Surnuküngas, Ranka keskaegse kiriku ase ja Branti muinaskalmed.[8]

Looduskaitse all on Dārzi tamm, Mūsi tamm ja üks nimetu põline kuusepuu. Valla põhjaosa jääb osaliselt Lielais purvsi (Suursoo) hoiualale.[9]

Vallas on kakskümmend üks küla. Valla keskuses Rankas (lielciems) oli 2017. aastal 522 elanikku. Staatusega vidējciems on Gaujasrēveļi 160 elanikuga aastal 2017 ja Rēveļi 107 elanikuga aastal 2017. Üksteist küla on staatusega mazciems – Birzuļi 8 elanikuga aastal 2007, Branti, Dukuļi, Lācītes, Mežsilieši 20 elanikuga aastal 2007, Pakalnieši, Pavāriņi 6 elanikuga aastal 2007, Pāpani 15 elanikuga aastal 2007, Sakārņi 10 elanikuga aastal 2007, Ureikste ja Vecāmuiža. Seitse valla küla on staatusega skrajciems – Bierņi, Kālanci, Luķes, Plūkši 10 elanikuga aastal 2007, Saliņa, Sejatas ja Sproģi. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Läti statistika keskamet, vaadatud 11.09.2017.
  2. Latvijas iedzivotaju skaits pašvaldibas. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Ethnic composition of Latvia 2011
  4. Gulbenes novads (vaadatud 22.02 2018)
  5. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  6. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  7. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.06 2019
  8. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.06 2019
  9. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  10. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]